Mr. Olympia ajalugu: Yatesi ja Colemani aastad
Mr. Olympia ajalugu: Yatesi ja Colemani aastad
Mr. Olympia võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel ajalugu võistlus tiitel on kulturismi tippvõistlus, kus kahe mehe — Dorian Yatesi ja Ronnie Colemani — võimuhaare kestis kokku neliteist aastat. Selles loo teises osas vaatame, kuidas Yates oma kuus tiitlit kaitses, kuidas Coleman 1998 troonile tõusis ja millised numbrid jäid raamatutesse aastateks 1992–2005.
Dorian Yatesi viimased Mr. Olympia aastad (1994–1997)
1993. aastal šokeeris Yates Atlantas üldsust oma 116 kg-se võistluskaaluga. Isegi teise koha saanud Flex Wheeler ütles, et Yates on ülivõimas ja keegi ei küündi tema võimsusele lähedalegi. Tundus, et Yates plaanib pikemat valitsusaega.
1994. aasta oli Yatesile kohutav ja raske aasta. Märtsi alguses vigastas ta tõsiselt oma vasakut õlga ja triitsepsit. Juba kuu lõpus rebestas ta vasakut reie-nelipealihast. Treeningud käisid läbi vigastuste ja valude. Mis veelgi hullem — kaks kuud enne võistlust rebestas ta veel oma vasakut biitsepsit.
Ent isegi need vigastused ei kustutanud Yatesi Olympia unistust. Ta saabus Atlantasse nagu kord ja kohus ning võttis oma kolmanda Sandowi kujukese. Samal ajal hakkasid levima jutud Yatesi „võitmatusest“ ja tema vigastustest. Yates ei kuulanud neid jutte ega lasknud ennast juhtida. 1995. aastal võttis ta oma neljanda järjestikuse võidu. Paljud peavad selle aasta vormi tema parimaks üldse.
Kevin Levrone platseerus toona teisel kohal, kolmandal uus kandidaat troonile — 121.5 kg-ne Nasser El Sonbaty. Sellel võistlusel ei olnud Yates laval ainus kroonitud Mr. Olympia: pärast show’d kogunesid lavale kõik üheksa eelnevat tiitliomanikku ja avaldasid tänu võistluse loojale Joe Weiderile. Ka 1995. aasta võistlus toimus Atlantas.
1996. aastal liikus show Atlantast Chicagosse. Yates oli keskendunum kui kunagi varem ja võitis tiitli taaskord — kuid napilt. Shawn Ray ja Kevin Levrone olid väga head ning vahe Yatesiga oli juuksekarva paksune. Taas ujus pinnale küsimus, kas Yates ikka ongi nii võitmatu.
1997. aastal toimus suurüritus Long Beachil ja seda juba 33. korda. Auhinnafond oli 285000 dollarit, esikohale kuulus 110000 dollarit. Yates kaitses oma tiitlit kuuendat korda. Nasser El Sonbaty tuli sellele „kohtingule“ oma parimas vormis ja kogu võistlus oli äärmiselt tasavägine. Lõpuks väljus võitjana ikkagi Yates. Palju kõneldi sellest, et Sonbaty oli tegelikult parem ja talle tehti ülekohut.
Mida paljud ei teadnud — Yates kannatas juba enne 1997. aasta võistlust rebestatud triitsepsi vigastuse käes ja tõsiselt. Pärast triitsepsi operatsiooni 1998. aastal otsustas Yates Mr. Olympial osalemisest loobuda ja teatas oma erruminekust. Troon oli uuele mehele jällegi vaba.
Ronnie Colemani Mr. Olympia ajastu algus (1998–2000)
1998. aastaks oli Mr. Olympia võistlus täpselt sellise mainega, nagu Joe Weider seda ette kujutas — show’de show. Sel aastal tuli Ronnie Coleman „eikusagilt“ ja võttis kohe oma esimese tiitli. Kuigi rebimist Flex Wheeleriga oli, võttis Ronnie kindla võidu. Uustulnukal oli äärmiselt võimas keha, eriti selg.
Pärast võistlust andsid teised võistlejad Texase „võmmile“ sõbraliku käepigistuse. Hakati spekuleerima, kas Colemani võit oli ajutine või algab uus dünastia. Pärast Samir Bannouti 1983. aasta tiitlit polnud ühekordset Mr. Olympiat olnudki. Haney oli kaheksa korda järjest, Yates kuus korda järjest — mis saab edasi?
Vastust ei tulnud kaua oodata. 23. oktoobril 1999 toimus võistlus Las Vegases Mandalay Bays. „Lahinguväli“ oli täielikult välja müüdud. Laval oli seekord 17 „sõdalast“ ja peamine duell käis taas Colemani ja Wheeleri vahel. Kokkuvõttes ei olnud kahtlust, kes oli show parim mees. Chris Cormier oli kolmas — tema parim vorm Mr. Olympial üldse. Kui Colemani teadustati võitjana, pööras Wheeler oma selja kohtunike poole ja tõstis näpu püsti. See oli Colemani teine järjestikune tiitel.
21. oktoobril 2000 võttis Coleman kolmanda järjestikuse võidu. Lähimad konkurendid olid Wheeler ja Kevin Levrone, kuid Ronnie oli sel aastal veelgi suurem ja tema paremus teistest oli silmnähtav.
Colemani domineerimine ja rekordijaht Mr. Olympial (2001–2005)
27. oktoobril 2001 ujus sarnaselt Ronniele pinnale Jay Cutler. Cutler võitis kaks esimest raundi ja tegi Ronniele tõsist hirmu. See oli Mr. Olympia ajaloo kõige vägevam show ja duell. Õhtuse show mõlemad raundid võitis Ronnie, kuid mitte ülekaalukalt — vahele jäi vaid 6 punkti. Paljude Jay fännide arvates oleks Cutler pidanud võitma. Ka selle aasta pressikonverents oli üks emotsionaalsemaid.
19. oktoobril 2002 võitis jällegi Ronnie. Suur vastasseis oli seekord Colemani ja Levrone’i vahel, kes võitis mõlemad õhtused raundid. Samal ajal tegi suurema debüüdi Gunter Schlierkamp, kes ilmus samuti „teadmatusest“ ja oli õhtu rahvalemmik.
2003. aastal ei olnud kahtlustki, kes võidab. Ronnie oli teistest peajagu üle ja nägi välja ebainimlik, võimas monstrum. Kolm kuud enne show’d liikusid jutud, et tuleb vaatemängulisem ja tasavägisem võistlus kui kunagi varem — et Schlierkamp, Cormier ja Cutler on võimelised Ronnie troonilt tõukama. Seda ei juhtunud. See õhtu kuulus täielikult Ronniele. Kuues tiitel oli võidetud, Ronnie oli 39-aastane ja eluvormis.
2004. aastal toimusid võistluse reeglites väikesed muudatused — tavapärane neljas posedown’i raund asendati „challenge“ raundiga. Coleman oli taas domineeriv ja võimas. Teine koht läks Jay Cutlerile ja kolmas Gustavo Badellile. Kõik kolm esimest raundi juhtis Badelli ees Dexter Jackson, kuid uues „challenge“ raundis eelnevate raundide skoor tühistati ja Dexter kaotas Badellile ühe punktiga.
2005. aastal toimus võistlus Orleans Hotelsis. Coleman võitis tiitli kaheksandat korda järjest ja võrdsustas Lee Haney rekordi. Ootame ja vaatame, mida toob järgmine aasta — Coleman on hetkel 41-aastane. Kas Ronnie teeb täiesti uue rekordi ja tuleb kümnekordseks võitjaks?
Mr. Olympia faktid ja võitjad läbi aegade
Mr. Olympia on 21 korral toimunud septembris, 17 korral oktoobris ja 3 korral novembris. Ameerikas Mississippi jõest idapool on võistlus toimunud 10 korral New Yorgis, 6 korral Columbuses (Ohio), 3 korral Atlantas (Georgia), 2 korral Chicagos (Illinois) ja 1 korral Orlandos (Florida). Mississippist läänepool on Mr. Olympia toimunud 9 korda — 2 korral Los Angeleses ja 7 korral Las Vegases. Väljaspool USA-d on võistlus toimunud Prantsusmaal, Saksamaal, Lõuna-Aafrikas, Austraalias, Inglismaal, Belgias, Rootsis, Itaalias ja Soomes.
Esimesel üheksal Mr. Olympial 1965–1973 osales keskmiselt 3–4 võistlejat: 1965 (3), 1966 (4), 1967 (4), 1968 (1), 1969 (3), 1970 (3), 1971 (1), 1972 (5), 1973 (3). Aastatel 1974–1979 oli keskmine 9–10 ja moodustati võistluskategooriad alla 200 naela (90 kg) ja üle 200 naela (üle 90 kg). 1980–83 osales keskmiselt 16 võistlejat. Lee Haney aastatel 1984–91 oli keskmine 20–21, Dorian Yatesi aastatel 1992–97 keskmiselt 18 ning Ronnie Colemani aastatel 1998–2005 keskmiselt 19.
Kümnest Mr. Olympiast 8 on olnud korduvad võitjad — Chris Dickerson ja Samir Bannout ainult ühel korral. Ainult Larry Scott võitis tiitli kohe esimesel katsel. Noorim osaleja oli Harold Poole 1965. aastal, ta oli siis 21. Vanim osaleja oli Albert Beckles 1991. aastal, ta oli siis 53. Noorim võitja oli Arnold Schwarzenegger 1970. aastal — 23-aastaselt. Vanim võitja oli Chris Dickerson 1982. aastal, 43-aastaselt. Mr. Olympiate keskmiseks vanuseks on 34. Kõige rohkem on võistlusel osalenud Albert Beckles 13 korda, Shawn Ray 13 korda ja Samir Bannout 11 korda.
Mr. Olympia võitjad 1965–2005:
1965 — Larry Scott
1966 — Larry Scott
1967 — Sergio Oliva
1968 — Sergio Oliva
1969 — Sergio Oliva
1970 — Arnold Schwarzenegger
1971 — Arnold Schwarzenegger
1972 — Arnold Schwarzenegger
1973 — Arnold Schwarzenegger
1974 — Arnold Schwarzenegger
1975 — Arnold Schwarzenegger
1976 — Franco Columbo
1977 — Frank Zane
1978 — Frank Zane
1979 — Frank Zane
1980 — Arnold Schwarzenegger
1981 — Franco Columbo
1982 — Chris Dickerson
1983 — Samir Bannout
1984 — Lee Haney
1985 — Lee Haney
1986 — Lee Haney
1987 — Lee Haney
1988 — Lee Haney
1989 — Lee Haney
1990 — Lee Haney
1991 — Lee Haney
1992 — Dorian Yates
1993 — Dorian Yates
1994 — Dorian Yates
1995 — Dorian Yates
1996 — Dorian Yates
1997 — Dorian Yates
1998 — Ronnie Coleman
1999 — Ronnie Coleman
2000 — Ronnie Coleman
2001 — Ronnie Coleman
2002 — Ronnie Coleman
2003 — Ronnie Coleman
2004 — Ronnie Coleman
2005 — Ronnie Coleman
KKK Mr. Olympia kohta
Mitu Mr. Olympia tiitlit Dorian Yates võitis?
Yates võitis kuus järjestikust tiitlit aastatel 1992–1997. 1997. aastal võistles ta läbi rebestatud triitsepsi vigastuse ning loobus 1998. aasta võistlusest ja teatas erruminekust.
Kui suur oli Yatesi võistluskaal Atlantas 1993?
116 kg. Tol ajal oli see šokeeriv number ja konkurendid tunnistasid, et keegi tema võimsusele lähedalegi ei küündi.
Kes võrdsustas Lee Haney rekordi 8 järjestikuse Mr. Olympia tiitliga?
Ronnie Coleman võitis 2005. aastal Orleans Hotelsis oma kaheksanda järjestikuse tiitli ja võrdsustas seega Haney rekordi, mis püsis aastast 1991.
Tõlkinud Janar Rückenberg
Autor: Janar Rückenberg
Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.
Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.