Legendaarne Arnold – osa 5

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Dougals Kent Hall

Juba algusest peale uskusin fundamentaalsete harjutuste vajadusse ja efektiivsusesse, sest neid eelistas ka Reg Park. Kui Reg ei valmistunud parjasti mingiteks tähtsateks võistlusteks, siis koosnes ta treening just sellistest klassikalistest harjutustest, nagu lamades surumine, lõuatõmbed, kükid, käevarrepanutused kangiga, randmepainutused, ülepeatõmbed, sääretõsted jms. Need tuntud harjutused aitasid mul luua fundamentaalse lihaskonna, mille võis hiljem viia võistlusvormi. Regi teooria nägi ette esmalt tööd massile ning hiljem juba kvaliteedile ja separatsioonile. Sa töötad oma kehaga samuti, nagu töötleb skulptor savi, puu või terasega. Alustades tööd küllaltki üldistes joontes, jõuab see tasapisi üha täpsema ja detailsema väljatöötluseni. Samuti on ka kulturismis.
Ma ajasin taga massi, mis tähendas minu jaoks 250 naela kehakaalu (113kg). Sel ajal ei pööranud ma erilist tähelepanu oma taljele ega muule seesugusele, mis võinuks anda mulle sümeetrilise väljanägemise. Mu ainus eesmärk oli saada 250 naelane keha, kohutav, võimas ja hirmuäratav.
Juba ammu olid inimesed hakanud vaatama mind kui erilist isiksust. Osalt oli see ka minu enda muutunud hoiakute ja suhtumise tulemus. Ma arenesin, läksin suuremaks ja muutusin arvestatavamaks. Mulle pöörati tähelepanu, mida ma polnud iial varem tundnud. See oli midagi seesugust, nagu oleksin mõne miljonäri poeg. Käisin koolis ringi ja mu klassikaaslased astusid ligi ning pakkusid midagi söödavat või siis tundsid huvi, kas nad saaksid mind aidata koduste ülesannete lahendamises. Isegi mu õpetajad kohtelsid mind eriliselt, eriti peale seda, kui hakkasin jõutõstmise võistlustelt auhindu võitma.
Taoline uudne ja võõras hoiak minu suhtes põhjustas uskumatu efekti mu egole. See andis midagi sellist, mida olin ihaldanud. Ma ei tea isegi täpselt, miks mul oli selline vajadus tähelepanu järele. Võib-olla sellepärast, et mul oli vanem vend, kes sai meie isalt enam tunnustust ja kiitust kui mina. Ükskõik, mis põhjus ka polnud, mul oli kindel soov olla märgatud ja hinnatud isiksus. Ma lausa nautisin end selles tähelepanuuputuses.
Olen veendunud, et enamik inimesi, keda ma siis tundsin, ei teadnud kaugeltki mitte, mis see tegelikult üldse oli, millega tegelesin. Nad vaatasid mu peale kui millegi uuele ja veidarale. Mu tegelik austajaskond oli küllatki väike.
Alati eksisteeris mingi kindel ringkond inimesi, kes oli ära hirmutatud kulturismist ja tundsid nüüd vajadust jagada oma mõtteid ka minuga. Nad püüdsid juhtida mu tähelepanu kõikvõimalikele puudustele spordis naing arutlesid selle üle, miks üldse inimene peab nii mõttetu asjaga tegelema. Oli ka neid, kes väitsid, „Mu arst ütles mulle, et raskuste tõstmine on halb mu tervisele … „ Varem oli raske kuulata seda, kuna olin noor ja taolistele juttudele vastuvõtlik. Kogu oma edasise olu olen püüdnud taolistest rumalustest mitte välja teha.
Ma imestasin isegi, miks ma olen selline erinev, miks tahtsin teha midagi sellist, mis enamusele ei meeldinud ja mis neid koguni naerma ajas. Kui sa mängisid jalgpalli, siis kõik armastasid sind, sa olid kangelane, kui aga alustasid kulturismiga …
Inimesed küll tunnustasid mu talenti, kuid minu sportlik valik pani neid hämmastama. Kogu riigi peale oli tollal kulturismiga tegelejaid maksimaalselt 30. Tõepoolest, ma ei tea isegi, miks sellise ala valisin. See oli midagi instinktiivset, ma lihtsalt armastasin kulturismi.
Nüüd tagasi vaadates, võin analüüside kõike palju selgemalt. Minu pühendumine sellele alale oli ilmselt suuresti mõjutatud mu individualismist. Kuid sel akal oli see mõistatus mulle eneselegi.
Mitte ainult koolikaaslased ja lähemad sõbrad ei hakanud minusse tähelepanuga suhtuma vaid ka naabrid.Kui vajad värsket piima siis ainult ütle meile. Me teame, et raskuste tõstmiseks vajad sa piima. Samuti pakuti mulle nii mune kui juurvilju. Polnud isegi tähtis, kas see meeldis millega tegelesin või mitte, eriline suhtumine ja tähelepanu saatsid mind kõikjal.

(Järgneb)

Autor: joker