Lihaskrambid: põhjused ja kodused lahendused

Lihaskrambid tekivad ootamatult — üks lihas tõmbub äkki kokku ja valu on koheselt tugev. Sportlastel juhtub seda sageli treeningu lõpus, kirjutajatel sõrmedes, öösel äratatakse sind pöidla- või säärelihasega. Põhjused on erinevad, kuid enamasti seletatavad.

Miks lihaskrambid tekivad?

Kõige sagedasem põhjus on lihtne: kehas on liiga vähe vedelikku. Kui higi eritub, kaovad koos sellega elektrolüüdid — peamiselt naatrium ja magneesium. Need mineraalained hoiavad lihaste elektrilise aktiivsuse kontrolli all. Kui tasakaal läheb paigast, hakkavad lihased iseenesest kokku tõmbuma.

Teine levinud tegur on ülepinge. Liiga pikk treening, liiga kõrge intensiivsus või liiga vähe puhkust — lihas väsib, koordinatsioon närvisüsteemi ja lihaskiu vahel häirub ja tulemuseks on kramp.

Harvem, aga mitte harva, on süüdi ravimid. Diureetikumid — vett väljutavad preparaadid — suurendavad kaaliumikadu, mis omakorda soodustab krampe. Samuti võib pidev surve närvile (närvikompressioon) põhjustada lihase ebakorrapärast kokkutõmbumist.

Raseduse ja menstruatsiooni ajal esinevaid krampe pole päris täpselt lahti seletatud, kuid arvatakse, et üheks põhjuseks võib olla suurenenud vitamiinivajadus, mida toidust ei saada piisavalt.

Lihaskrambide sagedasemad põhjused lühidalt

• Vedelikupuudus — higistamine ilma piisava joomiseta
• Liigne treening või ületreenimine
• Elektrolüütide (naatrium, magneesium, kaalium) tasakaaluhäire
• Diureetikumide kasutamine
• Arterite ahenemine või arterioskleroos
• Ülekuumenemine, näiteks treenimine kuuma ilmaga
• Närvile avalduv pidev surve

Mida arst uurib, kui lihaskrambid korduvad?

Kui lihaskrambid tulevad regulaarselt ja põhjus pole selge, võib arst suunata uuringutele. Tavaliselt tehakse:

• Vereanalüüs — hindab elektrolüütide (mineraalide) tasakaalu veres.
• Elektromüogramm (EMG) — mõõdab lihastoonust ja närvide tööd.
• Röntgenülesvõte — vajalik siis, kui kahtlustatakse lülisamba muutusi, mis avaldavad survet närvile.

Uuringud ei ole vaikimisi vajalikud — need tulevad mängu siis, kui krambid on sagedased, tugevad ja tavaliste põhjustega ei seletu.

Lihaskrambide kodune ravi: mida ise teha?

Krambi ajal on esimene samm lihtne — ära pinguta ega võitle vastu. Venita lihast aeglaselt ja ettevaatlikult, masseerides samal ajal kergelt. Jahe kompress (jääkott rätiku sees) aitab lihast lõdvestada ja valu vähendada.

Treeningu ajal joo regulaarselt: pool kuni üks tass vett iga 15–20 minuti järel. See on lihtne reegel, mida ignoreeritakse üllatavalt sageli. Eriti suvel, kus kuumuses higistamine on kiirem kui tunned.

Pärast treeningut venita alati. Lihased, mis treeningu ajal lühenenud, vajavad järk-järgulist pikkuse taastamist — see vähendab krampide riski järgmistel tundidel ja öösel.

Kui arst on diagnoosi pannud ja põhjus on teada, võib ta välja kirjutada lihaslõõgastid. Neid ei tasu ise apteegist otsima minna — need on retseptiravimid ja sobivad vaid kindlatele seisunditele.

KKK lihaskrampide kohta

Millal peaks lihaskrampidega arsti poole pöörduma?

Kui krambid korduvad sageli ja põhjus pole selge, tasub arsti külastada. Samuti siis, kui kramp on eriti tugev, ei möödu mõne minutiga või on seotud turse või nõrkusega lihasel.

Kas magneesium aitab lihaskrampe vältida?

Magneesium on üks peamisi elektrolüüte, mis lihaste normaalset tööd toetab. Kui selle puudus on krampi põhjustanud, siis jah — magneesiumi lisamine toidule või toidulisandina võib aidata. Enne tarbimist kontrolli, et vajadus on tegelik.

Miks tekivad lihaskrambid öösel?

Öised krambid — eriti sääres — on väga levinud. Sageli on põhjus vähene liikumine päeva jooksul, halb asend une ajal või dehüdratsioon. Õhtune kerge venitus enne magamaminekut aitab paljudel neid vältida.

Autor: M.M.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.