Mr. Olympia ajalugu: võistluse esimesed aastad

Koostanud ja tõlkinud Janar Rückenberg

Olympia kroon võistlus tiitel on kulturismi kõige kaalukam tiitel ja selle ajalugu algab 1965. aastal. Esimesest Larry Scotti võidust kuni Dorian Yatesi troonile tõusmiseni 1992. aastal kestis 28 aastat, mille jooksul vahetus kuus tiitliomanikku ja võistlus rändas New Yorgist Helsingisse. Allpool on selle perioodi võistluste kronoloogia – kes võitis, kus võisteldi ja millised duellid jätsid jälje.

Mr. Olympia sünd: Joe Weideri visioon

1963. aastal vaatas Joe Weider tolleaegseid kulturismi auhindu ja leidis, et ükski neist ei vastanud tema visioonile spordi tulevikust. Weider mõistis, et toonane kulturistide põlvkond ületas seniseid piire ja vajas võistlust, mis oleks nende talendile väärikas.

Nii sündiski Olympia kroon võistlus tiitel – võistlus, kus jagati välja ultimatiivne auhind võimsa ja ideaalse keha eest. Weideri eesmärk oli ühtaegu praktiline ja sümboolne: hoida Mr. Universumi tšempionid aktiivsetena ning anda neile võimalus teenida kulturismiga elatist, nagu seda saavad teha teiste alade profid.

Larry Scott ja Sergio Oliva esimesed troonid

18. septembril 1965 oli Brooklyni Muusikaakadeemia rahvast täis. Käsi plaksutati, jalgu trambiti ja kõveralt karjuti, kui lavale astus California blond superstaar – Larry Scott. Tema käed olid nii suured, et nende mõõtu oli raske uskuda. Scott oli oma aja kulturismi ikoon: 1963. aastaks oli ta võitnud juba Mr. America, Mr. Maailma ja Mr. Universumi tiitli ning tal polnud enam midagi tõestada. Aeg oli teenida kulturismiga raha, ja Weideri uus võistlus pakkus selleks platvormi.

Scott võitis 1965. aasta Olympia kroon võistlus tiitel ja kordas seda ka 1966. aastal. Pärast seda taandus ta ning kroon jäi vabaks.

1967. aastal võttis võistluse ülekaalukalt Sergio Oliva, hüüdnimega Müüt. Paljud küsisid, kas Oliva üldse veel paremaks minna saab – ja ta sai. 1968. aastal võitis ta vastasteta. 1969 ootas teda aga üks suurimaid väljakutseid kulturismi ajaloos: Austria Tamm Arnold Schwarzenegger. Tasavägises lahingus väljus võitjana siiski Oliva ning temast sai kolmekordne Olympia kroon võistlus tiitel. Arnold lubas pärast seda, et Oliva ei löö teda enam kunagi.

Arnoldi domineerimine Mr. Olympia areenil

1970. aastal tegigi Arnold lubaduse teoks ning võitis Oliva. Ta oli kolmas mees, kes kandis Olympia kroon võistlus tiitel tiitlit, ja kuulutas, et hoiab seda kuni erruminekuni. 1971 peeti võistlus esimest korda väljaspool New Yorki – Pariisis, samal päeval, mil NABBA korraldas Londonis Mr. Universumi. Truu IFBB-le, võistles Arnold Pariisis, samal ajal kui ülejäänud tšempionid valisid Londoni.

1972. aastal sõideti Essenisse Saksamaale, kus toimus uus Arnold–Oliva duell. Otsuse tegid seitse kohtunikku ja neli neist hääletas Arnoldi poolt. Selle võistluse võitja üle vaieldakse tänini.

1973 naasis Olympia kroon võistlus tiitel New Yorki ning Arnold krooniti neljandat korda järjest, Franco Columbo ja Serge Nubret jäid taha. 1974 astus profiareenile uus nimi: Lou Ferrigno, 162.5 cm pikk ja 121.5 kg raske. See oli Arnoldi võimsaim vastane. Madison Square Gardenis krooniti ikkagi Arnold – tema viies järjestikune tiitel.

1975 toimus võistlus Lõuna-Aafrikas ja samal ajal filmiti dokumentaali “Pumping Iron”. Paljud Arnoldi lähedased arvasid, et tema osavõtu põhjus oli just film ja näitlejakarjääri ettevalmistus. Ta võitis ja teatas kohe ka erruminekust.

Frank Zane ja kvaliteedi võidukäik

1976 toimus võistlus Columbuses Ohios ning Arnold oli seekord üks promootoritest. Pärast viit aastat üritamist võitis tiitli Franco Columbo – juuksekarva võrra ees Frank Zane’ist. Columbo teatas seejärel erruminekust, Zane aga hoogustas treeninguid.

1977 oligi Frank Zane’i aasta. Ta võitis nii 1977 kui ka 1978 ja näitas, et Olympia kroon võistlus tiitel võistlus tiitel ei pea olema kõige suurem mees laval – võidab kvaliteet. 1979 võitis Zane juba kolmandat korda järjest ja küsiti, kas ta suudab Arnoldi kuue tiitli rekordi murda.

1980 oli üks vaidlusalusemaid aastaid kulturismi ajaloos. Võistlus toimus Austraalias, lavale tuli 16 võistlejat – senini suurim hulk – ja comeback’i tegi Arnold. Teised võistlejad arvasid teda Austraaliasse saabudes TV-kommentaatoriks, isegi pressikonverentsil peeti teda IFBB ametnikuks. Kõik sai selgeks numbrite jagamisel: Arnold võistles ja võitis oma seitsmenda Olympia kroon võistlus tiitel tiitli. Hindamise õigluse üle vaieldakse tänini, ja film “Schwarzenegger – Total Rebuild” annab selle võistluse kohta hea pildi.

Tõlkijalt: kuigi olen ka ise suur Schwarzeneggeri fänn, peab tõdema, et vormi poolest oli sel aastal ka paremaid mehi.

1981 võistles Arnold juba promootorina – koos Jim Lorimeriga – ja võistlus naasis Columbusesse. Comeback’i tegi Arnoldi sõber Franco Columbo ja võttis 16-mehelises konkurentsis tiitli. 1982 võõrustas üritust esimest korda Inglismaa – Londonis krooniti Chris Dickerson, kes oli kahel eelneval aastal stabiilselt teiseks jäänud. Kohe pärast võitu lõpetas Dickerson aktiivse võistlemise.

Lee Haney rekord Mr. Olympia võistlusel

1983 jõudis Olympia kroon võistlus tiitel karussell Münchenisse. Tiitli võitis “Liibanoni Lõvi” Samir Bannout. Pingepakkujateks olid Egiptuse Mohammed Makkaway ja uustulnukana ameeriklane Lee Haney. Keegi ei aimanud, et just sealt algab uus ajastu.

1984 naasis võistlus New York Cityi. Finaali oli kogunenud 5000 pealtvaatajat, eelvooru jälgis 4000 huvilist. Esimest korda jagati peavõiduna välja 100 000 dollarit. Lee Haney – 177 cm pikk ja 111 kg võistluskaaluga – võitis ülekaalukalt. Sellest algas tema võitude jada.

1985 toimus show esimest korda Belgias. Haney oli taas ülivõimas, lähimateks konkurentideks olid Albert Beckels ja Rich Gaspari – Lee teine tiitel. 1986 Columbuses tuli kolmas, ja vaatlejad hakkasid rääkima, et tegu on kõigi aegade võimsama Mr. Olympiaga. 1987 sõideti Rootsi ja Haney võttis järjest neljanda võidu – Arnoldi rekord oli käeulatuses.

1988 toimus võistlus Los Angeleses, üritust käis vaatamas 6000 inimest ning peavõit kerkis 150 000 dollarini. Lee Haney võitis taas ülekaalukalt, Rich Gaspari sai kolmandat aastat järjest teiseks.

1989 sõideti Itaaliasse Rimini, Aadria mere äärde. Esimest korda pidi Haney oma tiitli kaitsmisega tõsiselt vaeva nägema: pinget pakkusid Lee Labrada ja Vince Taylor. Mõned vaatlejad väitsid, et Haneyl lihtsalt vedas. Ta võitis siiski ja jõudis Arnoldiga ühele pulgale – kuus järjestikust Olympia kroon võistlus tiitel tiitlit.

1990 võisteldi USA-s, Chicago Arie Crown Theateris. Üritust jälgis 4400 inimest, peaauhind oli 200 000 dollarit. Haney üritas tiitlit kaitsta seitsmendat korda ja oli pärast kahte esimest raundi 2 punktiga taga. Alles posedown’i järel õnnestus tal võita. Tõsisteks väljakutsujateks olid taas Lee Labrada ja uustulnuk Shawn Ray.

1991 jõudis Olympia kroon võistlus tiitel Floridasse, Orlandosse. Haney soovis kaitsta tiitlit kaheksandat korda ja esimest korda kohtas ta enda mõõtu meest: Dorian Yates oli täpselt sama pikk – 177 cm – ja 110 kg raske. Pärast kahte esimest raundi lahutas neid vaid 4 punkti. Kolmandas ja neljandas raundis õnnestus Haneyl eest rebida ja võtta kaheksas järjestikune võit. See oli uus rekord ning ta otsustas areenilt lahkuda.

Üleminek Yatesi ajastusse

1992 toimus Olympia kroon võistlus tiitel Helsingis, Soomes. Troon oli vaba ja kindel oli, et krooni saab uus mees. Omavahel pistsid rinda 1991. aasta U.S. Nationali meister Kevin Levrone ja sama aasta runner-up Dorian Yates. Pärast kahte esimest raundi hakkas Yatesi edu kasvama ja ta võitis veenvalt.

Uus Mr. Olympia oli kroonitud. Kas sellest algas pikk Yatesi võitude jada – sellest järgmises osas.

KKK Mr. Olympia kohta

Millal toimus esimene Mr. Olympia?

Esimene Mr. Olympia peeti 18. septembril 1965 Brooklyni Muusikaakadeemias New Yorgis. Võitjaks krooniti Larry Scott.

Mitu Mr. Olympia tiitlit võitis Arnold Schwarzenegger?

Arnold võitis kokku seitse Mr. Olympia tiitlit: 1970, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975 ja pärast comeback’i 1980. aastal.

Kes hoiab järjestikuste võitude rekordit?

Lee Haney võitis Mr. Olympia tiitli kaheksal korral järjest, aastatel 1984–1991. See on senini rekord.

järgneb…

Autor: Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Tule trenni! ArtGym