Pettumus …

Janar: Pettund mees?

Nii ongi…kulturism, tegelikult kogu raskejõustiku maailm tervikuna on valmistanud mulle suure pettumuse. Ütleme nii, et kogu see asi sai selgeks juba mõnda aega tagasi, kuid nüüdseks olen selle ala võltslikkuses täiesti veendunud. Millest ma räägin? Ikka nendest samadest ainetest. Olen sügavalt nördinud ning selgel veendumusel, et lõppkokkuvõttes sõltub ikkagi minu edu sellest kui palju ma „viitsin omale igasugust „kama sisse ajada. See on nii!!! Kui lähtume absoluutsest skaalast, siis minu suuruse määrab valdavas osas ainufaktoriliselt ära see, kui palju ma söandan erinevaid ained omale sisse ajada. Ärge tulge rääkima geneetikast, ma väidan, et kui ma olen viitsinud kõvasti ainetega jännata, laisk ja lausloll ei ole (treeninguid ja toitumist silmas pidades), siis 95% võistlustest olen ma ka edukas. Jah geneetikal on oluline osa, kuid mitte nii palju, kui sellest räägitakse. Kindlasti on geneetikal oma roll päris tipptasemel, kuid see on käputäis mehi, kellest me räägime. Heaks näiteks on see, et Markus Ruhl võib küll olla nii suur nagu ta on, kuid niikaua, kui on kasvõi paar meest talle Mr. Olympia tipprivistuses kõrvale panna, ei saa ta kunagi Mr. Olympiaks saama. Tal pole lihtsalt Mr. Olympia „raam (keha) see on geneetika. Kindlasti võib ka MM i tasemel näha ilminguid, kus geneetika võb olla määrav, ent julgen väita, et üldiselt on ainetega assisteeritud kulturistide puhul geneetikast rääkimine ületähtsustatud.
Geneetika on tõepoolest ülimalt oluline, ütleksin isegi et lõplikult määratleva tähtsusega, kui me räägime naturaalsest treeningust ja arengust.

On kurb tõdeda, et tegelikkuses sõltub meie edu sellisest loomamoodi „töörügamisest oluliselt vähem, kui ma seda varasemalt olen arvanud. Ei olegi nii, et kes rohkem aega jõusaalis veedab, see saab suuremaks. On hoopis nii, et suuremaks ja edukamaks saab see, kel on rohkem raha (ained), kes riskib rohkem tervisega (ained) ja kel on tutvusi (pääsemine kontrollist).

Sellest on tegelikult jube kahju. Kunagi, kui sai alustatud, siis ei olnud sellest üldse aimu. Ma ei ole kindel, kas minust olekski selle alaga tegeleja saanud, kui keegi oleks suutnud mulle nii selgeks teha, kuidas asjad tegelikult käivad ja tänu millele mehed ajakirjade lehtedel tegelikult nii suured on. Mingid hämused aimdused olid, kuid see ei häirinud ja ei võtnud seda kuidagi tõsiselt. Võib olla algaja rumalusest arvasin, et need ained ongi seesama proteiinipulber ja kreatiin, mis kõiki neid mehi nii suureks on teinud. Aga näe tuleb välja, et Ruhl ei olegi nii suur tänu Mass 2 – le.

Loomulikul ei ole ma silmaklappidega. Kogu sport mõni ala vähem, mõni rohkem kõik on sellest läbi imbunud. Ka seni kontrollidest puutumata jäänud rammumees. Kusjuures kui võrrelda rammumeest ja kulturismi, siis kulturistide peale näitavad kõik näpuga, et „näe steroidiahvid. Aga kui kuskil laadaplatsil mõni rammumees tõmbab teistest autot kiiremini, viskab elajaliku jõuga 180 kg se kivimuna 120 cm kõrgusele alusele, siis ei kahtlusta teda miskipärast keegi. Rahvas ahhetab ja suud on ammuli, sest „mees on lihtsalt nii tugev. Või räägime näiteks maailma tasemest. Arvate, et kui Savickas`elt võtta ained välja, teeks mees midagi 215 kg se palgiga. Ha ha…hea, kui see mees puhtalt (aineteta) 180 200 kg üldse rinnalegi saab. Vot see on karm reaalsus! Võtkem ained sellest spordist ära, siis kukuvad kõikide alade raskused vähemalt 30 40 kg.

Kokkuvõttes jah…ega ei olegi muud teha, kui vaikselt siin pisikeses Eestis oma lõbuks tasakesi tegutseda. Ega muidugi see ei sega teiste omasugustega võistlemast, ent on kahju, et need asjad nii on nagu nad on Dennis Jamesi`i suuruseks saamiseks ei piisagi vaid suurest töötahtest ja heast toitumisest. Mis siin James`ist rääkida, võtame kasvõi sellesamase Euroopa taseme ja Euro Elite Tour`i mehed, isegi selliseks ei saa niisama…:))).

Jube kahju ausaltöeldes!
Joker: Kas on mõtet pettuda?

Kuna herrr Rückenbeg soovis, et ma artiklit kommenteeriks või kaasa räägiks, siis miks mitte. Möliseda ja targutada vahest ju võib.
Muidugi paneb imestama, et Janari „ilmutus nii hilja tuli .-) Aga saame aru, mees elab metsas, tsivilisatsioonist väljas ja kõik ei jõua sinna alati nii kiiresti.

Siinkohal lisan parem väikese pildiseeria, mis iseloomustaks kogu teemat ehk kõige ilmekamalt. Piltidel on tegemist on ühe ja sama kindla poosiga, üldistest proportsioonidest siin küll aimu ei saa ja kõik siin ka pole võistlusvormi pildid. Siiski, midagi see ülevaade kindlasti tõestab ja ka järeldusi on võimalik teha. Kõigil pildil olijatel on treeningstaazhi vähemalt 10a.

Esimesel pildil on Ronnie Coleman, profikulturismimaailma tipp. Inimvõimete piir, mis on saavutatud kõiki võimalike ja võimatuid vahendeid kasutades. Tase, kuhu ei küündi ka paljud kurguni täis olevad kulturistid. Kõik peab paigas olema trenn, toit, puhkus, doosid, motivatsioon jne.
Teisel pildil on mu enda hea sõber Lukas Osladil, kes pole salanud, et kasutab abiaineid ja neid ka päris oluliselt, sest ütles otsesõnu välja, et mees, sul pole niipalju raha, et samasugust tulemust saavutada.. Tegemist on amatöörkulturismi tipuga, andeka sportlasega, kes ühel päeval omistab kindlasti ka profilitsensi.
Kolmandal pildil on artikli autor ise. Mees, kes ei salga, et on otsinud turgutust steroididest ja nendest ka abi saanud. Ilmselt majanduslikel põhjustel on nende tarbimine jäänud tase madalamale kui pildil nr 2. Aga minu meelest on ta väga hea tõestus selle kohta, et kui toitumine, trenn ja kõik muu on ka paigas, siis saavutab väga häid tulemusi ka „nati laksates.
Neljandal pildil ma ise – Joker. Võimalik, et hooajaväliselt võiks olla natuke vähem vormis ja massiivsem, nagu seda uudise enda pildil … AGA mees, kes pole kunagi proovinud ega kasutanud ühtegi steroidi- ei anaboolset, ei androgeenset, ei hormonaalset. Kindlasti võiks neljas pilt olla mõnest andekamast sportlasest, et asi nii dramaatiline ei tunduks, aga paraku ei tea kedagi, kelle kohta teaks kindlalt väita, et ta pole kunagi midagi kasutanud. Kedagi, kes seejuures natuke ka lihaseid omaks või mis rasvakihi all peidus pole.

Kindlasti on Eestis ka väga palju võistlejaid, kes praegusel hetkel või enam ei kasuta midagi ja saavutavad häid kohti, aga siinkohal nad võrdluseks ei sobiks. Näpp on Kuradile ju ikkagi antud 😀
Ehk ajapikku arenevad mehed piltidel ja muutuvad veel natukene paremaks (eriti viimane mees :-D)- juhul kui nad ei tee olulisi muutusi oma „toitumises, See muutus ei saa olema kindlasti väga märkimisväärne ja siinkohal toodud nö charlesdarwnlik pildiseeria on edaspidigi kasutatav hea mõõdupuuna- „uuring on kestnud kõigi puhul ju piisavalt kaua, et järeldusi teha.

Ma ei viitsi eriti peatuda teemal „võistlused ja dopingukontrollid, sest silmakirjalikkus, eriti maailma ja euroopa tasemel, on nii suur, et sellele mõeldes ajab lihtsalt närvi.
Olgu siis korralik kontroll või olgu seda üldse mitte. Selline „ei liha ega kala värk teeb kogu kupatuse veel ebaausamaks. Sportlase suurim osa ettevalmistusest on mõtlemine sellele, kuidas jälle keegi ära petta, kuidas mitte vahele jääda, kas võtta riske või mitte, millal ained ära jätta, millal mida sisse lülitada jne. Reeglitest väljapoole jäävad nagunii veel GH-mehed ja muidu sponsoritega rikkurid, kes väidetavalt kasutavad aineid, mis varjavad steroidide kasutamist.

Pettumus kui selline on asja juures kindlasti silmakirjak- üritatakse iga hinna eest veenda ja uskuda, et kulturismitaeva tipus on võimalik ilma keelatud abiaineteta edu saavutada ja need kes pole põrunud on järelikult puhtad. On ka muidugi eredaid hetki, kus pisikesed mehed on tulemusi saavutanud – aga ärme unusta, steroidid pole ainult lihaste kasvatamiseks vaid ka rasvapõletamiseks.

Muidugi ei saa pettumuseks lugeda fakti, et inimvõimetel on piirid ja kõigevägevam on nii asjad paika pannud. See lihtsalt on nii ja sellega peab leppima.

Point on pigem inimeses endas, selles, kui suur ta olla tahab ja kui oluline on olla „tõelise kulturisti mõõtudes. Rolli mängivad nii eesmärgid kui kriteeriumid.
Kindel on see, et täiesti ilma steroidideta kahte asja ei saa suur olla ja kuiv kah. Ei saa lugeda ju „suureks kulturistiks 110kg kaaluvat mehemürakat, kelle rasva % 40. Samas võid olla heas vormis, rasva% 4-5, aga kui sul on riided seljas, siis peetakse sind pigem maletajaks kui kulturistiks (näide elust enesest, kui Eesti kulturismikoondis sõitis Euroopa MV-le ja Ott ühe huvilisega lennujaamas vestlusesse sattus. Oleks olnud Eesti meeste asemel nt Dennis James – siis sellist oda lööb E4 analüüsi poleks ilmselt toimunud). Millisel mängumaal mängida tahetakse ja mis rahuldab, see jäägu igaühe enda otsustada.

Inimesed on siiski suhteliselt sarnaste võimetega, seda tõestab juba see, kui vaadata võistlusi. Olgu see siis Mr. O, amatööride MM või mingid kohalikud võistlused. Vaadakem finalistide pilte. Suurus ja tase on enam-vähem kõigil võrdne. Ühel võistlusel üks natuke paremas vormis, teisel võistlusel teine. Tase on aste astelt kõrgem, aga ometigi pole väga suuri vahesid nö taseme enda sees. Kust aga tuleb see kahe erineva taseme vahe (nt profid ja amatöörid) nii loll ja kauge ei saa ometigi olla, et uskuda muinasjutte.

Mida kokkuvõttes öelda. Võibolla seda, mis on mu enda eesmärk? Püüda saada samasuguseks nagu Ronnie Coleman naerukoht. Kasutada natukene midagi, samas saavutatuga välisvõistlustel mitte konkureerides milleks?
Usun, et mu tase on päris hea (kui asjaolusid arvestades) ja mul on vedanud, et olen saanud kokku inimestega (kahjuks küll alles viimasel ajal), kelle käest ammutada teadmisi väga kõrgelt tasemel. Olen saanud neid enda peal praktiseerida ja vaadata, kus on minu võimete tipp 100% naturaalsena. Aga milleks? Sest ma saan ja mul on veel see võimlus ju 😀
Oleks ma kasutanud kasvõi tableti metaani, siis mul see võimalus puuduks ja ma ei saaks kunagi kellelegi ega ka endale ausalt silma vaadates öelda, et mu tulemused on kõik 100% naturaalsed tänu mu andekusele või andetusele.
Võimalik, et kuskil kannab ka eesmärki mu isiklik tahe olla mõnele eeskujuks kui mitte täna, siis aasta-paari pärast ehk ikka kui vahepeal ei satu keelatud maale… Aga kui satun siis näete seda isegi 😀

Paljud on küsinud ja tahavad ehk ka teada, kas mul pole olnud kiusatusi kasutada steroide?
Loomulikult päris raske on kohati taluda seda, et paljud tuttavad-konkurendid-sõbrad, kes läinud patuteele arenevad lihtsalt kordades kiiremini ja ei ole võimalik sammu pidada, tee või tina 😀 Seega vastan päris ausalt, et kolm korda olen olnud kasutamisele väga lähedal. Tahaksin siinkohal ehk tänada neid kolme inimest, kes on aidanud neist nö mõõnaperioodidest mööda saada. Esimene mees oli aastaid-aastaid tagasi Fred Antson, teine praegune kulturismiliidu president Arnold Tokko ja kolmas mu praegune treener ja juhendaja Mark.
Loo moraal: jama värk see kulturism, sest emakese looduse vastu ei saa, et olla ülisuur. Samas, kes tahab olla heas vormis ja piisavalt suur ja hea välja näha ning võistelda edukalt nt klassikalises kulturismis väljaspool konnatiiki, miks mitte.
Aga kui isegi selle saavutamiseks kasutada steroide on ilmselge allaandmine ja tuleb konstateerida fakti OLEN ÄPU, kes ei viitsi ei oska ei saa ja ei taha.
Aga samas ärme mõista hukka – naturaalne kulturism see on 100x suurem väljakutse ja vajab 1000x rohkem teadmisi ning pingutust, et midagigi saavutada :-DDD

Autor: Autor Janar Rückenberg