Legendaarne Arnold – osa 32
„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall
Veidi aega pärast võistlusi sain Reg Parkilt kutse sõita tema juurde Lõuna-Aafrikasse, olla ta külaliseks ning osaleda meie ühisel esinemisel. Nii oli Reg mulle lubanud. Olin vaimustuses. Mu sõbrad olid tõeliselt rabatud. Treenisin selle esinemise jaoks pingsamalt kui ühegi teise võistluse jaoks kus ma seni olin osalenud. Ma ei mäletanudki enam õieti, kui palju aastaid olin unistanud saada selliseks nagu Reg Park. Ja siis olin ma peaaegu ühtäkki samasugune nagu tema. Seda pandi tähele ja sellest , et meil Regiga on ühesugune võimas ning tugev kehaehitus räägiti kõikjal.
Peatusin Regi kodus Johannesburgis. Tal oli uskumatult ilus ühekordne maja, mille ees laius olümpiamõõtu bassein. Kõik oli ümbritsetud kaunite roosiaedade, lillede ja puudega. Maja ise oli täis igasugu antiikesemeid, mis pärinesid maailma eri paigust. Kogu see rikkus ja hiilgus kõneles üht – siin elab tõeline staar. Söögisaalis tarvitses vaid nupule vajutada kui kohe ilmusid uksele abivalmis teenijad.
Alguses tundsin teatavat ebamugavust, kõik oli nii harjumatu ja võõras, kuid mu esmane kohmetus kadus õige pea. Reg ja tema naine Maryanne kohtlesid mind kui oma poega. Nad kaasasid mind kõigisse oma tegemistesse ja ettevõtmistesse. Käisime koos külas, pidudel, kinos, igal pool. Nägin nende elu ja mulle sai selgeks, mida on võimalik saavutada pikaajalise raske treeninguga. Ka minul võiks olla uhke maja, oma äritegevus, perekond – ühesõnaga kõik see, mille kohta öeldakse ilus elu. Nendega koos olles ei tundnud ma millestki puudust. Näha Regi tema enda kodus, olla talle kaaslaseks ning pälvida temapoolset tunnustust ja tähelepanu oli mulle midagi erakordset.
Kuid kõik see, mis Reg mulle rääkis, polnud ainult tühipaljas kiitus. Palusin, et ta mind ka kritiseeriks ja seda ta ka tegi. Esimene asi, mis ta ära märkis, olid mu sääred. Reg ütles, et tal oli omal ajal sama probleem, kuid nüüdseks on ta sellest üle saanud. Ja peagi sain aru, kuidas. Jälgisin tema sääretreeninguid ja mul hakkas enda pärast häbi. Olin kasutanud liiga väikseid raskusi. Reg tegi kuni kaksteist kordust 363kg-se raskusega. Sain aru, et ükskõik kui kõvasti ma ka enda aarust polnud treeninud, edaspidi pean treenima veel kõvemini, kui tahan saavutada taset, mille on saavutanud Reg.
Münchenisse tagasi jõudes hakkas minu saali registreeruma üha rohkem ja rohkem huvilisi. Liikmete arv kasvas peaaegu neljasajani. Raha hakkas rohkem sisse tulema. Raha aga tähendas vabadust ja see omakorda rohkemat aega treeninguteks. Ühesõnaga kõik läks hästi.
Sain aru , et Mr.Universumi tiitlivõit ei tähenda veel seda , et oled maailma parim kulturist terves maailmas. Ameerikas oli küllalt kulturiste, keda ma vaevalt oleks võitnud. Nende hulgas oli mehi, kes olid Mr.Universumi võitnud kaks või isegi kolm korda. Oleksin pidanud võitma veel kaks-kolm võistlust enne kui oleksin valmis konkureerima kellega tahes.
Koostasin endale järgnevaks aastaks treeningprogrammi. Treeningpartnerite leidmisega polnud probleemi. Iga kulturist Münchenis tahtis treenida koos Arnoldiga. Nad arvasid, et ma tean mingisuguseid erilisi saladusi. Treeningud olid rasked, sundisime endid tööle valu ja taluvuse piiril. Pärast treeninguid läksime koos õllesaali ja võtsime igaüks terve kana ning mitu kannu õlut. Sellised olid meie lõunasöögid. Oma treeningutesse katsusime suhtuda loovamalt kui kunagi varem. Panin mängu kogu oma kujutlusvõime ja fantaasia, et leida moodus, kuidas teisi edestada. Kui keegi suutis oma õlavarre arendada 21-tolliseks, siis pidin mina oma õlavarre maksku mis maksab, paisutama vähemalt 22-tolliseks.
Järgneb …
Autor: joker