9. aprill 2003

Tervis ja edukus: massaaž kui abimees

Tervis ja edukus: massaaž kui abimees

Tervis on edu eeltingimus. Oleme ettevõtlikud ja eesmärgikindlad, kuid mingil hetkel tekib küsimus: kas mul jätkub kõige selle teostamiseks tervist? Aja üle meil võimu pole, kuid tervist on võimalik ise kujundada — ja massaaž on üks vanimate juurtega meetodeid selle toetamiseks.

Tervis ja Eesti — kus me statistikas seisame

Maailma Terviseorganisatsiooni uuringu kohaselt on Eesti elukvaliteedilt maailmas 69. kohal. Sporditerminoloogias öeldes — oleme autsaiderite seltskonnas. Eestlase kõrget enesehinnangut arvestades on see vaieldamatult kesine tulemus.

Kui meie tipp-sportlased ja lauljad võistlevad kõrgete tulemuste eest areenil, siis tavainimese vastavaks kriteeriumiks võiks olla lihtsalt kõrge eluiga. Praegused Eesti rahvusrekordid räägivad selget keelt:

Mehed: täisväärtuslik iga 58,1 aastat, keskmine eluiga 63 aastat.
Naised: täisväärtuslik iga 68,1 aastat, keskmine eluiga 75 aastat.

See vahe täisväärtusliku iga ja keskmise eluea vahel on märkimisväärne. Tähendab see, et märkimisväärse osa elust veedetakse terviseprobleemidega. Ausalt öeldes — sellega leppida ei pea.

Tervise valem: eluviis on 50% sinu enda teha

Meie tervist mõjutavatest teguritest moodustab eluviis 50%. Pärilikkuse osakaal on 20%, keskkond 20% ja meditsiin 10%. Niisiis on pool tervise valemist meie endi kujundada.

Eluviisi mõjust omakorda moodustab kehaline aktiivsus 25%. See on suur number — tähendab, et ainuüksi liikumisharjumuse parandamine avaldab märkimisväärset mõju üldisele tervisele. Inimkeha on tugi- ja liikumiselundkonna — luude, liigeste ja lihaste — kandjana ehitatud liikuma.

Siin kehtib aga loodusseadus: mõõdukus. Antiikajal teati seda hästi — Moderatio est custos vitae, mõõdukus on elu valvur. Tollal oli ametimees, kelle ülesandeks oli jälgida, et kehaline aktiivsus ei läheks üle piiri. Selleks oli massöör.

Massaaž ja tervis — sajandeid kogemust

Massaaž on käinud käsikäes meditsiiniteadustega ning on inimkonna vanimaid manuaalse ravi meetodeid. Esimesed teadaolevad kirjalikud andmed massaaži tervendavast mõjust pärinevad iidsetest tekstidest:

  • NEI-CHING ehk Teadmised inimesest (2598 e.Kr) — Vana-Hiina filosoofia
  • AJUR-VEDA ehk Teadmised elust (1800 e.Kr) — Vana-India filosoofiline eluõpetus
  • Avicenna (Ali Abu Ibn Sina, 980–1037 a.) — Egiptuse ja Pärsia ravitarkus

Neis traditsioonides tugineti vaatlustele, filosoofilistele õpetustele ja põlvest põlve edasi kantud kogemustele. Tänapäevalgi toetub ida traditsiooniline meditsiin osaliselt samadele alustele: Confucianism ja Tao õpetus, budism ja jooga, tšakrad ja yin-yang teooria, akupunktid ja meridiaanid.

Antiikajal algas massaaži teaduslik uurimine. Hippokrates (460–370 e.Kr) kirjutas sellest oma Corpus Hippocraticum’is. Pergamoni gladiaatorite kooli ülearst, kreeka päritolu Galenos Galenus (129–199 a.), on tolleaegse spordimassaaži patroon — tema süsteem koosnes kümblusest, kehalistest harjutustest ja massaaži tehnikast.

Keskaeg oli Euroopas massaaži arengule pidurdav. Uusajal haaras rootsi vehklemisõpetaja Per Henrik Ling (1776–1839) ohjad ning arendas välja meetodika, mida tänapäeval tuntakse Rootsi massaažina. Amsterdamist pärit Johann G. Mezger saavutas 1850. aastal Euroopa-laiuse kuulsuse, kui ravis terveks Taani kroonprintsi — tema kliinikust sai hiljem üks Euroopa juhtivamaid massaažikeskusi.

1995. aastal kogunesid Papendales (Holland) nelja Euroopa juhtiva massaažiriigi esindajad — Hollandist, Belgiast, Austriast ja Šveitsist — ning asutasid Euroopa Spordimassööride Assotsiatsiooni (E.A.S). Hiljem on liitunud Soome, Inglismaa, Itaalia ja Eesti. E.A.S-i ülesandeks on ühtlustada liikmesriikide massaaži taset ja väljaõpet ning töötada välja ühtsed kutsestandardid ja Euroopa massaaži tööpassid.

Eestis elas massaaž sajandeid sauna kõrval. Masseeriti nii mõisaruumides kui taluhoovides, nii suitsusaunas kui linnasaunas — oskused kandusid põlvest põlve, meistrilt õpipoisile. Saunamassaaži traditsioon on sellest ajast tänaseni elus. Sanatooriumide ja loodusravilate tekkides omandas massaaž uue rolli eelkõige taastusravis.

Massaaži füsioloogiline mõju: mida uuringud ütlevad

Massaaži füsioloogilisi mõjusid on uuritud põhjalikult. Peamised eesmärgid praktikas on valu leevendamine, lihaskrampide vähendamine, tursete eemaldamine ja ainevahetuse parandamine.

Valu. Enamik patsiente kogeb valu vähenemist, vaatamata sellele, et protseduur ise võib alguses valulik tunduda. Valu vähenemist selgitatakse kolme teooriaga. Esiteks gate control theory — selle uurijateks olid Melzak ja Wall 1965. aastal; sama teooria seletab ka nõelravi ja elektrostimulatsioonravi valu vähendavat toimet. Teiseks kudedes leiduvate morfiinilaadsete ainete — endorfiinide, enkefaliinide ja substants P ainete — valu leevendav toime, mida saame füüsiliselt mõjutada massaaži, saunas käimise või spordiga. Kolmandaks seljaajus toimuvad paiksed reflektoorsed toimingud. Massaaž sobib menstruaalvalust kuni krooniliste ülekoormusvaludeni. Ägedaid traumasid ja põletikke massaažiga üldiselt ei ravita.

Nahk ja vereringe. Mehaaniline mõjutamine avab nahas paiknevad higi- ja rasunäärmed ning vabastab histamiini ja serotoniini, mis laiendavad kapillaarseid veresooni. Tulemuseks on vere- ja lümfiringe paranemine ning naha elastsuse kasv. Armkoe kinnitused pehmenduvad ja sidekoe venituvus paraneb. Kosmetoloogiline kasutegur on vaieldamatu — kudede läbilaskvus suureneb, mis parandab kosmeetiliste ja farmakoloogiliste toimeainete imendumist. Lümfimassaaž on eriti oluline tursete vähendamisel onkoloogilistel patsientidel ja kosmeetiliste protseduuride järgselt.

Lihased. Massaaž ei tugevda lihaseid — selleks on vaja lihaskiudude kokkutõmbumist ehk füüsilisi harjutusi. Vastupidi: saavutame lihaste lõõgastuse. Isegi kerge massaaž aitab laktaadi ehk piimhappesoolade eemaldumist perifeersesse verre, mis kiirendab lihaste taastumist treeningu järel. Kombineeritult venitusharjutustega on see professionaalne lähenemine taastumisele.

NB! Ületoonuses lihast ei masseerita. Tugev spordilik pingutus tekitab lihaskoes põletikulise reaktsiooni ja turse — targem on oodata ning kasutada eelhooldusena mõõdukat külmaravi.

Kliinilised uuringud on lisaks näidanud mõningast kopsude puhastumist löök- ja vibreerivate võtetega, pulsi ühtlustumist ning hingamise aeglustumist ja sügavamaks muutumist. Punaste vereliblede ja hemoglobiini sisaldus veres on normist kõrgem isegi tund aega pärast protseduuri. Kõhumassaaž kutsub esile sooleperistaltika muutuse. Psüühiline mõju — une kvaliteedi paranemine — on samuti laialdaselt täheldatud. Platseeboefekti osa pole siinkohal väheoluline, nagu paljude ravimeetodite puhul.

Mis siis tegelikult juhtub, kui valite massaaži? Otsustamise märksõnadeks peaksid olema teadmised massaaži mõjudest ja protsessist. Euroopas aktsepteeritud massaaži õpikutes kirjeldatakse massaaži protsessi nelja omavahel seotud segmendina. Iga koolitatud massöör tunneb ka vastunäidustusi — reegleid, mida tuleb tingimusteta arvestada.

Ükski ravimeetod ei too paranemist, kui inimene ise seda ei soovi. Ja loodusseadused kehtivad oma kursil edasi — Naturam expelles furca, tamen usque recurret, tsiteeris Horatius oma õpilastele, kelle seas oli ka tulevane Rooma keiser.

KKK

Kui suur osa tervisest on pärilikkus ja kui palju saan ise mõjutada?

Pärilikkus mõjutab tervist 20%, keskkond 20% ja meditsiin 10%. Eluviis — sh kehaline aktiivsus, toitumine ja stress — moodustab 50%. See tähendab, et pool tervise valemist on reaalselt meie endi kujundada.

Millal ei ole massaaž soovitatav?

Ägedate põletike, traumade, palaviku ja teatud nahahaiguste korral. Ületoonuses lihaseid ega värskeid spordivigastusi ei masseerita — sel juhul on esmane valik mõõdukas külmaravi. Koolitatud massöör arvestab alati vastunäidustustega enne protseduuri.

Kas massaaž aitab kaalu langetada?

Tugeva massaažiga saavutame vedeliku vähenemise pehmes aluskoes — mitte rasvkoe vähenemist. Tselluliidi suhtes võib tekkida ajutine leevendus, kuid märkimisväärseid muutusi kehakoostises massaaž üksi ei anna.

Tule massaaži! ONDI

 

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.