Annika Leok ja teekond bikinifitnessis

Annika Leok jõudis bikinifitnessi üsna juhuslikult: üks seminar, üks küsimus ja tunne, et miks mitte proovida. Sellest kasvas välja lavakogemus, medalid Eesti meistrivõistlustelt ning selgem arusaam, mida vormi tegemine päriselt nõuab.

Annika Leok: miks bikinifitness külge jäi?

Annika oli 26-aastane, 171 cm pikk ning tema võistluskaal jäi viimati 55 kg juurde. Hooajaväliselt on kaal pigem 63 kg ringis. Need numbrid annavad vaid raami. Päris lugu algas 2017. aasta kevadel, kui ta läks Egle Nabi bikinifitnessi seminarile mõttega veeta lihtsalt üks tore päev heas seltskonnas.

Ta oli juba paar aastat omal käel treeninud. Ilma väga kindla kavata, aga piisavalt järjepidevalt, et vorm oli märgatav. Seminaril küsis Egle, kas Annika plaanib juba samal kevadel võistelda. Esimene reaktsioon oli pigem naer. Võistlemist polnud ta üldse tõsiselt kaalunud.

Aga vahel jääb üks lause pähe kinni. Poseerimistund, lavabikiinid, teised võistlejad ja kogu selle päeva energia tekitasid mõtte: mis mul kaotada on? Mõeldud, tehtud. Esimest korda astus Annika lavale 2017. aasta sügisel.

2018. aasta kevadel võttis ta ühendust treener Peep Reinartiga. Koos pandi paika uus plaan. Sealt algas juba palju sihipärasem töö uue hooaja nimel.

Kuidas Annika Leok treeningut ja arengut vaatab?

Suurimateks sportlikeks saavutusteks peab Annika seni pronksmedaleid, mis tulid 2017. ja 2018. aasta sügisel Eesti meistrivõistlustel. Ta ütleb ise, et tõenäoliselt on suurimad saavutused alles ees, aga nende medalite üle on põhjust uhke olla.

Keegi viskas kunagi nalja, kas ta üldse muid kohti ka saab peale kolmanda. Ausalt öeldes on see päris hea näide võistlusspordi huumorist. Samal ajal oli aastaga tehtud areng ja vormimuutus märkimisväärne. Medal on nähtav osa, aga töö käib iga nädal saalis, köögis ja peas.

Enne bikinifitnessi tegeles Annika pikalt showtantsuga ehk cheerleading’uga. Ta on käinud tantsimas ka Kalev/Cramo korvpallimängudel. See taust aitab laval kindlasti kaasa, sest bikinifitness ei ole ainult lihas ja dieet. Seal loeb ka kehahoid, enesekindlus ja oskus end laval näidata.

Hooajaväliselt treenib Annika umbes neli korda nädalas. Aeroobset teeb ta vähe ja pigem enesetunde järgi. Suvel lisanduvad jooksmine ja rulluisutamine. Enne võistlusi käib ta Eleri juures poseerimas, sest laval võivad väikesed nipid muuta üldmuljet palju.

Toitumine, motivatsioon ja taastumine

Motivatsioon ei tule Annika jaoks ainult medalitest. Kõige tugevam tõuge on vanade piltide vaatamine. Kui näed, kui palju oled aastaga muutunud, tekib tahtmine edasi teha. Sama tunne tuleb jõusaalis siis, kui saad raskust suurendada ja avastad, et nii rasket hantlit polegi varem käes hoidnud.

Ka lähedaste head sõnad annavad juurde. Eriti siis, kui muutusi märgatakse ausalt ja õigel hetkel. Võistlusvormi tegemine võib kõrvalt tunduda läikiv ja ilus, aga igapäev on tihti väga tavaline: söök karpi, trenn tehtud, uni korda.

Toitumises hoiab Annika asja lihtsana. Tavaliselt on päevas 4–5 toidukorda, sõltuvalt päeva pikkusest. Menüüd ta kivisse ei raiu ja sööb oma isude järgi, aga põhjad on üsna kindlad. Hommik algab pudruga. Lõuna- ja õhtusöök on sageli liha, juurviljad või värske salat ning juurde tatar, bataat, riis või muu sarnane.

Vahepalaks sobivad proteiinipuding, kohupiim, banaan või tervislik võileib. Oma toidud planeerib ja valmistab ta üldjuhul ise. Soojaletist kiiret lõunat kaasa haarata ei ole tema tavapärane lahendus. Samas ei tähenda vormis olemine, et magus oleks keelatud. Kui isu tuleb, siis mahub ka magus menüüsse.

Lemmiktoit? Sushi. Annika sõnul ei kujuta ta ette, et sellest võiks kunagi isu täis saada. Sama kehtib Bounty kohta.

Toidulisanditest kasutab ta Omega 3, talvel D-vitamiini ning vahel lisab valgupulbrit pudrule. Ei midagi üle mõeldut. Lihtne tõde: kui põhisöök, trenn ja taastumine ei tööta, ei tee ükski lisand imet.

Lõõgastumiseks meeldib Annikale vahel lihtsalt olla. Mitte midagi ei pea tegema. Parimateks viisideks peab ta reisimist, head kaaslast, nädalavahetusi sõpradega ja regulaarset massaažis käimist. Eesti pikas talves on selline taastumine eriti oluline, sest väsimus koguneb märkamatult.

KKK: Annika Leok ja parem vorm

Mis on Annika Leoki peamine soovitus alustajale?

Võta korralik treener, kes oskab juhendada nii toitumise kui jõusaali poolelt. See ei pea olema keeruline, aga alguses aitab hea juhendaja vältida segadust ja tühja rapsimist.

Kas raskuste tõstmist peaks kartma?

Ei. Annika ütleb otse, et naised ei muutu raskusi tõstes äkki suureks ja koledaks kulturistiks. Kui eesmärk on toonuses keha, siis jõutreening on selleks üks praktilisemaid tööriistu.

Mis aitab järjepidevust hoida?

Sihikindlus ja usk iseendasse. Lisaks tasub arengut päriselt jälgida: pildid, treeningraskused ja enesetunne näitavad muutust palju paremini kui üks juhuslik number kaalul.

Autor: Fitness.ee