TUNNE EESTI TEGIJAT: Liis Kristiin Vaher

Kes sa oled, nimi vanus?
Olen Liis Kristiin Vaher, 19-aastane.

Mis spordialaga sa tegeled, kaua oled sellega tegelenud?
Tegelen bodyfitnessi ja athletic fitnessiga. Esimese võistlussuunitlusega trenni tegin 30.oktoobril 2010, nii et Eesti meistrivõistluste tulemused on ainult aastase rassimise vili.

Kuidas sa jõudsid selle spordialani (kes tutvustas, kuidas tekkis huvi)?
09´aasta Eesti meistrivõistlused oli esimene kulturismivõistlus üldse, mida ma pooljuhuslikult vaatama sattusin, sest sõbra vend võistles. Esimest korda nägin siis ka bodyfitnessiste, sellest alast ei olnud ma varem kuulnud, teadsin ainult, et on olemas naiskulturistid. Hindamiskriteeriumitest jms. polnud mul aimugi, enda lemmikuid valisin bikiinide ja muu möllu, mitte proportsioonide, kuivuse ja lihasmassi põhjal. Tol hetkel ei tekitanud see ala minus veel erilist emotsiooni, ei tekkinud tungi lavale ronida.
Pärast ujumisega lõpetamist tegin ise trenni, algul käisin ikka basseinis ja kuskil rühmatrennis, siis hakkasin ka jõusaalis rohkem ringi vaatama.
Kindlasti suur roll on Martin Münzil ja Indrek Viskal, kes hakkasid 2010 suvel athletic fitnessi tutvustavaid treeninguid tegema. Algul ma muidugi ei jaksanud üldse midagi teha ja tundus utoopiline sellel alal võistelda. Köitev ta minu jaoks aga oli ja nii siis septembris 2010 hakkasin Revali noorterühmas treenima, algul kindla plaaniga ainult athleticus võistelda. Kevadel enne võistlusi tegin aga läbi antibiootikumide kuuri ning jõunäitajad ei olnud minu jaoks piisavad, et athleticus võistelda, päris rippuma ei tahtnud ka minna.
Esimesel ülevaatusel oli Ott väga üllatunud, kui ma oksa laiali ajasin (esimene vormipilt ongi selle tõttu udune, võttis vist vanameistril käe värisema!) ja nii ta mind siis ka bodyfitnessi võistlema lükkas. Ega ma esimesel korral pärast võistlemist tegelikult aru ei saanudki, mis toimunud oli. Samas andis hea lükke, et püstitada eesmärk – võistelda eestikatel nii athleticus kui ka bodyfitnessis. Algul ehmatas ära see, et mõlemad võistlused olid samal päeval, aga kuna oli ka teisi tublisid, kes mõlemast osa võtsid, siis ma ei kahelnud, et ka mina saan mõlemal osalemisega hakkama.

Kes on sinu treener?
Team Kiivikas!! Ehk kes muu kui Ott Kiivikas, kelle all kasvavad kõik meie noored tulevikutähed. Ka Natalja on suure panuse andnud just kõiges selles, mis puudutab lavalolekut (poseerimine, bikiinid, kingad, meik jne.).
Minu jaoks on Ott treenerina väga super. Ta teeb täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Samas saalis treenides tuleb ta ikka vahel juurde, parandab tehnikat, ütleb midagi motiveerivat jne. Kõik väikesed nüansid on sportlase (eriti noore!) jaoks väga olulised – pidevad ülevaatused, pildistamised, trennis kohtumine – see kõik innustab edasi liikuma. Suur osa tööst tuleb siiski endal ära teha, Ott on lihtsalt see, kes oskab suunata ja soovitada. Selle ala puhul ei ole võimalik 100% järgida kellegi ettekirjutusi, sest iga inimese keha on individuaalne, seda peab õppima tunnetama. Eks seda noorte motiveeritust ning õppimistahet näitab ka see, et aasta tagasi noorterühma katsetel käis umbes 16 noort, sellest rühmast võistlejana treenima oleme jäänud ainult mina, Siim ja Marko.

Mis on sinu suurim sportlik saavutus siiamaani?
Eesti meister athletic fitnessis ja bodyfitnessis juuniorite kategoorias 2011. Kindlasti oli super kogemus ka athletic fitnessi Maailma Karikal osalemine, mis andis kõvasti motivatsiooni. Ma usun, et minu suuremad saavutused on alles ees.
[pilt=7096]
Milliseid pingutusi nõuab sinult võistluseelse vormi saavutamine?
Kuigi mulle meeldib väga süüa, siis dieedi algus on minu jaoks meeldiv. Olemine tundub kuidagi kergem ja trenni teha pole ka alguses raske. Piiratud kaloraažiga harjub ära, kui seda mõistlikult vähendada ja enda keha kuulata.
Dieeti alustan ma motoga Nothing tastes as good as skinny feels, dieedi keskel muutub moto Nothing tastes as good as winning feels, sest skinny enam ei motiveeri.

Viimased kaks kuud enne võistlusi ongi kõige suurem pingutus, siis mõtlengi ainult sellele, et kõik kohustused (kool, töö, trenn) oleks tehtud ja saaks rahulikult lihtsalt olla, sest stressis olles on alla võtta raskem ja kahjuks ka inimeste talumine keerulisem.

Eesmärgid tulevikuks?
Enda jaoks on mul pikk visioon paigas, nüüd tuleb vaikselt sinna vahele sisse tikkida õige muster. Bodyfitnessiga tegelen kindlasti juunioriaja, mul on aega osaleda veel kahel juuniorite EMil ja miks mitte ka MMil. Pärast juunioriaega ilmselt keskendun rohkem athleticule, sest sellel alal on kõvasti huvitavam võistelda ning see pole nii subjektiivne ala.

Kas see spordiala on sinujaoks rohkem töö või hobi?
Ma ei ütleks, et see on töö või hobi – raha ma sellega ei teeni ja markide kogumisega ei saa seda võrrelda. Tegu on elustiiliga, mis mulle sobib.

Kas sellele spordialale on Eestis ka järelkasvu, kuidas hindad selle populaarsust tulevikus?
Ma usun, et kulturism ja fitness muutub populaarsemaks, eriti just athletic fitnessi ja fitness five tulekuga. Mina omalt poolt annan kõik, et noored (eriti tüdrukud) rohkem sellest alast huvituks. Võimalused noortele on ju tegelikult soodsad – aina rohkem tekib juurde erinevates spordiklubides noorterühmi, mida juhendavad meie tipptegijad.

Kust leiad motivatsiooni pingutamiseks ja energia?
Motivatsioon tuleb endale tekitada. Mina panen alati paika pikema eesmärgi, mille saavutamiseks tuleb täita väikeseid eesmärke, õnnestumise korral motiveeritus lõpptulemuse suhtes kasvab. Oluline roll on ka inimestel minu ümber – näen iga päev õnnelikke, motiveerituid inimesi, kes tegelevad sellega, mis neile meeldib.
Õige asjaga tegeledes jagub alati energiat ja tahtmist.

Kui palju tarbid toidulisandeid ja milline näeb välja sinu igapäevane toitumine?
Pärast trenni loomulikult taastav sheik. Enne võistluseid proovisin ka Olimpi rasvapõletajat, treeningu ajal jõin aminohappeid. Mõnikord võtsin ka Fasti pre workout shocki, seda siis, kui tõesti väga väsinud olin või kui oli raskem trenn plaanis. Shocki kasutasin ka athleticus võisteldes, andis mõnusa energialaksu! Võtan ka vitamiine/mineraalaineid ja Joint +. Toidulisandid on minu jaoks lihtsustavad ning abistavad tooted, aga põhikohal on ikkagi reaalne toit.
Söön nagu ikka viis korda päevas. Söön erinevaid lihasid, kala jne. Mitmekesisus on oluline. Minu jaoks on tähtis just see, et ma ei söö kogu aeg ainult ühte ja sama, sest aasta aega nii-öelda dieedil olla oleks nii vaimselt kui ka füüsiliselt kurnav. Massiperioodil saan enda toidukatsetused ja isud täidetud, siis pole probleem ka dieet vastu pidada.
Mis on sinu halvim harjumus?
Ma pole hommikuinimene ehk mulle meeldib äratuskella edasi lükata..

Kuidas sa lõõgastud/puhkad?
Käin koeraga jalutamas, ujumas, olen sõpradega. Mõnikord lihtsalt lebotangi terve päeva diivanil. Oleneb sellest, mis tuju mul on.

Kelleks soovisid lapsena saada?
Päris lapsena vist loomaarstiks, siis edasi juba arstiks.. ja nüüd õpin siis õeks. Ehk valdkond on laias laastus kogu aeg sama olnud.

Kas sul tuleb ette mõni eredaim hetk kooli kehalise kasvatuse tunnist?
Iga lütseumlane saab kaks templit mällu igaveseks – lõputud Schnelli tiigi ja Hirve pargi jooksuringid. Abituriendid ei jõua neid õnnepisaraid ära valada, kui viimased jooksud tehtud saavad.

Kes kehastab sinu jaoks ideaalset vormi?
Pole olemas ideaalset vormi, on lihtsalt palju väga ilusaid inimesi.

Millise piirkonnaga oma kehas oled sina kõige enam rahul?
Ise ei oska midagi esile tuua, aga poistele meeldivad jalad ja tagumik miskipärast.. 🙂

Kui saaks ajas tagasi liikuda, siis mida sa teeksid teistmoodi?
Midagi. Kõik on mind mõjutanud olemaks selline, kes ma täna olen.

Mida soovitaksid noorele algajale sportlasele?
Olge julgemad ja tegutsege! Kindlasti küsige nõu ja uurige hästi palju, ise peab näitama ülesse huvi ja töötahet. Motiveerituid inimesi ollakse nõus alati aitama. Tuleb leida endale sobiv treener, õige ala ning siis tuleb kõik juba iseenesest, kui esimese raskuse ilmumisel alla ei anta. Nooruses arenetakse kiiresti, nii et ei maksa seda aega maha magada ja pärast vanana mõelda, et oleks võinud ka midagi saavutada.
Oluline on enda aktiivsus, Sa ise kujundad oma elu ja sportlastee!

Mida ütled fännidele, kes on sind siiani väga toetanud?
Suur suur tänu! Hästi tore, et leidub nii palju inimesi, kes toetavad ja kiidavad, mina saan sellest ainult innustust juurde ja eks see aitab rasketest hetkedest üle saada. Ma loodan, et meie kooslus toimib edasi – mina saan neilt motivatsiooni ja nemad minult. Pole midagi paremat, kui keegi ütleb mulle, et tal tekkis tänu minule trennituju.
.. ja lõppude lõpuks – tühjale saalile esineda oleks päris õudne.. või siis kui keegi ei plaksutaks. 🙂
[url=http://gallery.fitness.ee/main.php?g2_itemId=529721]Vaata ka värsket pildiseeriat Liis Kristiinist![/url]

Autor: Fitness.ee