Liha tulevik: kas labor kasvatab liha?

Lihale on kulturisti taldrikul vana tuttav, aga selle tootmise viis võib tulevikus muutuda. Kui eesmärk on kasvatada lihaseid ja samal ajal vähendada loomakasvatuse koormust, siis laboriliha ei ole enam ulmefilmi nali, vaid päris suund, mida teadlased uurivad.

Ausalt öeldes kõlab see alguses veidralt. Lihaga ilma loomata? Just sellest algne idee räägib: kasvatada päris lihaskudet kontrollitud keskkonnas, mitte pidada selleks tervet farmi.

Miks liha teema sportlasele korda läheb?

Vaadates oma päevamenüüd võib aktiivne treenija vahel tõesti mõelda, et valgukoguste katmiseks kuluks väike loomafarm ära. Kana, veis, kala, muna, kohupiim – nii see menüü tihti kokku tuleb. Kulturistil ja jõutreeningu tegijal on valku vaja, sest lihased ei kasva ainult soovist ja kangi vaatamisest.

Samas ei kao eetiline küsimus kuhugi. Kui inimene tahab süüa loomset valku, aga ei taha, et selle nimel sureks aina rohkem lehmi, kanu ja kalu, tekibki küsimus: kas on olemas kolmas tee?

Originaaltekst ei soovitanud taimetoitlust ja ka siin ei tee me sellest moraaliloengut. Jutt käib ühest konkreetsest alternatiivist: kunstlikult toodetud lihast ehk lihast, mida kasvatatakse laboris päris lihasrakkudest.

Kuidas laboriliha tegelikult valmib?

Tehisliha alguspunkt on päris lihasrakk. Algse kirjelduse järgi saadakse need rakud sigadelt ja pannakse toitaineterikkasse keskkonda paljunema. See ei ole sama, mis taimne burger või hernevalgupihv. Idee on kasvatada lihaskude, mitte matkida laboriliha maitset ainult taimsete koostisosadega.

Kui rakke on piisavalt, istutatakse need toestikule. See toestik annab rakkudele kuju ja toe, umbes nagu raamistik, mille peale kude saab areneda. Seejärel jätkub toitainete andmine, et rakud kasvaksid edasi.

Originaalis mainiti ka seda, et lihasrakke saab mehaaniliselt venitada. Mõte on lihtne: lihaskude reageerib koormusele. Nii püütakse suurendada rakkude suurust ja proteiinisisaldust. Mis siis tegelikult juhtub? Laboris proovitakse matkida osa sellest, mida elus keha teeb liikumise ja kasvamise ajal loomulikult.

Paberil kõlab see kõik üsna tehniliselt. Mitte just isuäratav pühapäevane praad. Aga kui selline tehisliha on tükeldatud, maitsestatud, küpsetatud ja serveeritud fileena, võib sööja jaoks vahe tavalise lihaga olla väike või lausa märkamatu.

Liha plussid ja küsimärgid laboris

Üks võimalik eelis on toiduohutus. Kui lihale ei tule suurest farmist ja tapamajast, väheneb risk, et kaasa liiguvad haigused, mis loomakasvatuses levivad. Originaaltekst tõi näiteks hullu lehma tõve. Sellised näited näitavad, miks teadlased seda suunda üldse uurivad.

Teine lubadus on koostise kontroll. Kui rasvasisaldust saab tootmise käigus paremini suunata, võib tulemus olla rasvavaesem. Sportlase vaates on see huvitav, sest paljud tahavad saada kvaliteetset valku ilma liigse energiata. Samas ei tähenda see automaatselt, et iga laboriliha oleks parem kui iga tavaline lihaga. Silt, koostis ja valmistusviis loevad endiselt.

Kolmas teema on hind. Algne tekst ütles otse: kunstliha on esialgu üsna kallis ja seda ei leia kõikidest poodidest. See loogika peab paika ka laiemalt. Uus tehnoloogia jõuab tavaliselt kõigepealt väikese ringini, siis alles tavatarbijani.

Lihtne tõde: kuni laboriliha pole tavapoes mõistliku hinnaga olemas, sööb enamik treenijaid ikka seda, mis töötab ja mida saab kätte. Kanafilee, hakkliha, kala ja piimatooted ei kao menüüst üleöö.

Mida liha valikul praegu jälgida?

Kui eesmärk on lihasmassi kasvatamine, siis praegu tasub alustada lihtsast asjast: kas menüüs on piisavalt valku ja kas see sobib sinu seedimise, eelarve ja treeningmahuga. Laboriliha võib olla hea valguallikas, aga see ei pea olema ainus valguallikas.

Vaata ka rasvasisaldust. Rasvasem tehisliha võib olla maitsev ja täiesti omal kohal, kuid kuiva perioodi või kehakaalu jälgimise ajal on lahjem valik tihti praktilisem. Kui aga sööd väga vähe rasva, võib menüü muutuda kuivaks ja väsitavaks. Tasakaal loeb rohkem kui üksik imevalik.

Ära unusta valmistamist. Sama tooraine võib olla kerge eine või raske kaloripomm. Praadimine rohkes õlis, paks kaste ja suur lisand muudavad pildi kiiresti. Keedetud riis, köögiviljad ja mõõdukas kogus lihale annavad hoopis teise tulemuse kui kiirtoidulaadne taldrik.

Ja kui laboriliha kunagi laiemalt müügile jõuab, tasub seda hinnata samamoodi nagu muud toitu: koostis, maitse, hind, valgusisaldus ja see, kuidas see sinu menüüsse sobib. Uus ei tähenda automaatselt paremat. Aga uus võib olla huvitav.

KKK

Kas laboriliha on sama mis taimne liha?

Ei ole. Taimne lihaga on tehtud taimsetest koostisosadest, näiteks kaunviljadest või teraviljadest. Laboriliha idee on kasvatada päris lihasrakkudest lihaskude.

Kas sellist liha saab praegu igast poest osta?

Originaaltekst rõhutas, et sellist laboriliha ei ole võimalik igalt poolt osta. Ka praktilises mõttes on see veel pigem tehnoloogia ja tootmise küsimus, mitte tavaline ostukorvi kaup.

Kas laboriliha aitab lihasmassi kasvatada?

Kui tegu on päris lihaskoe ja piisava valgusisaldusega tootega, võib see põhimõtteliselt sobida samasse rolli nagu muu tehisliha. Seni on mõistlik kasutada tavapärast lihale 100%liselt oma lihasmassi suurendamisel ja jälgida kogu menüü tasakaalu.

Lisainfot kunstliha kohta võite lugeda aadressilt http://www.new-harvest.org.

Allikas: Jordana Brown, Flex

Autor: Tõlkinud Aktivist