Steroidid: mida noor treenija peab teadma

Steroidid tulevad jutuks tihti just siis, kui treening on alles alguses ja kannatus hakkab otsa saama. See artikkel räägib otse: mida anaboolsed steroidid päriselt lubavad, mida nad ära ei tee ja miks lühike tee võib lõppeda väga pika probleemiga.

Miks steroidid üldse jutuks tulevad?

Aastate jooksul on Indrek Otsuse poole pöördunud palju inimesi, enamasti algajad noored kulturistid, kes tahavad teada spordi “keemia” poolest. Küsimus ei ole alati uudishimus. Sageli kõlab esimese asjana hoopis: mida võtta ja kuidas süstida? Mitte: kuidas treenida, süüa ja taastuda?

Ausalt öeldes on see halb märk. Kui noor sportlane otsib enne treeningplaani ja toitumise korrastamist kuuri, on järjekord paigast ära. Veel hullem on see, kui mõni treener või kogenum saalikaaslane räägib dopinguainetest nagu tavalisest otseteest.

Dopinguainete nimekirjas on sadu erinevaid aineid ja neid lisandub juurde. Siin on fookus anaboolsetel steroididel, mida on spordis tuntud üle 30 aasta. Rahvusvaheline Kulturistide Liit IFBB testib amatööride tiitlivõistlusi anaboolsete steroidide suhtes alates 1986. aastast.

Probleem ei ole ainult selles, et steroidid on keelatud. Probleem on ka selles, kui vähe teatakse nende kohta põhitõdesid. See puudutab ka sportlasi, kes muidu näivad juba päris heal tasemel. Indrek Otsus meenutas 90 ndate algust ja N. Liidu meistrivõistlustel kuuldud imestust: “metan” olevat ju nagu vitamiin. Ei ole.

Kuidas steroidid arengut mõjutavad?

Lihtne tõde: steroidid ei muuda kehva eeldust heaks ega asenda tööd. Tippu jõuavad igal alal väga tugevate geneetiliste eeldustega sportlased. Andetut sportlast ei vii “suur keemia” tippu. Pigem võib see viia tervisega seina.

Geneetilised erinevused on suuremad, kui meile meeldib tunnistada. Originaalis toodud näide oli karm, aga selge: kõik 9,9 mehed sajas meetris on enne treeningute alustamist rannaliival 11 sek. sisse jooksnud. Ka kulturismis on osa eeldusi kaasasündinud. Laiad õlad, kitsas puus ja peened liigesed ei teki süstlast ega tabletist.

Samamoodi on erinev võime kasvatada lihasmassi, vähendada dieedil rasvamassi ja taastuda treeningust. Mõni areneb kiiresti, mõni peab sama tulemuse nimel tegema väga täpset tööd. See ei ole alati õiglane, aga see on päris elu.

Ka ootused on tihti ebareaalsed. Loosung “kuue kuuga trollijuhiks” spordis ei kehti. Keskmise andekuse korral võib esimese treeninguaastaga tulla 5 – 6 kg lihasmassi, mitte lihtsalt kehakaalu. Teise aastaga 3 4, kolmandaga 2 3, sealt edasi võib-olla 1. Ja sedagi siis, kui treening ja toitumine on 100% paigas.

Mis siis steroidikuuriga juhtub? Jõud ja lihasmass võivad tõusta, aga suur osa sellest tõusust on ajutine. Pärast kuuri lõppu langevad jõud ja lihasmass tagasi normaalsema taseme poole. Tavaliselt toimub see järk-järgult 2-3 kuu jooksul.

Siin tekibki lõks. Kui uus kuur algab enne, kui eelmine “saak” on kadunud, jääb sportlane rattasse. Sama efekti jaoks on vaja järjest suuremaid doose. Mingil hetkel hakkab keha arvet esitama.

Steroidid ja terviseriskid

Steroidhormoonide biokeemia ja üksikute preparaatide nimed ei ole siin kõige tähtsamad. Tähtis on küsimus: kas risk on sinu eesmärgi kõrval üldse mõistlik?

Terviseprobleemid on seda tõenäolisemad, mida suuremad on doosid ja pikemad kuurid. Anaboolsete steroidide kasutaja riskib muu hulgas maksakahjustuste, erinevate kasvajate tekke, sugufunktsioonide nõrgenemise, günekomastia, kiilaspäisuse, südameinfarkti riski suurenemise, kõrgenenud vererõhu, kõrgenenud agressiivsuse, menstruatsiooni häirete ja virilisatsiooniga naistel.

Need ei ole ilusad sõnad hirmutamiseks. Need on teemad, mida iga kuuri kaaluv inimene peab enne otsust rahulikult läbi mõtlema. Mitte pärast, kui vererõhk on üleval või hormoonsüsteem segamini.

Muidugi on täiskasvanud inimesel õigus oma tervisega riskida. Aga õigus riskida ei tähenda, et otsus oleks tark. Eriti siis, kui eesmärk on kohalik võistlus, rannavorm või lihtsalt suurem käsi peeglis.

Mida teha enne, kui steroidid pähe tulevad?

Alusta lihtsast kontrollist. Kas treeningkava on järjepidev? Kas raskused liiguvad plaaniga üles, mitte tuju järgi? Kas tehnika on korras? Kas sööd piisavalt ja taastud päriselt? Kui mõni vastus on udune, pole probleem steroidide puudumises.

Kulturismis Eesti MV tasemel ei ole mõtet riskida steroididega. Indrek Otsus rõhutas sama mõtet juba aastaid tagasi. Tase, millega võistlesid tema, Ain Paavo ja hiljem Ott Kiivikas, on andekale tegijale saavutatav targa treeningu ja toitumisega. See nõuab aega, aga see ei nõua enese lõhkumist.

Kas tänapäeva tippsport on puhas? Indrek Otsus vastas sellele otse: ei usu. Eriti aladel, kus kontrolli polegi, näiteks profi korvpall ja profi kulturism. Tippspordis liiguvad suured rahad, mängus on poliitika ja panused, mille nimel osa inimesi riskib.

Aga see ei anna harrastajale ega noorele kulturistile head põhjust sama rada minna. Enne tuleb ehitada baas: tehnika, uni, toit, kannatus ja aus pilt oma eeldustest. See on vähem põnev kui kiire lubadus, aga palju kindlam tee.

KKK: steroidid ja treening

Kas steroidid kasvatavad lihast kiiremini?

Jah, anaboolsed steroidid võivad anda jõu ja lihasmassi tõusu. Suur küsimus on, mis hinnaga see tuleb ja kui palju tulemusest pärast kuuri alles jääb.

Kas pärast kuuri jääb kogu lihasmass alles?

Ei pruugi. Originaalis rõhutati, et jõud ja lihasmass langevad pärast kuuri tavaliselt tagasi 2-3 kuu jooksul. See on põhjus, miks paljud jäävad korduvate kuuride lõksu.

Kas noorel kulturistil on steroidid vajalikud?

Ei. Kui treening, toitumine ja taastumine ei ole 100% paigas, on mõistlik parandada esmalt neid. Noorel sportlasel on rohkem võita järjepidevast tööst kui riskantsest otseteest.

Autor: Indrek Otsus

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Tule trenni! ArtGym