1. veebruar 2000

Vesiaeroobika kasulikkusest

Väike ülevaatlik artikkel vesivõimlemise kasulikkusest ja eelistest, Vesivõimlemise kasutegureid pole raske leida.
Kombineerides toniseerivad elemendid ja jõuharjutused, vesivõimlemine mitte ainult ei tugevda südame veresoonkonnatööd vaid ka parandab lihasjõudu ning üleüldist füüsilist vormi. Kuna vees on keha ujuvas olekus ning igast suunast toetatud, siis lihase-, luu-ning liigestevigastuste tõenäolisus on olematu.

Vesivõimlemisega võivad julgelt harrastamist alustada nii ujujad, kes on veega sina- peal kui ka need, kel piisav ujumisoskus puudub. Enamjaolt toimub tund rinnuni vees. Vesiaeroobika Sooritatakse vees muusika saatel, erinevaid kombinatsioone ja tantsusamme kasutades. Vesiaeroobikat saab harrastada nii rinnuni vees kui ka süvavees (kasutatakse spetsiaalseid veste või ujukeid). Tunni kestvus on 45-50 min koos soojenduse, cool downi ja venitusharjutustega. Lisaks on ka enamjaolt igas vesiaeroobika programmis jõuharjutused. Vesiaeroobika peamine ülesanne on südameveresoonkonna töö tugevdamine ja parandamine. Kiireneb ja paraneb ainevahetus. Tänu veetakistusele paraneb ka painduvus ning lisaks ka lihasjõud ja koordinatsioon.

Kellele mõeldud> Raske öelda, kellele ei sobi. Oodatud on kõik, nii heas sportlikus vormis olevad kui ka need, kes alles otsustanud aktiivsemalt spordiga tegelema hakata. Sobib nii noortele kui ka vanemaealistele. Siin piiranguid ei ole. Kuna keha kaotab rinnuni vees 85-90% kehakaalust on vesivõimlemise ajal pinge liigestele minimaalne. Seepärast on vesivõimlemine ideaalne nii tervetele kui ka neile, kellel on liigese-, selja-, kaelavaevusi. Ka tunnevad end vees ülimõnusalt ülekaalulised. Kalorid, kalorid, kalorid.. Palju põletad üldiselt tänu veetakistuse ületamisele rakendatud tööle, kulutab vesivõimlemine rohkem kaloreid kui sarnane töö kuival. Keskmine inimene põletab aeroobse tööga 450-700 kcal 1 tunni jooksul. Veel kasuteguritest vees ehk siis eelised saali ees

· Vees toimivad teised jõud kui kuival. Loe: vees üleslükkejõud, kuival gravitatsioonijõud. Lisaks on kaelani vees 90 % kehakaalust toetatud igast suunast. Niisiis on kere liigeste-, luude ja lihaste põrutused ja vigastamiseoht olematu võrreldes kuival tehtava tööga. Pärast treeningut vees ei ole tunda ka lihasvalu.
· Vees on takistus suurem kui kuival, kuna vesi on tihedam kui õhk. Seega saab väga efektiivselt arendada lihasjõudu. Lisaks on vees korraga töös nii väiksemad kui ka suuremad lihasgrupid.
· Vees harjutamine parandab painduvust ilma liigeseid koormamata. mis on tänuväärne vanemaealistele. Kuna gravitatsioonijõud vees vähenevad, on liigeseid suurema ulatusega mugavam liigutada. Vananemisprotsessiga on Painduvuse arendamine ja parandamine väga oluline.
· Vees eraldub soojus paremini kui kuival ja keha jahutatakse tunni ajal mõnusalt maha. No higi ikka ei tilgu küll.

Ideaalne veetemperatuur 28-30kraadi.
Mida veel tasuks teada: Neile, kes oma pulssi kontrollivad ja kulutatud energia hulka väga oluliseks peavad. Vees harjutamise ajal on pulsisagedus 17 korda väiksem ehk siis 13% aeglasem. Esialgu ma siin pikemalt ei peatu, küll aga nimetan need tegurid, mis aitavad südameveresoonkonna tööd väiksema kuluga efektiivsemalt töötada, samas aga pannes vesivõimlejad hämmeldama, miks ikkagi piisavalt kõrget pulsisagedust ei saavuta:
· Termoregulatsioon
· Üleslükkejõud
· Vee hüdrostaatiline rõhk
· partsiaalrõhk
· nn diving refleks, mida seostatakse nasaalpiirkonnas oleva närviga.
Ja lõpetuseks ka veel mõned stiilid, Kickboxing – me nimetame seda hydroboxing, Latino, Spinning, Ringtreening, Süvavee aeroobika, TAiChi, Joga, (kui meil oleks piisavalt sooja vett!!) Mammade vesiaeroobika.

Autor: Margit