Keedusool: mõju tervisele ja õige kogus

Keedusoola on suhkru kõrval üks enim kasutatavaid toidulisandeid — aga kas tead, kui palju sa tegelikult seda tarbid? Enamik eestlasi sööb keedusoola 11–13 g päevas, kuigi soovitus on alla 5 g. Selles artiklis vaatame, mida keedusoolaga organismis teeb ja millal muutub see tervisele ohtlikuks.

Miks keedusool on meile vajalik?

Soola kogus koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Mõlemad on inimorganismile vajalikud — naatrium koos kaaliumiga reguleerib vee ja happe-leelise tasakaalu ning toetab närvisüsteemi tööd.

Puhtalt füsioloogiliselt vajab keha keedusoola vaid 2–3 g päevas. Probleem pole puuduses — tavalised toiduained annavad naatriumit enamasti piisavalt. Probleem on liialdamises. Soovitav kogus on alla 5 g päevas; kõrge vererõhuga inimestele veel vähem.

Huvitav ajalooline taust: keedusoola on kasutatud sadu aastaid ning ta on olnud nii jõukuse sümbol kui maksevahend. Piibel räägib “maa soolast” kui eriti hinnatud inimestest. Soola pärast on koguni sõdasid peetud. Tänapäeval seostatakse soolaga liialdamist terve rea haigustega.

Kuidas keedusool vererõhku mõjutab?

Liigne keedusoola eraldatakse neerude kaudu — aga see protsess koormab neerusid ning viib kaasa ka teisi organismile kasulikke aineid.

Paljude inimeste neerud ei suuda liigset keedusoola eemaldada ilma vererõhku tõstmata. Mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini toimub eritumine. Kui soolast toitu süüa iga päev, peab vererõhk olema pidevalt kõrge — see on nõiaring, millest on raske väljuda.

Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet soola eritada. Need tegurid võimendavad keedusoola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Toidu rohke soolasisaldus halvendab ka vererõhku alandavate ja südamehaiguste ravimite toimet ning tõstab nende kahjulikke kõrvalmõjusid.

Meie taimetoitlastest esivanemad said toiduga vaid 200–600 mg soola päevas. Evolutsiooniliselt oleme suhteliselt lühikest aega harjunud praeguse soolakogusega — pole imestada, et keha reageerib häiretega.

Keedusool ja osteoporoos

Uurimused kinnitavad, et koos naatriumiga suureneb organismist ka kaltsiumi eritumine. Mida soolasem toit, seda suuremad on kaltsiumi kaod.

Kuigi mehed eelistavad keskmiselt soolasemat toitu, on naistel pärast klimakteeriumit osteoporoosi oht suurem — sel ajal väheneb kaltsiumi omastamine niigi märkimisväärselt, ja soolane dieet kiirendab seda protsessi.

Soolane toit tekitab ka janu — see on organismi katse lahjendada soola kontsentratsiooni keha vedelikes. Tulemuseks võivad olla tursed. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame pumbamisvõime ja organism saab vähem hapnikku ning toitaineid. Jalgade tursed toovad valu käimisel, halvendavad vereringet ning suurendavad trombide ohtu.

Lihtne võrdlus: kui puistad värskele kurgilõigule soola, muutub see pehmeks ja nõrgub — vesi väljub rakkudest. Sama põhimõte kehtib inimrakkude kohta liigse naatriumi tingimustes. Tulemus: inimene tunneb end nõrgana ega ole võimeline tegema korralikult tööd.

Liigne keedusoolaga toidus soodustab järgmisi haigusi:

• Kõrgvererõhutõbi
• Ajuhalvatus
• Südameinfarkt
• Tursed
• Osteoporoos
• Astma halvenemine
• Neerude puudulikkus
• Maovähk
• Eluea lühenemine
• Vererõhku alandavate ja südamerohtude toime vähenemine ning nende kahjulike kõrvalmõjude suurenemine

KKK — keedusool ja tervis

Kui palju keedusoola päevas on ohutu?

Soovitav kogus on alla 5 g päevas. Kõrge vererõhuga inimestele soovitatakse veelgi vähem. Füsioloogiline miinimumvajadus on vaid 2–3 g päevas — ülejäänud on harjumus, mitte vajadus.

Kust tuleb enamik keedusoola meie toidus?

Enamik soolast ei tule soolatopsist — see peitub valmistoitudes, leivas, juustus ja konservides. Seepärast on soola tarbimise vähendamine keerulisem kui lihtsalt soolatori ärajätmine.

Kas keedusoola saab täiesti ära jätta?

Ei, keha vajab naatriumi normaalseks toimimiseks. Küsimus on koguses — 2–3 g päevas on piisav, 11–13 g on liiga palju. Juba väike igapäevane vähendamine aitab neerudel ja südamel tööd teha.

Oma vajalikud soolad ja eletrolüüdid leiad siit: https://turg.fitness.ee/et

Autor: Ero Viik

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.