Vesi – kõige tähtsam toitaine

Vesi moodustab meie kehakaalust ligi 2/3. Iga elusa raku elutegevus sõltub veest. Vesi on ka vere oluline koostisosa. Verega kantakse rakkudeni toitaineid ja hapnik ning eemaldatakse ainevahetuse jääkproduktid. Vesi on vajalik toidu seedimiseks ja toitainete imendumiseks.

Täiskasvanud inimese kehas on ligi 40-50 liitri vett. Kuna meestel on lihaskoe mass suurem, siis sisaldab meeste organism rohkem vett. Vananedes väheneb organismi veesisaldus.

40 % vett on rakkudes. Nii rakusisene kui ka rakuväline vesi sisaldab mitmesuguseid ioone, vee tasakaalu reguleerimisel on suur osa kaaliumi ja naatriumi ioonidel. Rakkude sees on rohkem kaaliumi, rakuvälises ruumis aga naatriumi. Naatriumil on omadus vett siduda, kaaliumil aga vett väljutada. Kui me sööme palju keedusoola, joome aga vähe, siis organism püüab naatriumi hulka rakuvälises ruumis vähendada, mistõttu vesi väljub rakkudest.

Kui meie keha saab rohkem vett kui ta vajab, siis suureneb vee eritumine neerude kaudu, kui aga vähem, siis vee eritumine aeglustub. Hoolimata organismi saabuva vee hulgast peaks uriini päevas erituma vähemalt 300-500 ml, et välja viia ainevahetuse mürgiseid produkte.

Ei keharakud ega neerud saa korralikult täita oma ülesandeid ilma piisava koguse veeta. Söögita võib inimene elada kuu või kauemgi, joogita vaid nädala, harva kauem.

Inimene võib juua end ka surnuks, kuid see on haruharv psüühiline haigus ja isegi siis ei põhjusta surma vesi, vaid liiga väike naatriumi hulk. Tunduvalt sagedasem on vee puudus, mis võib tekkida oksendamise, kõhulahtisuse, palaviku, kuuma kliima, tugeva kehalise koormuse puhul.

Neil juhtudel vajab inimene rohkesti vett.
Vee tasakaal
Me saame vett jookide ja toiduga. Teatav hulk vett tekib ka ainevahetuse produktina. Vesi eraldub meie kehast uriini, hingeõhu, seedimatu toidujäägi ja higi koostises. Mida palavam on ümbritsev õhk ja mida suurem kehaline koormus, seda intensiivsem on ka higistamine.

Vee tasakaal organismis
VEE ALLIKAS VETT SAA- ERITUMISE VETT
DAKSE, ml VIIS ERITATAKSE
__________________________________________________________
Joogid 500-1500 Uriiniga 500-1500
Toit 700-1000 Hingeõhuga 350
Ainevahetus 250-300 Seedimatu 150
toidujäägiga
Higiga 450-900
__________________________________________________________
Kokku saadakse 1450-2800 Kokku eemal- 1450-2800
datakse

Päeva võiks alustada klaasi mahlaga
Eestlased söövad ligi kaks korda vähem puuvilju ja marju kui Põhjamaade elanikud. Kahjuks joome ka vähe mahlu. Kui sakslased joovad aastas keskmiselt üle 40 liitri mahla, siis Eesti elanikud 4-5 liitrit. Mahlades on palju vitamiine ja mineraalaineid. Mineraalainetest sisaldavad mahlad palju kaaliumi, mis aitab organismist välja viia toiduga saadava liigse naatriumi. Viljalihaga mahlad sisaldavad rikkalikult kiudaineid, mis aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust ja parandavad glükoosi taluvust.

Millist mahla eelistsada? Kõige suurem toiteväärtus on viljalihaga mahladel. Väga kasulikud on ka 100%-lised mahlad, mida valmistatakse tavaliselt mahlakontsentraatide lahjendamisel veega mahla esialgse kuivainesisalduseni. 100%-listele mahladele ei ole lubatud lisada suhkrut.

Nektareid valmistatakse viljalihaga mahladest, kusjuures mahla osamass on vähemalt 50%. Mahlajookides on mahla osamass veelgi väiksem – vähemalt 10%. Nektaritele ja mahlajookidele lisatakse suhkrut ja tavaliselt ka sidrunhapet.

Lisaaineid, mida on lubatud lisada mahladele, on vähe. Enamlevinud lisaained on säilitusained. Kui aga mahl on villitud aseptiliselt tetrapakendisse, siis säilitusaineid ei ole vaja. Eelistada tuleks selliseid mahlu.
Limonaadiga ei maksa liialdada
Laste lemmikjoogiks on tihti limonaad. Kas limonaad on tervisele kasulik? Kahjuks on vastus EI. Limonaadid kuuluvad kaasaegse \”rämpsu\” toidu hulka, andes ainult \”tühje\” kaloreid.

Karastusjooke valmistatakse mitmesugustest looduslikest ja sünteetilistest essentsidest, harvem mahldadest. Kauni värvuse annavad limonaadidele toiduvärvid.

Limonaadid sisaldavad tavaliselt ka teisi lisaaineid, näiteks säilitusaineid. Kuigi lisaainete kasutamine on toiduanetööstuses lubatud, on tervishoiuorganid kehtestanud päevase maksimaalse ohutu lisaainete hulga, mis antakse kilogrammi kehamassi kohta. Kuna laste kehamass on väikse, siis tuleks piirata lisaainetega toiduainete, sealhulgas limonaadide tarbimist.

Mõningad inimesed ei tohi, teised aga ei taha tarbida palju suhkrut. Samas ei taha nad loobuda magusa maitsega jookidest. Nende jaoks toodetakse sukruasendajatega jooke. Väikestele lastele neid anda ei ole soovitav.

Omaette rühma moodustavad cola-joogid, mille populaarsuse ühkes põhjuseks on, et tänu kofeiinisisaldusele on neil eriti ergutav toime. Laste puhul peab kofeiini sisaldavate jookidega olema ettevaatlik, kuna lapse organism reageerib juba küllalt väikestele kofeiini kogustele.
Vee joomine on moes
Viimase kümne aasta jooksul on maailmas kahekordistunud mineraalvee tarbimine. Mineraalvesi on saanud tõeliseks moejoogiks. Mineraalvesi kaunistab spordirõivaste kaupluste vaateaknaid. Mineraalveega kustutavad janu sportlased. Mineraalveel on kindel koht riigipeade nõupidamistel. Miks on mineraalvesi nii populaarne?
Mineraalvesi ei anna energiat. Ajal, mil paljud on hädas liigse kehakaaluga, eelistatakse üha rohkem mineraalvett. Suure kaaliumi- ja madala naatriumisisaldusega vesi aitab organismist välja viia toiduga saabuva liigse naatriumi. Selline mineraalvesi on lahjumisdieetide lahutamatu koostisosa.
Mineraalvee tootmine on range kontrolli all. Paljudes piirkondades on puhta joogivee nappus, roostetanud torustikest väjuv kollane hägune vedelik ei meelita jooma.
Mineraalvesi ei sisalda liaaineid. Paljud joogid sisaldavad lisaaineid, mineraalveele neid lisada ei ole vaja.

Jookide keskmine energia

JOOK PORTSJON PORTSJONI ENERGIA
ml kcal
_________________________________________________
Tomatimahl 200 32
Apelsinimahl 200 84
Mineraalvesi 200 0
Karastusjoogid 330 125
Coca-cola light 330 1

Autor: M.M.