Vadak: miks valgupulbri hind tõuseb?

Vadaku on jõusaalides aastaid olnud proteiinide kuningas, kuid tema hind sööstab nüüd üles. Mõni süüdistab spordilisandite tootjaid, mõni näeb varjatud kartelli. Tegelik põhjus on hoopis mujal – ja seda tasub teada, enne kui järgmise valgupulbri purgi eest topelt maksad.

Miks vadak üldse nii oluliseks sai?

Vadakut kiidetakse jõusaalitreenijate seas nii võimsalt, et äärmusesse minek on juba ammu käes. Õigust öeldes ongi tegu eriliselt hea valguallikaga: bioloogiline väärtus BV 100 või isegi rohkem, palju glutamiini ja hargnenud ahelaga aminohappeid (BCAA). Kiire seeditavus, hea imendumine ja sümpaatne maitse teevad temast loogilise valiku trennijärgsesse šeikrisse.

Aga kõrvalvõrdluses pole vahe alati nii suur, kui pakendil kirjas. Kaseiini BV on 99, riisivalgul ka 99. Vadaku nn fraktsioone, mida turunduslikult eriti rõhutatakse, juustutootmisel saadud vadakuvalk peaaegu üldse ei sisalda – need hävivad protsessi käigus. Erandiks on madalal temperatuuril pastöriseeritud variandid, kus bioaktiivsed osad säilivad.

Halbadest külgedest tasub mainida laktoosi. Tavalises vadakuvalgukontsentraadis (WPC) on laktoosi üle 5 %, mis laktoositundlikule inimesele tähendab kõhuhädasid. Vadakuvalgu-isolaat (WPI) on rohkem töödeldud, laktoosi alla 0,1 % – sisuliselt laktoosivaba – kuid ka oluliselt kallim.

Juustuvabriku jääk muutus rahamasinaks

Vadakuvalgukontsentraat on juustutootmise kõrvalprodukt. Aastakümneid tagasi oli seda nõnda palju, et USA ametivõimud kutsusid tööstust üles otsima moodust, kuidas seda jääki ära kasutada. Vabanemise eest tuli maksta. Täna on sama vadaku piimatööstuse üks tulusamaid liine.

Enne vadakut olid sporditoidulisandites pildil lihaproteiin, munavalge, herne-, nisu- ja sojavalgupulbrid, piima kaseinaadid ja kollageenhüdrolüsaat. Need on omal moel ikka olemas ja töötavad. Praegune hinnatõus puudutab neist ainsana kaseinaate – ülejäänud püsivad rahulikud.

Miks vadaku hind tegelikult tõuseb?

Sporditoidu kallinemine on väike mure, kui kõrvale panna abistamisorganisatsioonide pahameel. Piimapulber on nende keskne abitoode ja kui see lõpeb otsa, on miljonid nälgivad inimesed otse löögi all.

Hinnatõus puudutab kogu maailma korraga. Saksamaal on piima hind tõusnud 50 %, valitsus uurib põhjusi. Soome piimatootjad on ennustanud tagasihoidlikumat 10–20 % tõusu. Põhjuseid on mitu samaaegselt:

• EL on viimastel aastatel kärpinud kaseiini tootmisabirahasid.
• Juustu hind on madal, mistõttu meiereid eelistavad toota piimapulbrit.
• Hiina, India ja Venemaa ostavad maailmaturult piimatooteid kokku enneolematus tempos.
• Vadakut kasutatakse üha rohkem ka tavatoiduainete toorainena.
• Piimasuhkru maailmaturuhind on aastaga rohkem kui neljakordistunud.
• Suur tootja Uus-Meremaa on jõudnud tootmise lakke. Austraalia kannatab kehva ilma all.

Kui palju vadak ikkagi kallimaks läheb?

Vadakuvalgukontsentraadi turuhind on viie aasta jooksul tõusnud üle nelja korra ja järseim tõus jääb sellesse aastasse. Ainuüksi sel aastal on WPC kallinenud ligi 60 % ning kõver näitab endiselt üles. Toorainemüüjad sõlmivad ainult lühiajalisi hankelepinguid ja ähvardavad tegutsemise lõpetada.

Kaseiini hind on samal perioodil tõusnud isegi rohkem – ligi 70 %. Vadaku tootjad ütlevad pooles naljas, et võiksid kogu toodangu müüa ühele riigile, Hiinale. Varasemate aastate varud on kahanenud paari nädala varudeks.

Mida see kulturistile tegelikult tähendab?

Ausalt öeldes – mitte midagi dramaatilist. Vadakuvalk on vaid üks valguallikas teiste kõrval. Lihased kasvavad ikka samadel reeglitel: kui energiat tuleb sisse rohkem, kui kulub, ja trenn annab piisava ärrituse. Proteiin on tähtis, kuid mitte ainus võti.

Üks levinud viga on muide puhta valgujoogi tarbimine ilma süsivesikuteta. Osa sellisest valgust läheb organismis lihtsalt süsivesikuallikaks ümber – sisuliselt raisku. Pärast trenni vajab keha glükogeenivarude täitmiseks süsivesikuid, seega taastusjook süsivesikutega on lihtsalt mõistlikum otsus kui kallis puhas vadakuvalgukontsentraat sama eesmärgi täitmiseks.

Hinnasurve all kannatavad ennekõike varustajad. Hinnakartelli süüdistused on alusetud – sporditoidulisade hinnatõus pole kõigil ühesugune. Kõige rohkem tõusevad puhtalt vadakut sisaldavad tooted, vähem need, kus on rohkem süsivesikuid ja teisi valguallikaid. Mõnel maaletoojal on kehtivad ostulepingud, mis hindade tõstmist piiravad, seega võib sama toodet veel tükk aega leida väga erinevate hindadega.

KKK vadaku hinnatõusu kohta

Kas peaks praegu vadakut suurtes kogustes varuks ostma?

Mõni jõusaalitreener on seda juba teinud ja maaletoojate varud kuivavadki kiiresti kokku. Riskid on aga reaalsed: vadaku ei säili igavesti, maitse ja lahustuvus kannatavad. Mõistlikum on osta tavakogus ja vajadusel täiendada teiste valguallikatega.

Kas vadakut saab millegagi asendada?

Jah. Munavalge, hernevalk, sojavalk ja isegi riisivalk on oma BV-numbritelt korralikud. Nad ei imendu sama kiiresti kui vadakuvalk, aga päevasele kogusele lisades töötavad ilusti.

Kas hinnatõusul on lõppu näha?

Hetkel mitte. Kuni Hiina, India ja Venemaa nõudlus püsib ja Uus-Meremaa tootmislagi paigast ei liigu, surub turg hindu ülespoole. Aeg näitab, kas valitsused piimatoodete hinnatõusu sekkuvad.

Tõlge ajakirjast Body; Autor: Timo Kosonen

Autor: Greta

Allikas: WHO – tervislik toitumine.

Tule trenni! ArtGym