Platseebo: mida uuringud tegelikult näitavad

Platseebod kõlab peaaegu maagiliselt: tablett ei sisalda toimeainet, aga inimene võib end ikkagi paremini tunda. Siin vaatame rahulikult, mida Taani teadlaste ülevaade selle kohta ütles ja miks see puudutab ka toidulisandite reklaame.

Miks platseebo üldse tähtis on?

Paljud inimesed on kuulnud väidet, et usk ravisse võib ise sümptomeid leevendada. Mõte on lihtne: kui patsient saab tableti, süsti või muu “ravi”, võib ootus tekitada tunde, et olukord läheb paremaks. Seda nimetatakse platseeboefektiks.

Aga siin on oluline vahe. Üks asi on tunne, et valu on kergem või tuju parem. Teine asi on see, kas haigus ise paraneb. Taani teadlased seadsid kahtluse alla just levinud uskumuse, et platseebod ehk ilma toimeaineta tabletid leevendavad väga paljusid haigussümptomeid.

Kopenhaageni ülikooli teadlased Asbjorn Hrobjartsson ja Peter Gotzsche kirjutasid ajakirja New England Journal of Medicine 24. mai numbris, et platseeboravimitel on ainult vähesel määral mõju või puudub see sootuks. Märkimist väärt oli nende hinnangul peamiselt mõju valu vaigistamisel.

See ei tähenda, et inimese kogemus oleks tühine. Valu on päris. Ootus, tähelepanu ja arsti hooliv suhtlus võivad enesetunnet muuta. Lihtne tõde: platseeboga ei ole sama asi mis ravim, mille toimeaine teeb kehas mõõdetavat tööd.

Kuidas platseebo uuringutes välja tuleb?

Taani teadlased uurisid 114 varasemat uurimust. Neis oli kokku osalenud umbes 8500 inimest. Selline ülevaade ei vaata ühte väikest katset, vaid püüab näha suuremat pilti: kas eri uuringud näitavad sama suunda või on tulemused juhuslikud ja kõikuvad.

Platseeboefekt väikestki positiivset mõju kinnitasid nad 82 uurimuses. See kõlab esmapilgul tugevalt. Kuid oluline detail oli peidus uuringute suuruses. Mõju paistis rohkem väiksemates uuringutes. Mida suurema uurimusega oli tegemist, seda vähem platseeboravimid mõju ilmnes.

Mis siis tegelikult juhtub? Väikestes uuringutes võib tulemus kergemini kõikuda. Mõni osaleja tunneb end paremini, mõni halvemini, ja keskmine liigub kiiresti. Samuti võib juhtuda, et tulemusi tõlgendatakse liiga lootusrikkalt. Taani teadlased järeldasidki, et väikeste uurimuste autorid võisid analüüsi tulemusi veidi kallutatult esitada.

See on hea meeldetuletus ka treeningu ja toitumise maailmas. Kui mõni aine, pulber või kapsel näib ühes väikeses katses töötavat, ei tähenda see veel, et mõju oleks suur, kindel ja kõigile korduv. Reklaam armastab lihtsaid lauseid. Teadus armastab paremaid küsimusi.

Platseebo ja toidulisandid: mida jälgida?

Originaalne mõte oli terav: järelikult ei tasuks puhta kullana võtta ka toidulisade uuringuid, milles on võrreldud antud aine ning platseebod mõju. See ei tähenda, et kõik toidulisandid on kasutud. See tähendab, et uuringu ülesehitus loeb väga palju.

Kui tootereklaam ütleb, et “tulemused olid paremad kui platseeboga”, tasub küsida paar kainet küsimust. Kui suur uuring oli? Kui kaua see kestis? Kas mõõdeti päriselt jõudu, lihasmassi või taastumist, või ainult enesetunnet? Kas vahe oli suur või lihtsalt statistiliselt märgatav?

Treeningusaalis on ootuse mõju eriti tuttav. Uus kava, uus purk, uus lubadus. Esimesel nädalal on motivatsioon üleval ja tunne võibki olla parem. Aga kui uneaeg, toidukogus ja treeningkoormus ei muutu, siis ei saa iga paremat trenni panna kapsli arvele.

Ausalt öeldes on see päris inimlik. Kui oled raha maksnud ja loodad tulemust, siis märkad kergemini positiivseid märke. Platseeboefekt ei ole rumaluse märk. See on osa sellest, kuidas aju ootusi, tähelepanu ja enesetunnet seob.

Praktiline kontroll: platseebo ei asenda tõendit

Kõige praktilisem järeldus on rahulik: ära hinda väidet ainult selle järgi, kas keegi “tundis vahet”. Tunne on tähtis, aga see ei ole kogu tõendus. Eriti siis, kui jutt käib haigussümptomitest, depressioonist, südamehaigustest või kallist toidulisandist.

• Vaata, kas uuringus oli päris võrdlus platseeboga.
• Eelista suuremaid uuringuid väikestele katsetele.
• Pane tähele, kas mõõdeti sümptomit, tunnet või selget tulemust.
• Ole ettevaatlik reklaamiga, mis teeb ühest uuringust suure lubaduse.

Mõned varasemad uurimused on näidanud, et platseeboravimid, kasvõi suhkrupillid, leevendavad haigussümptomeid inimestel, kes põevad mistahes tõbe südamehaigustest kuni depressioonini. Taani ülevaade tõmbas sellele väitele pidurit. Mõju võib olemas olla, kuid see ei paista olevat nii lai ja tugev, nagu sageli arvatakse.

Kui võtta sellest üks mõte kaasa, siis see: platseeboga võib mõjutada enesetunnet, eriti valu puhul, kuid seda ei tasu ajada segi ravitoimega. Sama loogika aitab kainemalt lugeda ka spordi- ja toitumisväiteid.

KKK: platseebo

Kas platseebo võib päriselt valu vähendada?

Jah, Taani teadlaste ülevaates oli märkimist väärt mõju just valu vaigistamisel. See ei tähenda, et põhjus kaob, vaid et inimese valu kogemus võib muutuda.

Kas platseebo ravib haigusi?

Selle ülevaate järgi ei saa seda nii öelda. Platseeboravimitel oli ainult vähesel määral mõju või puudus see sootuks, eriti kui vaadata suuremaid uuringuid.

Miks kasutatakse platseebot toidulisandite uuringutes?

Platseeboefekt aitab võrrelda, kas uuritaval ainel on mõju üle ootuse ja usu mõju. Ilma selleta on raske teada, kas muutus tuli ainest, treeningust, toitumisest või lihtsalt heast ootusest.

Viide

Artiklis viidatud Taani teadlaste Asbjorn Hrobjartsson ja Peter Gotzsche ülevaade ilmus ajakirja New England Journal of Medicine 24. mai numbris.

Autor: Mikk-Alvar Olle ref. Inimene.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.