Toit ja ülesöömine: miks me sööme?

Toit ei kutsu meid alati sellepärast, et kõht on tühi. Mõnikord on põhjuseks pikk paus söögikordade vahel, mõnikord väsimus, üksindus või vana harjumus taldrik tühjaks süüa. Siin on lihtne viis aru saada, millal keha vajab süüa ja millal otsid hoopis midagi muud.

Toit, nälg ja ülesöömine

Sa ju tead seda tunnet: kõht pole päriselt tühi, aga käsi liigub ikka küpsise, kommi või võileiva poole. See ei tähenda kohe, et tahtejõud on nõrk. Evelyn Tribole, MS, RD, raamatu Intuitiivne söömine kaasautor, selgitas M&F Hersile, et ülesöömisel on nii bioloogilised kui ka emotsionaalsed põhjused.

Bioloogiline põhjus on sageli väga lihtne: sa oled liiga kaua söömata olnud. Kui viimasest söögikorrast on möödas viis tundi, võib järgmine isu tulla suure ja kiire lainena. Siis tundub, et kontroll kaob, kuigi keha teeb lihtsalt seda, milleks ta on loodud: küsib energiat.

Teine tavaline koht on liiga väike päevane söömine. Näiteks teed hommikul päris raske trenni, aga pärast pole erilist isu. Lõunal võtad väiksema portsu. Õhtuks on keha võlg nii suur, et rahulik söömine muutub raskeks. Nii võib ülesöömine tulla mitte laiskusest, vaid liiga pikast kokkuhoiust.

Miks toit õhtul eriti ahvatleb?

Õhtu on paljude jaoks kõige keerulisem aeg. Päev on läbi, töö või kool enam ei suru, telefon on käes ja vaikus hakkab pihta. Kui telekast ei tule midagi, internetis pole huvitav ja peas on tühi tunne, võib söömine muutuda aja viitmiseks.

Ausalt öeldes ei pea emotsionaalne söömine alati tähendama suurt stressi või viha. Vahel on see lihtsalt ebamugavus. Igavus. Üksindus. Rahutus. Mõni inimene ei tunnegi neid tundeid kohe ära, vaid märkab alles seda, et tahaks midagi näksida.

Dieedi pidajatel võib pilt minna veel segasemaks. Kui šokolaad on endale täiesti keelatud, võib üks tükk tunduda läbikukkumisena. Siis ei võeta kaks-kolm tükki, vaid süüakse rohkem, sest peas käib mõte: nüüd on nagunii kõik rikutud. Tegelikult pole rikutud midagi. Üks valik ei pea muutuma terveks õhtuks.

Kolm küsimust enne järgmist ampsu

Tribole soovitas ülesöömise hetkel küsida endalt kolm küsimust. Need ei ole mõeldud süü tekitamiseks. Pigem aitavad need tempo maha võtta, enne kui käsi automaatselt järgmise ampsuni liigub.

1. Kas mul on tegelikult kõht tühi? Kas ma sõin täna piisavalt? Kui bioloogilist nälga ei ole, liigu järgmise küsimuse juurde.
2. Mida ma praegu tunnen? Kui see pole nälg, võib see olla emotsionaalne seisund: ebamugavus, pinge, üksindus või lihtsalt väsimus.
3. Mida ma vajan, et selle tundega hakkama saada? Võtmesõnad on Praegu ja Vajan. Kui vajad puhkust, vaikust või kellegagi rääkimist, ei lahenda toit seda päriselt.

See ei tähenda, et vastus peab kohe tulema. Mõnikord ei teagi inimene, mida ta vajab. Aga küsimine ise avab juba ukse: võib-olla pole vaja veel üht võileiba, vaid kümmet minutit rahu, dušši, jalutuskäiku või lihtsalt magama minemist.

Toit, valgud ja täiskõhutunne

Kui eesmärk on ülesöömist vähendada, aitab ka see, millest söögikord koosneb. M&F Hers küsis, kas valgud on kõige toitvamad ained. Tribole vastas, et reaalselt jah: proteiinid täidavad tavaliselt kõige paremini, seejärel süsivesikud ja rasvad.

Siin on üks oluline nüanss. Valk töötab paremini siis, kui seda süüa tahkel kujul. Tahke toit täidab kõhtu ja seedub kauem. Kui sama asi on vedelas olekus, võib osa sellest heast mõjust kaduda. Seepärast ei pruugi jook anda sama rahulolu kui päris söögikord.

Ka toidu maht loeb. Kõht reageerib mitte ainult kaloritele, vaid ka sellele, kui palju midagi taldrikul ja maos on. Kui sööd toitu, mis sisaldab vähe kaloreid, aga mida on palju, võib kõht ikkagi täis saada. Tühja taldrikut vaadates võib kõht psühholoogiliselt tühjaks jääda, isegi kui paberil oli kõik justkui korras.

Millal muutub ülesöömine probleemiks?

Me kõik sööme vahel liiga palju. Sünnipäev, pikk päev, hea toit, vale ajastus. Vahetevahel liigne söömine on normaalne ja keha reguleerib end sageli ise. Üks suurem õhtusöök ei tee sinust katkist inimest.

Teine lugu on siis, kui see kordub iga õhtu või iga nädalavahetus. Siis tasub vaadata mustrit, mitte ainult toitu. Mis tavaliselt enne juhtub? Kas päevane söömine jääb liiga väikeseks? Kas õhtu toob üksinduse? Kas mõni tunne on nii ebamugav, et tahaks selle kiiresti maha suruda?

Lihtne tõde: keha kuulamine ei tähenda iga isu pimesi järgimist. See tähendab, et õpid vahet tegema näljal, harjumusel ja tundel. Kui kõht annab märku, et aitab, võib söömise lõpetada. Kui pea ütleb, et tahaks veel, tasub korraks küsida: mida ma tegelikult praegu vajan?

KKK

Kas õhtune söömine tähendab alati ülesöömist?

Ei tähenda. Kui sul on päriselt kõht tühi ja päevane söömine jäi väikseks, võib õhtune söök olla täiesti normaalne. Probleemiks muutub see siis, kui sööd regulaarselt rohkem, kui keha vajab, ja tunned pärast halba enesetunnet.

Kas šokolaadi peaks täielikult vältima?

Tavaliselt mitte. Täielik keeld võib isu hoopis suuremaks ajada. Paljudele sobib paremini rahulik lubamine: võtad kaks-kolm tükki, sööd need teadlikult ja liigud edasi.

Kas keha kuulamine aitab ülesöömisest lahti saada?

Jah, aga see on oskus, mitte nipp. Alusta nälja ja täiskõhu märkamisest. Kui märkad korduvat mustrit, mis tundub kontrollimatu, tasub otsida abi toitumisnõustajalt või tervishoiutöötaja

Autor: M&F Hers tõlkinud Renita Hunt

Allikas: WHO – tervislik toitumine.