Legendaarne Arnold 46: kulturismi õppetund

Arnold on siin eelkõige näide sellest, kuidas treening võib muuta inimese enesetunnet, mitte ainult keha. See lugu põhineb mõtetel raamatust ”Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall” ning vaatab, mida tema kulturismi kogemusest tänapäeval kaasa võtta.

Miks Arnold sidus kulturismi enesekindlusega

Arnold Schwarzenegger kirjeldas kulturismi kui midagi palju suuremat kui lihaste kasvatamine. Tema jaoks andis treening eneseusalduse, kindlustunde, uhkuse ja optimistliku ellusuhtumise. See ei kõla nagu lihtne jõusaalijutt. Pigem nagu inimese märkus, kes sai aru, et keha arendamine muudab ka seda, kuidas ta ruumi siseneb.

Ta pani tähele lihtsat, aga ebamugavat asja: suuri ja tugevaid mehi kuulatakse sageli rohkem. Mida muljetavaldavam oli füüsiline välimus, seda rohkem pandi inimest tähele. See ei tähenda, et lihas teeb kellegi targemaks või paremaks. Aga Arnoldi mõte oli teine. Ta nägi, et välimus, hoiak ja enesekindlus töötavad koos.

Majanduskoolis kuulis ta isegi loengut sellest, kuidas suured firmad värbavad müügiesindajaid ja müüjaid alates mingist kindlast pikkusest. Põhjendus oli, et pikakasvulised mõjuvad kauplejana veenvamalt kui lühikesed. Tänapäeval tasub sellesse väitesse suhtuda ettevaatlikult, sest inimene ei ole ainult pikkus ega rindkere ümbermõõt. Aga Arnoldi jaoks kinnitas see tema enda kogemust: tugev kehakeel aitab ennast paremini maksma panna.

Kuidas Arnold kandis treeningu mõtteviisi ellu

Kõige kasulikum osa sellest loost ei ole see, et Arnold tahtis olla suur. Kasulikum on meetod. Ta vaatas tagasi kulturismi algusesse, meenutas oma puudusi ja kasutas sama lähenemist mujal elus. Kui säärte arendamine oli kunagi nõrk koht, siis tuli seda teha järjekindlalt. Kui näitlemisel oli probleemiks aktsent, tuli hääldust harjutada sama tõsiselt.

See on üsna praktiline mõte. Treening õpetab, et nõrk koht ei kao solvudes. Seda tuleb vaadata ausalt, jagada töö väiksemateks osadeks ja teha uuesti. Ning siis veel kord. Arnold kirjeldas ka äri sama hoiakuga: ta oli otsustanud teenida miljoneid dollareid ega saanud lubada, et ettevõtmine läbi kukuks. Oma mõtetes oli ta juba miljonär, vaja oli mõte ellu rakendada.

Ausalt öeldes on see koht, kus kulturism muutub heaks kooliks ka inimesele, kes lavale minna ei taha. Kui oled kunagi mitu kuud järjest harjutanud, söönud korralikumalt ja näinud väikest muutust peeglis, siis tead, et tulemused ei tule ühe suure lubadusega. Need tulevad kordustest.

Arnold ja tervis: mida sellest võtta

Originaaltekstis on tugev tervise toon. Arnold meenutab, et lapsena oli ta alalõpmata haige ning hiljem oli ta iga aasta mitu korda voodis. Pärast seda, kui ta neliteist aastat tagasi kulturismiga alustas, oli ta enda sõnul haige olnud kõigest kaks-kolm korda ja siis ka ainult kerge külmetusega.

Seda ei pea lugema lubadusena, et jõutreening teeb inimese immuunseks. Ei tee. Küll aga on siin päris mõistlik iva: regulaarne liikumine, parem rüht, tugevam lihaskond ja korrastatum eluviis võivad inimese üldist enesetunnet palju parandada. Kui treening aitab paremini magada, rahulikumalt süüa ja oma päevast kinni hoida, siis võit ei ole ainult biitsepsis.

Arnold kirjeldas ka keha ja vaimu koostööd. Ta tundis, et tema keha oli nagu väga täpne kell, mis võib eksida vaid sekundi viie aasta jooksul. See on kujund, mitte mõõtmistulemus, aga mõte on selge: pika treeninguga õpid aru saama, millal keha on värske, millal väsinud ja millal on aeg tagasi tõmmata.

Ta rääkis ka vereringest ja sellest, kuidas lihaste pumpamine parandab verevarustust ning treenib südant. Tänapäeva lugejale on mõistlik öelda nii: jõutreening võib olla südamele ja veresoontele kasulik osa aktiivsest elust, kui seda tehakse targalt. Liiga suur ego kangi all ei ole tervisestrateegia.

Mida Arnold õpetab tänasele treenijale

Lihtne tõde: enamik inimesi ei vaja Arnoldi tasemel eesmärke. Vaja on selget põhjust, miks trenni teha. Mõne jaoks on see tugevam selg. Mõne jaoks parem vorm suveks. Mõne jaoks tunne, et ta ei anna enda suhtes alla.

Siit loost saab võtta kolm praktilist õppetundi. Esiteks, treening kasvatab enesekindlust siis, kui see on järjepidev. Teiseks, nõrgad kohad tuleb ausalt üles leida, mitte peita. Kolmandaks, keha arendamine võib õpetada sama distsipliini, mida vajad töös, õppimises või laval esinemises.

Originaaltekstis ilmub loo lõpus ka isiklikum hetk. Kõik need aastad, mil Arnold oli seotud võistlemisega, hoidus ta lähedastest suhetest, kuigi tema ümber liikus palju naisi. Kuid 1969 aastal kohtas ta tüdrukut nimega Barbara, kes muutis tema meelt. Barbara töötas Sana Monicas ettekandjana, et teenida suvel õpinguteks raha.

See osa tuletab meelde, et isegi väga sihikindel treenija ei ole ainult treeningplaan. Inimese elu ei mahu ühte eesmärki. Võid tahta võita, areneda ja ennast tõestada, aga lõpuks loevad ka suhted, kodune soojus ja tunne, et keegi näeb sind rohkemana kui vorm või tulemus.

KKK

Kas Arnoldi mõtted sobivad ka tavatreenijale?

Jah, kui võtta neist kaasa põhimõte, mitte kopeerida elu üks ühele. Tavatreenija jaoks on kõige väärtuslikum järjepidevus, nõrkade kohtade parandamine ja parem enesetunne.

Kas kulturism tähendab ainult välimust?

Ei pea tähendama. Välimus on kulturismis nähtav osa, kuid treening õpetab ka kannatlikkust, keha tunnetamist ja oma eesmärkide nimel töötamist.

Mida sellest loost esimesena rakendada?

Vali üks nõrk koht ja tööta sellega rahulikult. Olgu see jõud, rüht, toitumine või enesekindlus. Üks ausalt valitud eesmärk on parem kui kümme udust lubadust.

Järgneb …

Autor: joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.