Taavi Koovit: sihikindel Eesti tegija

Taavi Koovit räägib selles persooniloos otse ja keerutamata: kulturism on tema jaoks hobi, aga lavavormi nimel tuleb anda endast 110%. Jutt liigub treenerist, EM-i kullast, motivatsioonist, toitumisest ja sellest, miks Eesti kulturism vajab rohkem nähtavust.

Taavi Koovit ja tee kulturismini

Küsimus „Kes sa oled?” pani Taavi Kooviti esmalt naerma. „Ei tea.. Krt, mis küsimus see selline on,” vastas ta omal moel. See toon jäi kogu vestlusesse: aus, kuivalt humoorikas ja ilma liigse poosita.

Spordialana nimetab ta kulturismi ja klassikalist kulturismi. Selle alaga on ta tegelenud peaaegu 20 aastat, täpsemalt natukene vähem, kui 20 aastat. Algus ei olnud suure plaani ega uhke loosungiga. Ta hakkas lihtsalt jõusaalis käima. Mõne aja pärast oli areng piisav, et võistlustele minna, ning keegi pakkus ka, et võiks selle spordialaga põhjalikumalt tegelema hakata.

Treenerina nimetab ta Fred Antsonit. Nad tunnevad teineteist juba väga pikka aega, kuid tihedam koostöö algas aastal 2007 lõpus. Enne seda treenis Koovit üksi. See ütleb palju tema tausta kohta: enne tuli harjumus tööd teha, siis tuli süsteem juurde.

Suurim sportlik saavutus? Siin ei ole pikka mõtlemist. Euroopa Meistrivõistlused – Kuld, kahtlemata. Persoonilugu tulevase Euroopa meistri Taavi Koovitiga salvestati kahe treeningpäeva vältel Tallinnas, nädal enne tema kullavõitu EM-il Ukrainas.

[youtube=mamfylTJICo]

Mida Taavi Koovit lavavormi nimel teeb?

Võistluseelse vormi kohta ütleb ta lühidalt: suuri pingutusi. Ja siis naerab. Aga mõte on selge. Kui see töö on valitud, siis tuleb teha lõpuni. Mitte poole vinnaga, vaid nii, et pärast ei peaks vabandusi otsima.

Taavi enda sõnade järgi ei lähe ükski sportlane kaotama. Samas ei hakka ta oma vormi ise hindama. Kas vorm on medalit väärt ja millist kohta see tähendab, otsustavad kohtunikud. Tema asi on anda endast kõik. Lihtne tõde: laval paistab välja see, mida oled teinud siis, kui keegi ei vaadanud.

Tuleviku eesmärkidest rääkides on ta ettevaatlik. Kõigepealt tuleb hooaeg ära lõpetada ja alles siis uued sihid paika panna. Ta mainib ka võimalust, et võib olla siis 2011 Maailmameistri võistlused Tallinnas. Samas viskab ta nalja, et ehk sellega vast lõppeb see jama ära. See on sportlase huumor: raske töö, palju kordusi, aga ikka mingi soe iroonia iseenda üle.

Kas kulturism on töö või hobi? Vastus jääb hobi poole. Ta ütleb, et ei saaks seda teha, kui see ei meeldiks. See on tähtis vahe. Kui ala muutuks ainult kohustuseks, kaoks ka põhjus, miks igal nädalal saali minna ja vormi lihvida.

Kuidas püsib motivatsioon?

Motivatsiooni kohta tuleb vastuseks naer ja märkus, et see on hea küsimus. Tegelik vastus on siiski lihtne: kui asi meeldib, ei tule motivatsioonist ja energiast nii kergesti puudust. Need tulevad iseenesest. Peegelpilt motiveerib.

See ei tähenda, et kõik oleks kerge. Pigem tähendab see, et raske töö on talutav, kui inimene on valinud ala, mis teda päriselt huvitab. Koovit ütleb ka otse: õnnelikud on need inimesed, kes saavad tegeleda sellega, mis neile meeldib.

Eestis on selle spordiala liidrina olemine tema sõnul omaette teema. Ta ei tunne, et oleks erilist tähelepanu otsinud, ega vaja seda ka. Viimasel ajal on huvi küll rohkem tuntud, aga üldiselt teatakse kulturismist Eestis vähe. See on tema meelest probleem. Need, kes saalis käivad, saavad aru, mida ala endast kujutab. Laiem avalikkus näeb tihti ainult lõpptulemust, mitte kogu teekonda.

Toitumise ja toidulisandite kohta jääb ta samuti kahe jalaga maa peale. Toidulisandeid ei pea tema sõnul palju tarbima. Need teevad söömise veidi mugavamaks ja lihtsamaks, aga söömist ei saa unustada. Kõige tähtsam on päris toit ja järjepidevus.

Taavi Koovit noortele ja fännidele

Noorele algajale sportlasele soovitab ta mitte liiga vara kitsasse nurka minna. Rühmatreeningud, pallimängud ja mitmekülgne liikumine annavad hea põhja. Peaasi, et laps või noor leiaks tee spordini. Valikud tulevad hiljem, kui keha ja huvi on juba kasvanud.

Halva harjumuse kohta ütleb ta naerdes, et ei olegi. Puhkamine on samuti lihtne: käib koeraga jalutamas ja ongi päike väljas jälle. Lapsena soovis ta saada sportlaseks, või vähemalt nii see pikema mõtlemise järel välja tuleb. Koolikehalisest meenub pigem pullitegemine. Sport tuli iseenesest, suuri raskusi see ei valmistanud.

Ideaalset vormi kehastavat iidolit tal ei ole. Ei ole kedagi, keda pimesi järgida või kelle moodi olla. Oma keha puhul nimetab ta kõige rahulolevamalt käsi. Kui saaks ajas tagasi liikuda, ei teeks ta midagi kindlalt teistmoodi. Võib olla oleks mõni teine valik toonud rohkem, võib olla oleks mõni olemasolev saavutus hoopis tulemata jäänud.

Fännidele ütleb ta lihtsalt: aitäh. Siis mõtleb kaua ja lisab sügava kummarduse. Ilma fännide toetuseta on keeruline seda teha, nad annavad palju jõudu juurde. Vaata värsket galeriid.

KKK: Taavi Koovit

Mis on Taavi Kooviti suurim sportlik saavutus?

Ta nimetab suurimaks saavutuseks Euroopa Meistrivõistluste kulda. Persoonilugu salvestati Tallinnas nädal enne tema kullavõitu EM-il Ukrainas.

Kes oli Taavi Kooviti treener?

Tema treener oli Fred Antson. Tihe koostöö algas aastal 2007 lõpus, kuigi nad tundsid teineteist juba varem.

Mida ta soovitab noorele algajale sportlasele?

Ta soovitab olla mitmekülgne: rühmatreeningud, pallimängud ja üldine liikumine aitavad leida tee spordini enne, kui tuleb teha kitsamaid valikuid.

Autor: Fitness.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.