Ats Lahi: Eesti tegija mens physique’is

Ats Lahi jõudis jõusaali 2006. aastal, kaaludes ca 50kg ja tundes, et muutus ei tule niisama. Täna räägib ta ausalt võistlemisest, toitumisest, treeningust ja sellest, miks vorm ei ole lühike projekt, vaid elustiil.

Ats Lahi taust ja teekond lavale

Vanus: olen oma parimates kahekümnendates (29). Pikkus: 182cm. Kaal liigub aasta jooksul + – 15kg. Eile hommikul voodist tõustes oli kaal 95kg ja õhtul enne voodit 98kg.

Sporti olen terve elu teinud, aga esimene päris kokkupuude jõusaaliga tuli 2006. aastal koos sõpradega. Jõunäitajad olid siis olematud isegi enda kehakaalu arvestades. Olin lapsest saati õhuke poiss ja sain üsna ruttu aru: kui ise tööd ei tee, siis midagi ei muutu.

Sellest ajast on jõusaalitreening alati mu elu osa olnud. Kolm aastat tagasi rääkis Liisu soovist bikiinifitnessis võistelda. Haarasin kohe sõnasabast kinni. Olin varasemalt Egert Oioviga tuttav ning kutsusime Egerti ja Pireti külla, et alaga lähemalt tutvust teha.

Rohkem veenmist ei vajanud. Viie kuu pärast olime mõlemad laval. See tundus loomulik asjade käik ja andis treeningutele selgema eesmärgi. Jõutrenni teeksin ka siis, kui võistlemist ei oleks. Nüüdseks olen võistelnud kolm hooaega mens physique kategoorias.

Ats Lahi suurimad saavutused

Bodybuildinguga seotud suurim saavutus ei ole minu jaoks ainult koht laval. Suurim muutus on see, et torso reljeefideks ei ole enam roided ning jäsemete kõige jämedamad kohad ei ole küünarliigesed ega põlved. Olen jõudnud kohta, kus tunnen ennast hästi, tervis on tugev ja vaim on raudne.

Võistlemise poolelt pean seni suurimaks saavutuseks 2018. aasta maailmameistrivõistluste 5. kohta. Omaette tore kõla on ka Eesti absoluutse meistri tiitlil, mille olen nüüd võitnud kaks aastat järjest. Väljaspool keha ja tervist on samuti mitu põnevat projekti käimas ning käesoleva aasta sees saab veel mõnigi unistus täidetud.

Teisi alasid on olnud palju: kergejõustik, võrkpall, pikamaajooksmine, maastikurattasõit, murdmaasuusatamine, Brasiilia Jiu-Jitsu ja MMA. Tõenäoliselt veel midagi. Olen loomult konkureeriv ja võistlushimuline, seega olen igal nimetatud alal ka vähemal või rohkemal määral võistelnud. Mõningad aastad tagasi sai isegi paaril MMA matšil madistatud.

Kuidas Ats Lahi treenib ja sööb

Motivatsioonist rääkides tuleb öelda otse: olen ise enda suurim motivatsioon. Tean, kui pika tee olen tulnud, ja see annab tahtmist edasi minna. Samas ei nimetaks ma seda enam ainult motivatsiooniks. Pigem on see elustiil. Mul on ka väga vedanud elukaaslasega, kellega jagame samu põhimõtteid ja sama elurütmi.

Lõõgastumine on lihtne. Olen maapoiss ja lihtsuses peitub võlu. Kallimaga õhtune tee ning kõrvale film või episood mõnest lemmiksarjast töötab väga hästi. Saun sõpradega, getaway nädalalõpp maal või paar päeva Liisu suvekodus Saaremaal aitab mõtted jälle rajale. Reisimist naudin, kuid olen aktiivne puhkaja. Rannas lesimist tavaliselt päevakavast ei leia.

Igapäevaselt söön ca 5 toidukorda päevas. Kaloreid ma pidevalt ei loe ja söön pigem tunde järgi. Viimasel ajal on isegi raske oma kaloraaži täis süüa ning söömine on muutunud rohkem kohustuseks. Võistlusdieedi ajal oli toitumine lihtsam, sest nautisin igat toidukorda.

Toidu valikul ma endale midagi täielikult ei keela. Samas ei ole mul igapäevaselt suuri isusid magusa, kiirtoidu või muu sellise vastu. Puhas toit maitsebki kõige rohkem. Toitumisharjumus kujuneb aastatega, mitte ühe nädala või ühe dieediga.

Lemmiktoit on kartulipuder ahjulihaga. Kõrvale jupp marineeritud kurki ja peedi-küüslaugusalat ning rohkemat ei küsi. Magusast eriti lugu ei pea, aga ema tehtud kaneelikringel, mis mustab pähklitest ja rosinatest, viib küll keele alla.

Hetkel teen neli kuni viis jõutrenni nädalas. Järgmise paaril kuul on rõhk pigem jõunäitajate kasvatamisel. Teen treeningud mängulisemaks sellega, et loon igaks trenniks kindla eesmärgi. Treeningsplit on jagatud kas lihasgruppide järgi või harjutuspõhiselt.

Jõutsükli olen jaganud harjutuspõhiselt: surumine, kükk, military ja tõmme. Iga põhiharjutuse kõrvale valin toetavad harjutused jooksvalt. Eelnimetatud neljas põhiharjutuses jälgin raskuseid ja progressiivset overloadi. Abiharjutused teen tunnetuse pealt.

Selle aasta toidulisandite menüüs on omega-3, D-vitamiin, kreatiin ja proteiinisheik peale trenni. Eeskujude puhul ei ütleks, et järgin kedagi pimesi. On palju tarku ja asjalikke inimesi, kellelt õppida. Sportlase puhul ei ole mõõdupuu ainult sooritus, vaid ka suhtumine kaaslastesse ja käitumine väljaspool sporti. Pikaaegsed lemmikud on Ryan Terry ja Gunnar Nelson.

Ats Lahi soovitused parema vormi jaoks

Kordamine on tarkuse ema, sest anatoomia ja füüsikaseadused ei ole ajas muutunud. Lihtne tõde: vorm tuleb siis, kui teed põhitõdesid piisavalt kaua ja piisavalt ausalt.

1. Võta aega – muutused ei tule üle öö. Püsivus on kõige olulisem!
2. Näe vaeva – kui tunned, et kava ei tööta, siis tõenäoliselt oled sina see, kes ei tööta.
3. Toitumine – sa oled see, mida sa sööd. Kes sööb vähe, ei kasva. Kes sööb üle, ei kahane. Siinpuhul ei aita ükski treeningkava. Õige ja eesmärgistatud toitumine on A ja O.

Instagram @atslahi

KKK

Millal Ats Lahi jõudis jõusaali?

Ats Lahi sattus esimest korda jõusaali 2006. aastal koos sõpradega. Ta kaalus siis ca 50kg ja alustas üsna tagasihoidlike jõunäitajatega.

Mis on tema suurim võistlussaavutus?

Ta peab üheks suurimaks saavutuseks 2018. aasta maailmameistrivõistluste 5. kohta ning Eesti absoluutse meistri tiitlit, mille ta on võitnud kaks aastat järjest.

Mitu jõutrenni ta nädalas teeb?

Hetkel teeb ta neli kuni viis jõutrenni nädalas. Põhirõhk on jõunäitajate kasvatamisel ning harjutused jagunevad surumise, küki, military ja tõmbe ümber.

Autor: Fitness.ee