Naturaalne kulturist ja süüdistused

Naturaalne kulturist kuuleb varem või hiljem küsimust: kas see vorm on ikka ausalt tehtud? See artikkel räägib, kuidas selliste kahtlustega toime tulla, ilma et peaksid iga trenni järel oma põhimõtteid kaitsma.

Miks naturaalne kulturist kahtluse alla satub?

Kohustuslik lugemine. Järgnev mõttekäik tuleb läbinisti naturaalilt Skip La Courilt ning puudutab teemat, mida paljud ausalt treenivad inimesed tunnevad omal nahal. Kui keha muutub paremaks, ei tule alati ainult tunnustus. Vahel tulevad ka pilgud, sosinad ja mürgised märkused.

Milles asi? Lihtne tõde: kulturism on kummaline ala. Kui jooksja parandab aega, peetakse teda töökaks. Kui tõstja lisab kangile raskust, nähakse pingutust. Aga kui inimene ehitab aastatega nähtava lihaskonna, tekib paljudel kohe kahtlus, et mängus peavad olema steroidid.

„Selliseks ei ole võimalik saada naturaalselt.” „Kindlasti on mingid ained taga.” Selliseid lauseid kuuleb jõusaalis ja väljaspool seda rohkem, kui tahaks tunnistada. See teeb haiget just sellepärast, et naturaalne tee on aeglane. See nõuab järjepidevust, toitumist, und, korduvaid treeninguid ja pikka kannatust.

Oled sa 65 kg või 105 kg, aga vormis ja korraliku lihaskonnaga, leidub ikka keegi, kes tahab saavutuse lihtsaks seletada. Kui praegu veel ei süüdistata, siis piisab vahel sellest, et muutud natuke paremaks, kuivemaks või tugevamaks. Siis tekib kellelgi jälle „selgitus”.

Kuidas naturaalne kulturist vaimselt vastu peab?

Esimene oskus on aru saada, et iga süüdistus ei vääri vastust. See kõlab karmilt, aga pidev enda õigustamine kulutab rohkem, kui annab. Kui inimene on juba otsustanud, et sa valetad, ei muuda teda tavaliselt ükski rahulik selgitus.

Nagu öeldakse, ükski heategu ei jää karistamata. Sa tahad olla tunnustatud ja austatud selle eest, et oled valinud raskema tee. Ilma steroidideta keha ehitamine ei ole kerge. Ometi võib avalikkuse „tänu” olla see, et su töö, distsipliin ja ausus seatakse kahtluse alla.

Mis siis tegelikult juhtub? Kui naturaalne kulturist areneb tasemele, kus ta kannatab võrdlust isegi väiksemate elukutselistega, kahaneb paljude silmis tema usutavus veelgi. Mõni on 100% kindel, et „midagi peab taga olema”. Kui ta on halvas tujus, öeldakse kohe, et see on steroidiraev. Kui ta vaikib, öeldakse, et järelikult varjab midagi.

Selline suhtumine ei räägi alati sinust. Tihti räägib see inimesest, kes ei taha tunnistada, kui kaugele järjepidev töö võib viia. Kui kellegi enda pingutus on poolik, on lihtsam nimetada teise tulemust petmiseks kui vaadata ausalt peeglisse.

Ära tee igast kommentaarist kohtuprotsessi

Skip La Couri mõte on selles kohas väga praktiline: mingil hetkel ei ole mõtet oma staatust ja põhimõtteid kõigile tõestada. Kui sa tead, kuidas oled treeninud, söönud ja elanud, siis ei pea iga võõra inimese arvamus sinu päeva juhtima.

Ta meenutab olukorda jõusaalis, kus üks ca. 180 cm pikkune ja 80 kg mees vaidles tuliselt inimesega, kes süüdistas teda steroidide kasutamises. Mees oli vormis, aga mitte ebainimlik. Ometi piisas sellest, et keegi nimetas teda keemikuks. Kõrvalt vaadates sai selgeks üks asi: kui juba tema kohta nii öeldakse, siis suurema ja kuivema sportlase kohta öeldakse seda veel kiiremini.

Skip La Cour on 175 cm pikk ja 104 kg ning korralikus kuivas vormis. Tema järeldus on lihtne: ta ei vaevu enam muretsema selle pärast, mida teised kahtlustavad või arvavad. See on asjatu peavalu.

Praktilised võtted, kui sind süüdistatakse

Ausalt öeldes ei pea sa kõigile meeldima. Küll aga saad hoida oma pea selge ja käitumise rahuliku. See loeb rohkem kui järjekordne vaidlus riietusruumis või kommentaarides.

• Vasta lühidalt, kui üldse vastad. „Ei kasuta, treenin naturaalselt” on piisav.
• Ära hakka vihaga tõestama. Raev annab süüdistajale ainult uue ettekäände.
• Hoia fookus treeningul, mitte kuulujuttudel. Tulemused sünnivad saalis, köögis ja puhates.
• Vali, kelle arvamus loeb. Treener, aus treeningpartner ja sinu enda põhimõtted on tähtsamad kui juhuslik sosin.
• Pea meeles, et kahtlus ei kustuta tehtud tööd. Sinu kordused, toidukorrad ja aastad ei kao sellepärast, et keegi ei usu.

Kui teema sind siiski närib, räägi sellest inimesega, kes mõistab naturaalset treeningut. Mitte selleks, et end haletseda, vaid selleks, et pea jälle paika saada. Vahel piisab ühest kainest lausest: lase neil arvata, sina tee oma töö edasi.

Naturaalne kulturist ja pika mängu mõtteviis

Naturaalne areng on harva sirge tee. On kuid, kus kaal liigub. On kuid, kus peegel ei näita peaaegu midagi uut. Siis tulevad paremad nädalad, parem tehnika, parem uni ja lõpuks ka nähtav muutus. Just see aeglane kogunemine teeb tulemuse väärtuslikuks.

Ära lase teiste skeptilisusel muuta seda, miks sa alustasid. Kui eesmärk on tugevam, tervem ja paremini ehitatud keha, siis süüdistused ei ole mõõdupuu. Mõõdupuu on see, kas sa suudad oma valitud teel püsida ka siis, kui keegi plaksutama ei tule.

Lõpuks jääb iga sportlasele üks valik: kas kulutada energiat enda kaitsmisele või suunata see järgmisse trenni. Naturaalina on teine valik peaaegu alati targem.

KKK

Kas naturaalne kulturist peab süüdistustele vastama?

Ei pea. Kui küsija on siiralt uudishimulik, võib vastata rahulikult. Kui eesmärk on provotseerida, on vaikimine sageli parem vastus.

Miks vormis inimest kohe steroidides kahtlustatakse?

Sest paljud ei näe aastatepikkust tööd, vaid ainult lõpptulemust. Kui enda kogemus piirdub juhusliku treeninguga, tundub suurem areng ebareaalne.

Kuidas hoida motivatsiooni, kui teised ei usu?

Pane rõhk sellele, mida saad kontrollida: treening, toit, uni ja järjepidevus. Teiste arvamus võib muutuda, aga sinu tehtud töö jääb alles.

Artikkel pärineb: www.realweighttraining.com

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.