Arnold ja tahtejõu esimene tõeline kool

Arnoldi alustas oma teadlikku kulturismiteed ajal, mil peaaegu keegi teine tema plaani ei uskunud. See lugu vaatab, kuidas noor Arnoldile Schwarzenegger ehitas endale treeningurütmi, kodusaali ja mõtteviisi, mis viisid ta sammhaaval suure eesmärgi poole.

Miks Arnold üldse nii kõvasti pingutas?

„Schwarzenegger Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Noor kulturist Schwarzenegger and Dougals Kent Hall” annab sellele ajale väga selge tooni. See ei olnud veel kuulsuse aeg. See oli pigem kangekaelne algus, kus sõbrad, koolikaaslased ja isegi vanemad nägid kulturismis midagi arusaamatut.

Arnoldi ise nägi aga hoopis teist pilti. Tema jaoks ei olnud eesmärk udune unistus. Ta tahtis ehitada keha, mis meenutaks Reg Parki. Reg Park oli talle eeskuju, peaaegu nagu teine isa. Arnoldile kleepis tema pildid magamistoa seintele, luges Saksamaal ilmunud materjale ja uuris iga fotot nii, nagu mõni teine uuriks kooliõpikut.

Ta pani kirja Regi rinna-, käe-, reie- ja seljalihaste mõõtmed. See ei olnud tühi imetlus. See oli plaan. Kui treeningul kopsud lõõtsusid ja veenid olid verest pungil, võttis ta seda märgina, et keha kasvab. Ausalt öeldes on see karm mõtteviis, aga just selline otsekohene usk hoidis teda rajal.

Arnold ja kodusaali sünd

Tol talvel tuli esimene suurem takistus. Isa teatas, et Schwarzenegger võib edaspidi treeningutel käia vaid kolm korda nädalas. Põhjus oli lihtne: isa ei tahtnud, et poeg oleks igal õhtul kodust ära. Paljud oleksid siinkohal tempot maha võtnud. Noor kulturist tegi vastupidi. Ta otsustas ühendada kodu ja saali.

Pere maja oli kolmsada aastat vana. Selle oli ehitanud omapärases stiilis kuninglik perekond ning vana korra järgi võis seal elada kaks inimest: Grazi piirkonna politseiseff, kelleks oli Arnoldi isa, ja ümbruskonna metsavaht. Arnoldi pere elas ülemisel korrusel, metsavaht alumisel.

Maja meenutas kindlust. Põrandad olid kõvad ja massiivsed, kiviseinad umbes viie jala paksused. Just selline koht sobis raskuste jaoks. Seinad ja põrand kannatasid koormust ning lihtsam inventar oli juba olemas: endaehitatud pingid ja mõned masinad.

Üks asi oli siiski ebamugav. Tõsteruum ei olnud köetav. Jahedate ilmadega läks see külmaks, talvel lausa jäiseks. Aga Arnoldi treenis seal ka nendel päevadel, mil temperatuur langes alla nulli. See ei kõla mugavalt. See kõlab nagu valik: kas vabandus või töö.

Kuidas Arnold treeningu toimima pani?

Kolm korda nädalas käis ta linnas treeningutel. Igal õhtul tuli tal läbida kas jalgrattaga või jalgsi kaheksa miili. Pärast rasket trenni ei olnud see kerge, aga ta nägi selles lisatööd kopsudele ja jalgadele. Tänapäeva mugava transpordi kõrval tundub see peaaegu uskumatu, kuid mõte on tuttav: kui eesmärk on tähtis, leitakse tee.

Kodus treenimise suurim puudus ei olnud külm ruum ega lihtne varustus. Probleem oli hoopis treeningpartneri puudumine. Arnoldile oli juba varem järve ääres harjutades aru saanud, et hea kaaslane aitab pingutada. Keegi peab kõrval olema, kui tahad viimase korduse päriselt välja võtta.

Siin tuli mängu Karl. Temast sai Arnoldi esimene õpilane ja abiline. Karl oli tõsine ja tark mees, kes tundis inimese keha hästi. Ta aitas koostada esimese treeningprogrammi ning pakkus seda, mida noorel sportlasel väga vaja oli: tuge.

Nende treeningud olid sarnased, kuid eesmärgid erinesid. Schwarzenegger tahtis kehakaalu suurendada, Karl vähendada. Just see tegi koostöö huvitavaks. Üks liikus massi poole, teine kergema keha poole, aga mõlemad vajasid distsipliini. Lihtne tõde: hea treeningpartner ei pea tahtma täpselt sama asja, kuid ta peab tahtma ausalt tööd teha.

Mida Arnold õpetab tänasele treenijale?

Noor kulturist avastas, et eduka treeningu saladus on võistlus. Mitte ainult laval, vaid ka igapäevases trennis. Tema ja Karl pidasid väikseid võistlusi päevast päeva. See sundis keskenduma, pingutama ja mitte liiga kergelt järele andma.

Esimene suur eesmärk oli „Mr Austria”. See siht innustas teda programmi suurendama. Treening kestis üle kahe tunni. Seeriate arv kasvas ja kogu lihaskond sai kõva koormuse. Tänapäeval ei pea iga harrastaja nii treenima, aga põhimõte jääb samaks: eesmärk peab olema piisavalt selge, et see mõjutaks sinu igapäevaseid valikuid.

Mis siis tegelikult juhtub, kui treeningul on konkreetne siht? Sa ei lähe saali lihtsalt aega täitma. Sa tead, miks sa pingutad. Sa märkad arengut. Sa õpid taluma ebamugavust, olgu selleks külm ruum, pikk tee trenni või raske viimane seeria.

See Arnoldi loo osa ei räägi veel suurtest tiitlitest. See räägib alusest. Tahtest, rutiinist, eeskujust ja inimesest, kes usub oma plaani enne, kui teised seda tõsiselt võtavad.

KKK

Miks oli Reg Park Arnoldile nii tähtis?

Reg Park andis Arnoldile nähtava eesmärgi. Ta ei tahtnud lihtsalt suuremaks saada, vaid ehitada keha kindla eeskuju järgi. Fotod, mõõdud ja lood Parkist hoidsid motivatsiooni üleval.

Kas kodus treenimine võib päriselt toimida?

Jah, kui olemas on plaan, varustus ja järjepidevus. Arnoldi näide oli äärmuslik, sest ruum oli külm ja tingimused lihtsad, kuid töö sai tehtud. Mugavus ei olnud tema peamine mõõdik.

Mida annab treeningpartner?

Hea treeningpartner hoiab tempot, annab tuge ja loob väikese võistluse. Karl aitas Arnoldil paremini pingutada ning muutis koduse treeningu vähem üksildaseks.

(Järgneb)

Autor: joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.