Vanad tõed tervise kohta: I osa
Vanad tõed kõlavad vahel tüütult, sest me oleme neid juba kuulnud: liigu rohkem, söö mõistlikumalt, ära ela ainult mugavuse peal. Aga Nikolai Amossov ütles selle mõtte teravamalt: keha vajab pingutust, külma ja kuuma talumist, nälja ning mikroobidega toime tulemist. Tervis ei püsi ainult teadmisest, vaid sellest, mida keha päriselt teeb.
Vanad tõed ja keha loomulik vajadus
Nikolai Amossovi mõte on lihtne, aga ebamugav. Inimese bioloogiline tervis põhineb füüsilisel pingutusel, vastupanuvõimel pakasele ja palavusele, näljale ja mikroobidele. Need mehhanismid kujunesid välja ammu enne seda, kui meil tekkis pehme diivan, lift, auto, pult ja toit, mis jõuab lauale ilma suurema vaevata.
„Inimese nii-öelda bioloogiline tervis põhineb füüsilisel pingutusel, vastupanuvõimel pakasele ja palavusele, näljale ja mikroobidele. See tõsiasi ja need, tervist tagavad mehhanismid kujunesid ammu enne kõrgema psüühilise talitluse tekkimist. Tsivilisatsiooni sotsiaalne ja tehniline keskkond häiris keha talitluse ja looduse vastastikkust mõju. Tekkisid ühtede struktuuride ala- ja teiste ületreenituse tingimused.“
Mis siis tegelikult juhtub? Keha on loodud kasutamiseks. Kui me ei kasuta lihaseid, südant, kopse, liigeseid ja närvisüsteemi, siis ei püsi need samal tasemel lihtsalt sellepärast, et me kunagi olime aktiivsed. Organism kohaneb sellega, mida me talle iga päev anname. Kui anname istumist, mugavat temperatuuri ja liigset toitu, kohaneb ta ka sellega.
Kuidas vanad tõed igapäevas töötavad
Lihtne tõde: tervise hoidmiseks peab inimene end regulaarselt ületama. Mitte kangelaslikult ja mitte kord aastas. Keha vajab korduvat koormust, mis tõstab pulssi üle puhkeoleku südame löögisageduse ja paneb kogu organismi tööle.
Südame löögisagedus ei ole siiski ainus asi. Tervise tagamiseks tuleb kasutada keha tervikuna. Lihased peavad töötama, liigesed liikuma, hingamine süvenema ja närvisüsteem saama signaali, et jõudu ning vastupidavust on vaja hoida.
Siin on üks oluline nüanss. Füüsilist pingutust ei saa väga pikalt ette ära teha. Kui ma suusatan täna, 26. detsembril 10 km, siis sellest tekkinud südame löögisageduse tõus ja muud tervist toetavad muutused ei jää kehasse igaveseks. Passiivse eluviisi korral taanduvad need kiiresti.
Kui aga jätkan liikumist, püsib mõju paremini. Näiteks teen 28. või 29. detsembril uue treeningu, roogin korralikult lund või veedan tööpäeva metsas. Keha saab korduva sõnumi: seda võimekust on vaja. Siis hakkabki tervis ja töövõime tasapisi tugevamaks muutuma.
Vanusega muutub reegel karmimaks
Noorena annab loodus palju tasuta kaasa. Jaksu on rohkem, taastumine on kiirem ja väiksem laiskus ei pruugi kohe välja paista. Vanusega hakkab osa sellest loomulikust jõudlusest kaduma. Selle vastu ei aita ainult soov olla terve. Aitab regulaarne aktiivsus ja mõistlik toitumine.
Mugavus, tehnoloogia ja tervise hind
„Tsivilisatsiooni sotsiaalne ja tehniline keskkond häiris keha talitluse ja looduse vastastikkust mõju.“
See lause seletab palju. Me oleme õppinud ellu jääma väiksema vaevaga kui loodus algselt ette nägi. Toit on kergesti käes. Töö on sageli istuv. Transport viib ukse ette. Kodus ootab soe tuba ja ekraan. Mugavus ei ole iseenesest halb, aga teatud piirist alates hakkab see töötama meie vastu.
Amossov ütles selle kohta otse: „Kui naudinguid üle pakkuda, võib tasu osutuda liiga suureks ja kehalised kannatused neelavad tsivilisatsiooni hüvedest saadava kogu mõnu.“
Ausalt öeldes on see tänapäeval veel selgem. Paljudel inimestel on liikumisega seotud süsteemid alatalitluses, samal ajal kui söömise ja energia saamisega seotud võimalusi on liiga palju. Keha ei saa piisavalt tööd, aga kaloreid ja mugavust tuleb peale küll.
Levinud eksitus on arvata, et kui masinad teevad füüsilise töö ära, siis inimene ei peagi enam kehaliselt aktiivne olema. Tegelikult on vastupidi. Mida rohkem tehnoloogia meie eest ära teeb, seda teadlikumalt peame ise liikumist otsima. See ei pea alati olema sport. See võib olla kõndimine, treening, lumerookimine, aiatöö või mõni muu päris pingutus.
Vanad tõed praktiliseks kasutamiseks
Kuidas neid mõtteid päriselus kasutada? Alustada tasub väiksemalt, kui ego tahaks. Kui inimene pole kaua liikunud, ei ole vaja kohe end ribadeks tõmmata. Vaja on rütmi. Keha usub kordust, mitte suurt lubadust.
- Liigu nii, et pulss tõuseb ja hingamine muutub sügavamaks.
- Tee seda mitu korda nädalas, mitte ainult siis, kui tuju tuleb.
- Kasuta kogu keha: jalad, selg, kere, käed ja hingamine.
- Ära looda, et üks tugev treening korvab pika passiivsuse.
- Hoia toitumine lihtne: vähem liialdamist, rohkem järjekindlust.
Oluline on aru saada, et mugavustsoonist väljumine ei tähenda enda karistamist. See tähendab kehale vajaliku töö andmist. Kui soovime olla terved, kaua kesta ja end hästi tunda, tuleb oma koormused regulaarselt ära kanda ning hingeldamised ära hingeldada. Meeldib see meile või mitte.
Nikolai Amossov on akadeemik professor, meditsiinidoktor, silmapaistev kirurg ja maailmakuulsa nimega teadlane.
KKK: vanad tõed tervise kohta
Kas tervise jaoks peab kindlasti trenni tegema?
Treening on hea tööriist, aga tervise mõttes loeb laiemalt regulaarne kehaline aktiivsus. Kui keha saab piisavalt koormust kõndimise, töö, treeningu või muu liikumise kaudu, on suund õige.
Miks üks tugev pingutus pikaks ajaks ei aita?
Sest keha kohaneb praeguse koormusega. Üks pingutus annab lühikese mõju, kuid püsiv tervis vajab korduvat signaali. Regulaarne liikumine ütleb kehale, et jõudu ja vastupidavust tuleb hoida.
Kas mugav elu on siis tervisele halb?
Mugavus ei ole halb, kui inimene tasakaalustab seda teadliku liikumise ja mõõduka söömisega. Probleem tekib siis, kui mugavus eemaldab igapäevast kogu füüsilise pingutuse.
Järgneb…
Autor: Janar Rückenberg
Tule trenni! ArtGym
