Sportimine noortele: miks see loeb

Sportimine on noore inimese jaoks palju rohkem kui higine trenn või kehalise kasvatuse tund. See õpetab valikuid tegema, eesmärke hoidma ja aru saama, et iga tulemus tuleb mingi hinna eest.

Ausalt öeldes räägitakse spordi kasust vahel väga üldiselt. Öeldakse, et sport on kasulik, aga kui küsida, miks täpselt, jääb vastus tihti õhku rippuma. Siin vaatamegi lihtsamalt: mida sportimine noore iseloomu, harjumuste ja elustiiliga teeb.

Miks sportimine noores eas loeb?

Noor inimene alles ehitab ennast. Ta proovib piire, otsib kuuluvust ja tahab tunda, et ta on milleski päriselt paremaks saanud. Sport annab selleks väga selge raami. On trenn, on kordused, on pingutus ja lõpuks on tulemus.

Sport ei arenda ainult keha. See arendab ka kannatust, suhtlemist ja enesevalitsust. Kui noor käib regulaarselt treeningul, hakkab ta üsna ruttu nägema seost tegude ja tagajärgede vahel. Jäid trennist eemale? Tulemus liigub aeglasemalt. Tegid tööd? Midagi muutub.

Just see ongi sportimise kasvatuslik väärtus. Laps või teismeline õpib, et edu ei tule ainult soovimisest. Edu tuleb korduvast tegutsemisest, isegi siis, kui tuju pole kõige parem.

Kuidas sportimine valikuid kujundab?

Võtame ühe lihtsa näite jõusaalist. Oli noormees, kes proovis koolis rinnalt surumist ja sai kuidagimoodi üles 67.5 kg. Tema sõber, kes kaalus samamoodi 80 kg ja käis kolm korda nädalas jõusaalis, surus 105 kg. Vahe oli suur ja pani mõtlema.

Sellest päevast tekkis nõrgemas pois ja säde. Ta hakkas sõbraga trennis käima ning mõne kuuga jõudis rekord 100 kg peale. Loomulikult ei jäänud isu sinna pidama, sest sõber oli vahepeal liikunud juba 120 kg juurde. Nüüd tahtis ka tema 120 kg kätte saada.

Siin tulebki päris elu mängu. Kui eesmärk on olemas, ei saa kõik vana moodi jätkuda. Kui nädalavahetustel on ööklubid, naps, suits ja kanep, siis mingil hetkel hakkab see treeningut segama. Neljandal nädalal jäi programm kinni. Käes oli valikute aeg.

Noormees käis sel ajal 11. klassis. Ta tahtis kooli lamades surumise edetabelis top 3 sisse jõuda. See väike eesmärk oli korraga suurem kui järjekordne pidu. Lihtne tõde: mõnikord päästab noort inimest mitte jutlus, vaid päriselt huvitav siht.

Eesmärk kasvatab kohusetunnet

Kui eesmärk on piisavalt tähtis, muutub ka käitumine. Noor hakkab paremini magama, vaatab rohkem, mida sööb, ja jätab mõne rumala valiku tegemata. Mitte sellepärast, et keegi käsib, vaid sellepärast, et ta ise tahab tulemust.

See vahe on oluline. Väline käsk töötab lühikest aega. Sisemine tahtmine töötab palju kauem.

Mida noor spordist kaasa võtab?

Spordis õpib noor kaotama ja uuesti proovima. Ta õpib reeglitest kinni pidama, vastast austama ja treenerit kuulama. Need ei ole ainult väljakul või jõusaalis vajalikud oskused. Sama muster kandub kooli, tööle ja suhetesse.

See ei tähenda, et iga sporti tegev noor muutub automaatselt eeskujuks. Päris elu ei ole nii sirge. Paljud alustavad ja jätavad pooleli. Mõni teeb trenni, aga elustiil jääb ikka segaseks. Ometi on spordil üks suur pluss: see annab võimaluse paremaid valikuid üldse märgata.

Algse loo noormees valis positiivse raja. Lugu juhtus 15 aastat tagasi. Tänaseks on ta vabariigi paremuselt kolmas lamades suruja, tal on oma spordiklubi ja ta tegeleb ka kettaheitmisega. Suitsu ei tee ta juba 13 aastat ning alkoholi lubab endale jaanipäeval ja vana aasta õhtul vaid mõned õlled.

Tean seda, kuna ma ise selle loo välja mõtlesin. Aga mõte jääb alles. Selline lugu võiks juhtuda paljude aladega, mitte ainult jõutreeninguga. Oluline ei ole kang ega rekord, vaid see, et noorel tekib põhjus enda elu paremini juhtida.

Muidugi ei pea hea tee alati olema sport. Mõnele sobib muusika, mõnele programmeerimine, mõnele kunst. Vahe on selles, et sport nõuab kehaga kohal olemist. Kui võistlus tuleb või programm vajab täitmist, ei ole 2 3 õlut igal õhtul enam lihtsalt väike kõrvalasi.

Sportimine ja lapsevanema roll

Lapsevanem ei pea igast lapsest sportlast tegema. Küll aga saab ta luua võimaluse, et laps prooviks. Vahel piisab ühest heast treenerist, ühest sõbrast või ühest alast, mis päriselt kõnetab.

Oluline on mitte mõõta kõike ainult medalites. Noore jaoks võib suur võit olla ka see, et ta tuleb trennist parema tujuga koju, julgeb võistlusel starti minna või suudab paar kuud järjepidevalt kohal käia.

Kui sportimine annab noorele distsipliini, sõbrad ja põhjuse halbade valikute kõrvalt ära tulla, on see juba suur asi. Isegi siis, kui temast ei saa kunagi meistrit.

KKK

Kas sportimine sobib igale noorele?

Jah, kui ala ja koormus sobivad lapse vanuse, tervise ja iseloomuga. Kõik ei pea võistlema. Mõnele sobib meeskonnaala, teisele jõusaal, kolmandale ujumine või kergejõustik.

Mida teha, kui noor jätab trenni pooleli?

Esimene samm on uurida põhjust. Võib-olla ei sobinud treener, grupp või ala. Katkestamine ei tähenda läbikukkumist. Vahel tuleb lihtsalt uus suund leida.

Kas sport peab olema tõsine eesmärgiga treening?

Ei pea. Aga väike eesmärk aitab. See võib olla parem vastupidavus, tugevam keha, esimene võistlus või lihtsalt harjumus kaks-kolm korda nädalas liikuda.

Autor: Janar Rückenberg

Allikas:Turg.Fitness.ee

Tule trenni! ArtGym