Põrgusse ja tagasi: Tom Prince’i õppetund

Põrgusse ja tagasi ei ole siin kujund, vaid Tom Prince’i enda lugu sellest, kuidas kulturismi nimel tehtud valikud viisid ta haiglavoodisse. See on karm meeldetuletus: tugev keha ei tähenda alati tervet keha, eriti kui ohumärke ignoreerida.

Tom Prince – Night of Champion 3-s koht 2001a. Lühendatult ajakirjast Flex.

Miks põrgusse ja tagasi lugu loeb?

2003 a mais oli Prince võistlusvormi ajamas. Treening, dieet ja surve olid kõik korraga peal. Ta kasutas antibiootikume, kuid sümptomid tulid tagasi. Tugevamad kui varem. Ta oli kogu aeg kurnatud ja madala kaloraažiga dieedi ajal tundus see veel hullem.

Tom Prince oli mees, kes püüdis alati jõudu leida. Tema moto oli lihtne: kunagi ära anna alla. Jõusaalis võib selline mõtteviis aidata. Tervise puhul võib see aga muutuda ohtlikuks, sest valu, väsimus ja imelikud sümptomid ei ole alati midagi, millest lihtsalt läbi suruda.

Ninaverejooks oli halvim. Mõnikord ei lõppenud see tunde ja veri oli paks nagu siirup. Aprillis, seitse nädalat enne võistlusi, viis Rebecca, tema naine, Tomi haiglasse. Arst võttis verd. Prince muretses ikka võistluse pärast, sest sel aastal võis tal olla võimalus võita Night of Championi tiitel.

Kui arst tagasi tuli, kutsus ta Rebecca kõrvale ja ütles vaikselt, et Tom tuleb kohe haiglasse panna. Prince küsis vastu: kas kohe nüüd või homme-ülehomme? Vastus oli lühike: kohe nüüd.

Põrgusse viisid ohumärgid, mida eirati

Vereanalüüs näitas 6,9 creatinine taset. Tema puhul oleks normaalne olnud 2.0. See viitas tõsisele neerukahjustusele ja olukord oli eluohtlik. Ootamine oli täis valu ja muret. Kui tehti südamekontroll, selgus, et probleemid olid ka südamega. See murdis Tomi lõpuks päriselt. Süda haige.

Talle anti ravimeid ja antibiootikume, et langetada ülikõrget vererõhku ning aidata südamel paremini töötada. Mõned tunnid hiljem tundis Tom end juba paremini. Ta oli surmale väga lähedal olnud. Haiglas lamas ta neli päeva. Veri normaliseerus osaliselt, kuigi näitajad jäid endiselt kehvaks.

Kui Prince kuulis, kui tõsine seis oli, teadis ta, kust põhjust otsida: „rohtudest”, mida ta oli kulturismi nimel kasutanud. Kui arst küsis, kas ta aineid tarvitab, vastas Tom ausalt: „Ma ei suitseta, ei joo, aga tarvitan steroide.” Kui arst tahtis teada, milliseid, tuli Prince’ilt kuiv vastus: kui soovite kõike teada, varuge üleskirjutamiseks teine pliiats.

Kui ta kõiki aineid meenutama hakkas, ehmatas nimekiri isegi teda ennast. Anaboolsed steroidid, kasvuhormoonid, teised sarnased ained, valuleevendajad ja ülikõrged proteiinikogused panid arsti tõsiselt muretsema. Need koos olid koormanud maksa, mõjutanud neere ja aidanud kaasa väga kõrgele vererõhule.

Mida Tom Prince oleks pidanud varem tegema?

Prince sai hiljem aru, et neerukahjustus võis alata juba 2001a Mr.Olympia ettevalmistuse ajal. Siis tekkisid tal imelikud vee „taskud” erinevates kehaosades. Neerude töö on puhastada verd ning hoida kehas vee ja elektrolüütide tasakaalu. Ebaharilik vee kinnihoidmine võis olla varane ohumärk.

Ta kahetses, et ei teinud vereanalüüse varem. 1999a-l tundis ta tugevaid peavalusid, mis olid arvatavasti seotud kõrge vererõhuga. Aga ta ei võtnud midagi ette. Ausalt öeldes on see paljude sportlaste jaoks tuttav muster: kui vorm paraneb, tundub tervisemure justkui kõrvaline müra.

Prince’i enda soovitus oli lihtne: kulturistid, kes kasutavad steroide, peaksid regulaarselt tegema vereteste. See ei ole suur hind tervise eest. Tema arvates ei tee paljud seda seepärast, et kardavad tulemust kuulda. Aga halb uudis paberil on parem kui halb uudis intensiivravis.

Tom Prince oli 23 aastane, kui alustas esimest steroidikuuri. Alguses olid annused väikesed, kuid kogused tõusid järk-järgult, sest keha tundus väiksemate kogustega harjuvat. 2002a-l kulutas ta rohkem kui 4000$ 13 erinevale „rohule” 16 nädalase võistlustsükli jooksul. Kõik neist ei olnud anaboolsed steroidid, kuid tervikpilt oli hirmutav.

Hiljem ütles ta, et see oli peaaegu enesetapp. Samas tundus talle toona, et kui teised kasutavad isegi 2x rohkem, jääb tema maha. Siin ongi kulturismi tumedam pool. Ühel hetkel ei saa enam lihtsalt juurde panna. Sa ei saa süüa 3000g proteiini päevas ega treenida jalgu 10h järjest. Piir tuleb ette.

Praktiline õppetund: tervis enne ego

Kui Prince alustas oma esimest kuuri 23a-lt, kaalus ta juba 242naela (109kg) 5’8” pikkuse juures, umbes 180cm. See ei tulnud ainult ainetest. Tema kaal oli geneetika, raske trenni ja põhjaliku dieedi tulemus. „Rohud” olid paljuski ülehinnatud, nagu ta hiljem tunnistas.

Peale 2003 a suve jätkas Prince analüüside tegemist 3x nädalas. Tema neerud töötasid umbes 80% ulatuses. Tema jaoks oli see talutav tulemus, kuid mitte normaalne täisväärtuslikuks eluks. Prince vajas uue neeru siirdamist ja doonoriks oli nõus olema tema noorem vend.

Üks nädal pärast haiglast koju saamist läks ta tagasi jõusaali. Kodus istumine muserdas teda. Energia hakkas vaikselt taastuma. Arst lubas tal tõsta päevase proteiinikoguse 100g 250-le. Kaal tõusis tagasi rohkem kui 300 naelani (135kg). Augustis, „rohtude-vabalt” nelja kuu järel, oli ta teadlikult piiranud kaalu 285 naelani (128kg).

Kõige raskem oli treenida ilma valuvaigistiteta. Küünarnukid ja õlad valutasid, kuid ta ei lõpetanud treenimist. Ta kasutas väiksemaid raskusi ja tegi rohkem kordusi. Eesmärk ei olnud enam olla iga hinna eest saali tugevaim. Eesmärk oli ellu jääda ja uuesti kontroll enda kätte saada.

Haiglas lamades arvas Prince esmalt, et ei võistle enam kunagi. Siis tekkis mõte proovida uuesti, aga puhtamalt: saada vererõhk kontrolli alla, neerud korda ja teha vereanalüüse korralikult. Hiljem rääkis ta strateegiast võistelda minimaalsete „rohtude” kogustega, langetada need 1/3 tasemeni sellest, mida ta enne kasutas, ning kui tervis lubab, valmistuda 2004 Night of Champion võistlusteks.

Ta plaanis võistelda kergemana kui varem. Varasema 260 naela asemel rääkis ta 240 naelasena lavale minekust. Victor Martinez kaalus võites 235 naela ja oli temast pikem, mis andis Prince’ile lootust. Tema järgmine võistlus pidi olema viimane. Tõeliselt hea lõpp ei oleks aga olnud ainult tiitel, vaid see, et kuuleksime tema südamlikku naeru ka paljude aastate pärast.

KKK: põrgusse ja tagasi õppetunnid

Kas jõusaalis peaks valu alati taluma?

Ei. Tavaline pingutus ja lihasväsimus on üks asi, aga pikad ninaverejooksud, tugevad peavalud, vee kogunemine ja kõrge vererõhk on ohumärgid. Need vajavad kontrolli.

Miks vereanalüüsid kulturistile olulised on?

Vereanalüüs võib näidata probleemi enne, kui enesetunne täiesti kokku kukub. Prince’i 6,9 creatinine tase oli märk, mida ei saanud enam eirata.

Mis on selle loo kõige lihtsam sõnum?

Lihtne tõde: ükski vorm, rekord ega tiitel ei ole väärt neeru, südant ega elu. Kui keha annab märku, tuleb kuulata.

Autor: joker FLEX

Tule trenni! ArtGym