Arnold 45: distsipliin ja raske töö

Arnold ei rääkinud kulturismist kui ainult lihastest. Tema jaoks oli see kool, kus õppisid eneseusaldust, rahulikku hoiakut ja väga järjekindlat tööd.

Algne mõte pärineb raamatust „Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall”. See on lugu sellest, kuidas keha vormimine õpetab inimest ka väljaspool saali paremini tegutsema.

Miks Arnold seda nii tõsiselt võttis

Neil aegadel ei huvitanud teda peaaegu miski peale kulturismi. See võttis iga minuti päevast. Söök, puhkus, treening ja mõtted liikusid kõik sama sihi ümber: saada tugevamaks, suuremaks ja paremaks.

Aastaid hiljem oli pilt teine. Kui ta treenis juba ainult poolteist tundi päevas, et vormi hoida, jäi aega ka tööks ja mõtlemiseks. Siis sai selgemaks üks lihtne tõde: kulturism ei andnud talle ainult keha. See andis tööriistad.

Distsipliin, tahtejõud ja meelekindlus ei jää jõusaali ukse taha. Kui inimene suudab muuta oma dieeti, tulla kohale ka siis, kui tuju pole, ja teha harjutusi nädalast nädalasse, siis saab sama põhimõtet kasutada ka töös, õppimises või mõnes muus eesmärgis.

Ausalt öeldes on see osa kulturismist, mida väljastpoolt alati ei nähta. Lavapilt on ainult tulemus. Tegelik töö toimub päeval, mil keegi ei vaata, kaal ei liigu ja trenn tundub tavaline.

Kuidas Arnold kaalu juhtis

Arnold nimetas oma edu aluseks kolmeosalist valemit: eneseusaldus, positiivne hoiak ja tõeliselt kõva töö. Enamik inimesi teab neid sõnu. Palju vähem on neid, kes nende järgi ka iga päev elavad.

Ta tõi näiteks inimesed, kes ütlevad: „Küll ma olen rasvane, peaksin vähemalt 20 naela maha võtma, aga ei suuda.” Tema jaoks oli selline mõtteviis juba esimene kaotus. Mitte sellepärast, et kehakaal oleks kogu inimese väärtus, vaid sellepärast, et inimene loobus enne tegutsemist.

Ta väitis, et suudab 10-40 naela maha võtta väga ruttu ja üsna valutult. See ei tulnud võlukepist. See tuli kogemusest. Aastate jooksul oli ta õppinud, kuidas keha vastab toidule, treeningule ja puhkusele.

Hea näide tuli enne filmi „Stay Hungry”. Produtsent Bob Rafelson kartis, et Arnold on liiga suur. Ta kaalus 240 naela ja Sally Fields oleks tema kõrval ekraanil väga väike tundunud. Rafelson soovis, et Arnold näeks tänavariietes kõhnem ja tavalisem välja.

Arnoldi vastus oli rahulik: ütle ainult päev ja soovitud kaal. Rafelson tahtis teda näha 210-naelasena, kuid ei uskunud, et see päriselt juhtub. Päev enne võtteid astus Arnold kaalule. Number oli 209 naela.

See ei olnud juhuslik näljutamine ega paaniline viimane nädal. Ta hoidis seda kaalu kolm kuud, kuni võtted olid lõppenud. Just see eristab kontrolli kapriisist: tulemus püsib, sest süsteem püsib.

Mida Arnold õpetab treeningu kohta

Kohe pärast seda tuli „Pumping Iron”. Samal ajal valmistus Arnold Mr.Olympia konkursiks. Nüüd oli eesmärk vastupidine: veidi enam kui kahe kuuga tuli kaal viia 240 naelani, sest see andis talle maksimaalsed mõõdud ja parima väljanägemise.

Ta suutis ka seda. Enne võistlusi vähendas ta kaalu lihaskonna separatsiooni huvides 235 naelani ja võitis Mr.Olympia konkursi. Sama inimene, kaks täiesti erinevat eesmärki, üks läbiv oskus: teha vajalikku, mitte ainult meeldivat.

Mis siis tegelikult juhtub, kui inimene õpib oma keha juhtima? Ta õpib seoseid nägema. Kui sööd liiga palju, kaal tõuseb. Kui treenid juhuslikult, areng jääb juhuslikuks. Kui magad halvasti, annab keha sellest märku. See ei ole müstika, vaid tähelepanu.

Tänapäeva harrastaja ei pea elama nagu võistluskulturist. Enamik inimesi ei vaja 240 naela lavakaalu ega Mr.Olympia tasemel vormi. Aga mõte jääb samaks: vali eesmärk, tee plaan ja järgi seda piisavalt kaua, et keha jõuaks vastata.

Praktilised mõtted igale treenijale

Kui tahad sellest loost midagi kaasa võtta, siis ära alusta suure lubadusega. Alusta ühest selgest tegevusest. Pane paika, mitu korda nädalas treenid. Otsusta, kuidas sööd. Mõõda tulemust nii, et sa ei peaks ainult tundele lootma.

Lihtne tõde: keha ei muutu ainult soovist. Ta muutub korduvast käitumisest. Mõnel päeval on see kerge, mõnel päeval tüütu. Just tüütud päevad kasvatavad distsipliini kõige rohkem.

Arnoldi näide võib tunduda kauge, sest tema tase oli erakordne. Ometi on põhimõte väga kodune. Kui suudad teha ühe korraliku trenni, saad teha ka järgmise. Kui suudad ühel nädalal toitumist jälgida, saad seda korrata. Väikesed võidud kogunevad.

Oluline on ka mitte segi ajada enesekindlust ja tühja juttu. Enesekindlus ei tähenda, et kõik on lihtne. See tähendab, et sa tead: kui ma teen vajalikud sammud ära, liigun soovitud suunas.

KKK: Arnold ja distsipliin

Kas Arnoldi lähenemine sobib tavatreenijale?

Jah, kui võtta üle põhimõte, mitte kopeerida äärmusi. Tavatreenija vajab selget plaani, järjepidevust ja ausat tagasisidet, mitte profikulturisti elurütmi.

Kas kehakaalu saab tõesti nii täpselt juhtida?

Kogenud sportlane suudab oma kehakaalu paremini mõjutada, sest ta tunneb oma keha reaktsioone. Algajal tasub liikuda rahulikumalt ja jälgida muutusi nädalate, mitte päevade kaupa.

Mis on selle loo peamine õppetund?

Peamine õppetund on kontroll oma harjumuste üle. Kui distsipliin, positiivne hoiak ja töö käivad koos, saab sama mõtteviisi kasutada palju laiemalt kui ainult jõusaalis.

Autor: joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.