Merike Madar seab end treeningulainele

merike madar on nimi, mis kuulub Eesti kulturismi vanemasse ja kangemasse lukku. See lugu räägib sellest, miks sügis viib ta mõtted jälle saali, mida ta arvab lavale naasmisest ja miks aus treening on tema jaoks endiselt kõige tähtsam.

Merike Madar ja sügisene tagasitulek

Nii on temaga sügiseti ikka olnud. Kui ilmad lähevad jahedamaks ja päevad lühemaks, hakkab harjutussaal uuesti kutsuma. Mitte kampaania korras, vaid tuttava rütmina. Merike ise ütleb selle kohta lihtsalt: kui varem on puhtalt naturaalselt tööd tehtud, siis see ei kao aastatega kuhugi.

Tunamullu üllatas Merike sellega, et kõndis ka Eesti meistrivõistlustel Tallinnas lavalaudadele. See polnud tavaline väike proovimine. Pärast 10aastast vaheaega pühendus ta uuesti kulturismile ja sai endalegi üllatuseks Kuuda järel teise koha. Piisas kuu aega trenni teha, meenutab ta naerdes.

Selle loo võlu ongi lihtne. Siin pole suurt loosungit ega kunstlikku tagasitulekujutte. On inimene, kes tunneb oma keha, teab vana tööd ja oskab vahet teha päris harjutamisel ning ülejala tehtud vormil. Ausalt öeldes mõjub see tänases fitnessi müras päris värskelt.

Miks Merike Madar Eesti kulturismis loeb

Madari nimi on ilmselt tuntum olnud avaral Nõukogudemaal. Leningradis, nii oli linna nimi siis, sai ta EMil individuaalselt kaheksanda koha. Võistkondlikult kuulus ta aga 1990 meisteresindusse koos kuni 90 kg võitja Ain Paavoga. Liidu medalite kõrval ongi EMkuld tema üks väärtuslikumaid trofeesid.

See taust annab praegustele mõtetele kaalu. Kui inimene on näinud lava, medalit, piiri taga esinemisi ja pikka pausi, siis ei kõla tema jutt saalist nagu juhuslik meeleolu. Ta ei räägi trennist kui kiirkursusest. Ta räägib tööst, mida keha mäletab.

Kõiksugu esinemised viisid teda ka piiri taha. Aasta möödus näiteks Itaalias tööd tehes. Perest on lennus tütar Piret, kes kunagi ema numbritele omalt poolt võimlemisgraatsiaga värvi lisas. Tema õpib veel vähemalt aasta jagu Bostonis rahvusvahelist ärijuhtimist.

Kuidas Merike treeningule läheneb

Uus sügis viib mõtted jälle harjutussaali. Merike ütleb, et tore on nagu vanasti: tund varem tööle tulla ja pühenduda tuttavale treeningule. Flexeris seab ta end nüüdki harjutuslainele. See pole tormamine meistrivõistlustele, vaid rahulik tagasitulek oma rütmi juurde.

Mis siis tegelikult juhtub, kui vana tegija uuesti saali läheb? Esmalt tuleb tagasi tunne. Harjutused pole võõrad, kehaasendid pole uued ja pingutuse piir on tuttav. Aga see ei tähenda, et kõike võiks teha jõuga. Pärast pausi tuleb alustada targalt, isegi siis, kui peas on alles varasem vorm.

Võimlemisega põhja alla saanu sedakorda sügisel meistrivõistlustele ei kiirusta. See on oluline detail. Lavale minek pole tal eesmärk iga hinna eest. Ta lubas tulla iga viie aasta tagant ja lisab kelmikalt, et veel on kolm ringi aega.

Merike Madar, keemia ja aus sport

Merike on veendunult igasuguse keemia vastu. Tema kunagine vastandamine nn keemikutega pole juhuslik kõrvalmärkus, vaid osa sellest, kuidas ta sporti näeb. Kui vorm tuleb, siis tulgu tööga. Kui medal tuleb, siis tulgu nii, et seda ei pea hiljem selgitama.

Ta ütles sama võistluse järel SL Õhtulehele, et tema hüvastijätu ajal tegi naisi kaasa kolmes kaalukategoorias. Kui sellise ülejala harjutamisega medali saab, on ala tema hinnangul madalseisus. See lause on terav, aga mitte pahatahtlik. Pigem on see vana võistleja mure ala taseme pärast.

Mida arvab ta lisaainetest ja vahelejäämistest? Ega see tore pole, ütleb ta. Ei tegijale ega spordile üldse. Kui võimalus kordustestisks on olemas, tuleb seda kasutada. Näed, kuidas Shmiguniga läks. Aga kui oled korra juba pahanduse kaela saanud, tuleb see ära seedida, edasi minna ning olla ettevaatlikum ja targem.

Mida sellest loost kaasa võtta

Lihtne tõde: treening ei alga alati uuest kavast. Vahel algab see sellest, et inimene läheb tagasi kohta, mida ta tunneb. Merike puhul tähendab see saali, rahulikku harjutamist ja usku sellesse, et puhas töö jätab jälje.

Nooremale treenijale on siin hea meeldetuletus. Vorm ei pea tulema korraga. Paus ei kustuta kõike. Ja kui varasem põhi on ausalt tehtud, võib keha sellele hiljem vastata kiiremini, kui ise ootad. Samas ei tasu vana vormi peas üle hinnata. Alustamine vajab kannatust.

Merike lugu pole ainult tagasitulekust. See on ka hoiakust. Harjutamine võib olla vaikne, järjekindel ja ilma suure kärata. Mõnikord ongi see kõige tugevam sõnum.

KKK

Kes on Merike Madar?

Merike Madar on Eesti kulturismiga seotud sportlane, kelle saavutuste hulka kuuluvad Liidu medalid ja võistkondlik EMkuld 1990 meisteresinduses.

Miks ta pärast pausi uuesti lavale läks?

Ta oli öelnud, et käib teisi kollitamas iga viie aasta tagant. Juubelisünnipäeva aegu võttiski ta uuesti kulturismi ette ja jõudis Eesti meistrivõistlustel Tallinnas teiseks.

Mida ta keemia kohta arvab?

Merike on veendunult igasuguse keemia vastu. Tema sõnum on, et sport ja tegija kannatavad, kui tulemus ei tule ausa tööga.

Autor: Aare Kreilis

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.