Arnold Tokko on treener, ettevõtja, galerist ja Eesti kulturismi pikaajaline edendaja, kelle elus kohtuvad kaks esmapilgul väga erinevat maailma – jõutreening ja kunst.
Tema esimene jõusaalitreening toimus 1979. aastal Tallinna Atleetvõimlemise Klubis. Hiljem sai temast Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu asutaja ja president, Fitness.ee looja ning Eesti kulturismi ajaloo talletaja. Kunstimaailmas on Arnold tuntud Tokko & Arrak Galerii asutaja ja eestvedajana.
Tänaseks on need kaks maailma saanud kokku ArtGymis – privaatses butiikjõusaalis, kus jõutreeningut saadavad Eesti kunstnike teosed.
Kus spordiklubis ja milliseid treeninguid sa annad?
Viin personaaltreeninguid läbi Tallinnas Sõle tänav 14 asuvas ArtGymis. Tegemist on privaatse butiikjõusaaliga, kus treenija saab keskenduda ilma suure spordiklubi rahvahulga, järjekordade ja liigse mürata.
Minu peamine suund on jõutreening – lihasjõu ja lihasmassi arendamine, füüsilise vormi parandamine ning korrektse treeningutehnika õpetamine. Juhendan nii algajaid kui ka pikema treeningukogemusega inimesi.
Eriti huvitab mind suure intensiivsusega treening ehk HIT, mille puhul ei ole peamine eesmärk teha võimalikult palju harjutusi ja seeriaid. Olulisemad on soorituse kvaliteet, piisavalt suur pingutus ning sellele järgnev taastumine.
Kuidas jõudsid jõutreeningu juurde?
Minu esimene jõusaalitreening toimus 1979. aastal Tallinna Atleetvõimlemise Klubis legendaarse treeneri Ervin Lieberti juhendamisel. Olin siis 14-aastane.
Tolleaegsed jõusaalid erinesid tänapäevastest spordiklubidest väga palju. Tingimused olid tagasihoidlikumad, kuid treenimise suhtes valitses suur huvi ja tugev entusiasm. Paljud vahendid olid lihtsad või treenijate endi valmistatud, kuid teadmisi ja kogemusi anti üksteisele edasi.
See esimene kokkupuude atleetvõimlemisega pani aluse eluaegsele huvile jõutreeningu vastu. Tänaseks olen jõusaaliga seotud olnud üle 45 aasta.
Kuidas sai sinust treener?
Treeneritöö kasvas välja pikaajalisest treeningukogemusest ja soovist omandatud teadmisi teistega jagada. Aastate jooksul olen näinud väga erinevaid treeningusuundi, meetodeid ja põhimõtteid. Olen saanud jälgida, millised neist töötavad pikema aja jooksul ning millised annavad vaid lühiajalise tulemuse.
Treenerina tahan aidata inimesel vältida neid vigu, mida üksi treenides sageli tehakse. Alguses on oluline õppida selgeks õiged liigutused, valida jõukohane koormus ja koostada eesmärgile vastav kava. Edaspidi tuleb osata koormust suurendada ning samal ajal jälgida, et keha jõuaks taastuda.
Kõige väärtuslikum on minu jaoks see, kui inimene ei saa treenerilt ainult harjutuste nimekirja, vaid õpib oma keha ja treeningut paremini mõistma.
Kas treeneriks sünnitakse või saadakse?
Treeneriks saadakse õppimise ja kogemuste kaudu, kuid inimeses peab olema soov teisi aidata. Ainult sellest, et oled ise kaua treeninud või heas vormis, ei piisa.
Hea treener peab oskama kuulata, märgata ja selgitada. Ta peab aru saama, millal suunata treenijat rohkem pingutama ning millal tuleks koormust hoopis vähendada. Kõik inimesed ei vaja ühesugust treeningukava ega samasugust motiveerimist.
Treener õpib kogu elu. Iga treenija on erinev ning ka pika kogemuse järel tuleb ette olukordi, mis sunnivad uusi lahendusi otsima.
Milline on sinu arvates ideaalne treener?
Ideaalne treener on oma käitumise ja eluviisiga eeskujuks, kuid ei eelda, et kõik treenijad peaksid olema tema moodi. Tal peavad olema teadmised, praktiline kogemus ja oskus näha inimest tervikuna.
Treeneri ülesanne ei ole üksnes harjutusi ette näidata. Ta peab aitama inimesel kujundada püsivaid harjumusi, treenida ohutult ja saavutada tulemusi viisil, mida on võimalik säilitada ka pikema aja jooksul.
Oluline on ka usaldus. Treenija annab treenerile oma aega ning usaldab talle oma tervise ja eesmärgid. Treener peab seda vastutust mõistma.
Milline on sinu treeningufilosoofia?
Minu jaoks on treeningu kvaliteet tähtsam kui selle pikkus või harjutuste arv. Treening peab andma kehale piisavalt tugeva arengustiimuli, kuid jätma ruumi ka taastumiseks.
Seetõttu on mulle lähedane HIT ehk High Intensity Training. Selle meetodi puhul tehakse suhteliselt vähe tööseeriaid, kuid need sooritatakse väga keskendunult ja suure intensiivsusega.
HIT ei tähenda lihtsalt võimalikult suure raskusega treenimist. Olulised on korrektne tehnika, kontrollitud liigutus, sobiv harjutuste valik ja piisav puhkus treeningute vahel.
Olen veendunud, et enamik inimesi ei vaja lõputult pikki treeninguid. Nad vajavad läbimõeldud kava, korralikku pingutust, järjepidevust ja piisavat taastumist.
Vaata Arnold Tokko juhendatud HIT-treeningut
Milliseid vigu jõusaalis kõige sagedamini tehakse?
Üks sagedasemaid vigu on treenimine kas liiga väikese või liiga suure raskusega. Esimesel juhul ei teki vajalikku arengustiimulit. Teisel juhul laguneb tehnika ning suureneb vigastuste oht.
Teine levinud viga on treeningukavade liiga sage vahetamine. Tulemust ei too kõige uuem või keerulisem kava, vaid programm, mida järgitakse piisavalt kaua ning mille puhul raskused, kordused ja soorituse kvaliteet järk-järgult arenevad.
Sageli alahinnatakse ka taastumist. Lihas ei arene ainult jõusaalis – arenguks on vaja piisavalt und, tasakaalustatud toitumist ja puhkust.
Samuti tasub meeles pidada, et rohkem ei ole alati parem. Treeningumaht peab vastama inimese vanusele, kogemusele, tervislikule seisundile ja taastumisvõimele.
Kas vanus seab jõutreeningule piirid?
Vanus iseenesest ei ole põhjus jõutreeningust loobumiseks. Vastupidi – mida vanemaks inimene saab, seda olulisemaks muutub lihasjõu, liikuvuse ja tasakaalu säilitamine.
Harjutused ja koormus tuleb kohandada inimese tervise ning võimete järgi, kuid jõutreeninguga on võimalik alustada ka vanemas eas. Eesmärk ei pea olema võistlusvorm ega rekordite püstitamine.
Väga hea eesmärk on tugev ja töövõimeline keha, iseseisev hakkamasaamine ning võimalikult kvaliteetne elu ka aastakümnete pärast. Regulaarne jõutreening on üks parimaid investeeringuid, mida inimene saab oma tulevase tervise heaks teha.
Milline on olnud sinu roll Eesti kulturismi arendamisel?
Olen olnud Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu asutaja ning juhtinud liitu 18 aastat presidendina. Need aastad andsid mulle võimaluse osaleda Eesti kulturismi ja fitnessi ülesehitamises ning rahvusvaheliste sidemete loomises.
Töö hõlmas võistluste korraldamist, Eesti koondiste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele, treenerite ja kohtunike tegevuse arendamist ning spordiala esindamist Eesti spordisüsteemis.
Minu jaoks oli oluline parandada kulturismi mainet ja näidata, et tegemist on distsipliini, põhjalike teadmiste ning pikaajalise tööga. Kulturism ei tähenda ainult võistlusvormi. Selle keskmes on oskus oma keha teadlikult arendada.
Miks sündis Fitness.ee?
Fitness.ee sai alguse 2000. aastal soovist luua Eesti treenijatele ühine koht, kust leiaks usaldusväärset teavet treeningu, toitumise, kulturismi ja fitnessi kohta.
Aastatega on Fitness.ee-s avaldatud tuhandeid artikleid, uudiseid, intervjuusid, treeningukavasid ja õppevideoid. Samuti on selle juurde kujunenud foorum ja kogukond, kus inimesed saavad kogemusi jagada ning treeninguteemadel arutleda.
Fitness.ee eesmärk on ka praegu sama: muuta treeninguteave inimestele lihtsalt kättesaadavaks, tutvustada Eesti sportlasi ja treenereid ning säilitada Eesti jõusaali- ja kulturismikultuuri ajalugu.
Miks otsustasid jäädvustada Eesti kulturismi ajaloo raamatuna?
Kui ühe valdkonnaga pikalt tegeleda, hakkad mõistma, kui kiiresti võivad inimesed, sündmused ja saavutused ununeda. Eesti kulturismil on pikk ja värvikas ajalugu, kuid suur osa sellest teabest oli aastate jooksul laiali fotodel, ajalehtedes, arhiivides ning inimeste mälestustes.
Soovisin selle materjali kokku koguda ja tulevastele põlvkondadele säilitada. Nii kirjastasin Mati Õuna ja Indrek Otsuse kirjutatud raamatu „50 aastat võistluskulturismi Eestis 1966–2016“.
See ei ole ainult võistlustulemuste kogumik, vaid ülevaade inimestest ja sündmustest, kes on Eesti kulturismi kujundanud. Ajaloo tundmine aitab mõista, kust me tuleme ja miks meie spordiala on tänaseks just selliseks kujunenud.
Kas oled alati treeneri rollis või tegeled ka millegi muuga?
Lisaks treeneritööle tegelen ettevõtluse ja kunstiga. Olen üks Tokko & Arrak Galerii asutajatest ning kunst on kuulunud minu ellu juba üle 30 aasta.
Tokko & Arraku lugu algas 1991. aastal, kui asutasime koos Jaan Arrakuga ettevõtte ning korraldasime Tallinna Sinises paviljonis „Suure Eesti Kunstinäituse“. Näitusel osales tolleaegne Eesti kunstnike eliit ning välja oli pandud üle 400 teose.
Näituse edu järel tekkis võimalus rajada oma galerii Tallinna Õpetajate Majja. Tokko & Arrak Galerii avati Raekoja platsil 1992. aasta veebruaris.
Loe Tokko & Arrak Galerii sünnilugu
Kuidas sai sinust galerist ja kunstikaupmees?
Kunstimaailma jõudsin Eesti taasiseseisvumise ajal, mil ühiskonnas ja ettevõtluses avanes palju uusi võimalusi. Samal ajal oli näha, et Eesti kunstnikud vajasid professionaalseid platvorme, mis aitaksid nende loomingut tutvustada ja ostjateni viia.
Meie eesmärk ei olnud ainult kunstiteoseid müüa. Tahtsime anda esinemisvõimalusi nii tunnustatud kunstnikele kui ka noortele autoritele. Mitmest toonasest alustajast on praeguseks saanud Eesti kunstimaastikul tuntud ja hinnatud nimi.
Galeristina peab olema hea silm, kuid vähemalt sama oluline on oskus kunstnikku kuulata, tema loomingut mõista ja seda publikule vahendada. Kunstikaupmehe ülesanne on aidata teosel jõuda inimeseni, kelle jaoks on sellel tõeline tähendus.
Milline oli Tokko & Arrak Galerii roll 1990. aastate kunstielus?
Galerii näituseprogramm oli väga aktiivne – keskmiselt iga kahe nädala järel avasime uue näituse. Tunnustatud kunstnike kõrval andsime võimaluse ka noortele autoritele, kellest paljudest kujunes hiljem oma põlvkonna mõjukas osa.
Tokko & Arrak Galeriis esinesid teiste seas Jüri Arrak, Andres Tolts, Leonhard Lapin, Jaan Elken, Toomas Vint, Epp-Maria Kokamägi, Peeter Allik, Marko Mäetamm, Navitrolla, Ilmar Kruusamäe ja Vano Allsalu.
Galerii andis välja ka oma kunstipreemiat, millega tunnustasime igal aastal ühte silmapaistvat autorit. Kunstipreemia laureaadi valimisel aitas meid kunstiteadlane Harry Liivrand, kes osales aktiivselt ka galerii igapäevatöös.
Oluline oli ühendada tuntud meistrid ja uued talendid ning luua ruum, kus kunstnikud, kunstihuvilised ja kollektsionäärid saaksid kohtuda.
Miks otsustasid Tokko & Arrak Galerii taastada?
Galerii esimene tegevusperiood Raekoja platsil lõppes 2002. aastal, kuid mõte selle taastamisest ei kadunud. Aastakümneid hiljem tundus, et ring võiks täis saada ning ajalooline galerii väärib uut elu.
Tokko & Arrak Galerii taasavati 2024. aastal näitusega „Taasavanemine. Klassikute kokkutulek“. Näitusele koondati kunstnikud, kes olid galeriiga seotud juba 1990. aastatel ja kelle loominguline tegevus jätkub tänapäeval.
Galerii eesmärk on endiselt ühendada tunnustatud kunstnikud, uued talendid, kunstihuvilised ja kollektsionäärid. Soovime pakkuda mitmekesist ja ajatut kunstivalikut klassikalisest maalist skulptuuri, fotograafia ning uuemate väljendusvormideni.
Milline kunst sind ennast kõige rohkem kõnetab?
Mind kõnetab kunst, millel on lisaks heale teostusele oma lugu ja äratuntav iseloom. Kunstiteos ei pea olema ainult ilus – see peaks tekitama vaatajas emotsiooni, küsimuse või soovi selle juurde tagasi tulla.
Hindan nii Eesti kunsti klassikuid kui ka autoreid, kes julgevad otsida uusi väljendusviise. Galeristi töö üks huvitavamaid osi on märgata kunstnikus potentsiaali juba enne, kui tema nimi on kõigile tuntud.
Kunsti puhul ei ole alati võimalik kõike sõnadega selgitada. Mõnikord tekib teose ja vaataja vahel lihtsalt side. Galerii ülesanne on luua koht, kus selline kohtumine saab toimuda.
Mis ühendab sinu jaoks jõutreeningut ja kunsti?
Esmapilgul võivad jõusaal ja kunstigalerii tunduda täielike vastanditena, kuid minu jaoks ühendab neid inimese soov areneda ja midagi luua.
Nii keha kui ka kunstiteos kujunevad järjepideva töö, tunnetuse ja detailidele tähelepanu pööramise kaudu. Kulturismis räägitakse sümmeetriast, proportsioonidest, vormist ja esteetikast – samad mõisted on olulised ka kunstis.
Keha võib samuti vaadelda loominguna, mida inimene aastate jooksul teadlikult kujundab. Mõlemas valdkonnas on vaja kannatlikkust, sest püsiv väärtus ei sünni kiiresti ega juhuslikult.
Võib öelda, et olen kogu elu tegelenud vormi loomisega – jõusaalis inimese füüsilise vormi ning galeriis kunstilise vormiga.
Kuidas kohtuvad kunst ja treening ArtGymis?
ArtGym on koht, kus minu kaks pikaajalist huvi füüsiliselt kokku saavad. See on privaatne jõusaal, kuid samal ajal ka Eesti kunstiga täidetud ruum.
Treenija ei viibi tavapärases anonüümses spordisaalis, vaid keskkonnas, kus igal teosel ja detailil on oma tähendus. Kunst loob jõusaali rahulikuma, isikupärasema ja inspireerivama atmosfääri.
Minu jaoks ei pea treeningukeskkond olema lärmakas ega steriilne. See võib olla esteetiline ja vaimselt rikastav – koht, kus arendatakse korraga keha ja meelt.
ArtGymi kontseptsioon põhinebki privaatsusel, personaalsel lähenemisel ja teadlikul treeningul. Kunst ei ole seal lihtsalt dekoratsioon, vaid osa kogu ruumi olemusest.
Kas treeneri ja galeristi töös on midagi sarnast?
Mõlemas töös on oluline näha inimeses või idees potentsiaali. Treener näeb, milliseks võib inimene järjepideva tööga areneda. Galerist püüab märgata, millist väärtust kannab kunstniku looming ning kuidas seda publikule tutvustada.
Mõlemas valdkonnas on vaja usaldust. Treenija peab usaldama treenerit ja kunstnik galeristi. Samuti tuleb osata kuulata, märgata detaile ning mõista, et kõik inimesed ja kunstnikud ei vaja ühesugust lähenemist.
Nii treeningus kui ka kunstis on tähtis autentsus. Püsiva tulemuse saavutamiseks tuleb leida oma tee, mitte ainult teisi jäljendada.
Kust leiad motivatsiooni ja energiat?
Motivatsiooni annab teadmine, et jõutreening on aidanud mul endal püsida tugeva ja aktiivsena ning et saan oma kogemustega aidata ka teisi.
Kui inimene, kes varem jõusaali kartis, hakkab treeningut nautima, muutub tugevamaks ja tunneb ennast paremini, on see treenerile väga hea tagasiside.
Kunstis annab energiat võimalus tuua kokku kunstnik, teos ja vaataja. Eriline tunne tekib siis, kui kunstiteos leiab inimese, kelle jaoks muutub see päriselt oluliseks.
Mind motiveerib ka soov midagi uut luua ja arendada. Nii ArtGym, Fitness.ee kui ka Tokko & Arrak Galerii on pidevalt arenevad ettevõtmised.
Millised on sinu tulevikueesmärgid?
Soovin edasi arendada nii ArtGymi kui ka Tokko & Arrak Galeriid. Ühes saan inimestele edasi anda rohkem kui 45 aasta jooksul kogutud treeningukogemust, teises aidata Eesti kunstil jõuda uute vaatajate ja kollektsionäärideni.
Eriti oluline on näidata, et jõutreening sobib igas vanuses inimesele. Vanemaks saades muutub lihasjõu säilitamine järjest olulisemaks ning teadlik treening aitab kauem aktiivse ja iseseisvana püsida.
Samuti soovin jätkata Fitness.ee arendamist ning Eesti kulturismi ajaloo kogumist ja säilitamist. Need tegevused võivad tunduda erinevad, kuid minu jaoks ühendab neid soov luua midagi, millel on püsiv väärtus.
Kuidas saab sinu tegemistel silma peal hoida ja ühendust võtta?
Personaaltreeninguid viin läbi ArtGymis aadressil Sõle 14, Tallinn.
ArtGym: www.fitness.ee/jousaal
Tokko & Arrak Galerii: www.tokkoarrak.ee
Instagram: @artgym.ee ; @tokkoarrakgalerii
Telefon: +372 505 7809
E-post: info@fitness.ee
Tule ArtGymi personaaltreeningusse ja avasta, kuidas rohkem kui 45 aasta jooksul kogutud jõusaalikogemus ning inspireeriv kunstikeskkond saavad aidata sul tugevamaks saada.
