Kogemus jõusaalist: 15 aastat õppetunde
Kogemus jõusaalis ei tee kedagi automaatselt targaks, aga 15 aastat kangide, kavade ja vigade keskel õpetab üht-teist küll. Siin on aus kokkuvõte sellest, mis on ajaga paika loksunud: treening algab plaanist, areng vajab taastumist ja nõrgad kohad ei kao ära, kui neid vältida.
Miks kogemus jõusaalis üldse loeb
Nii ongi. Ma ei pea ennast mingiks suureks guruks ja ei hakka oma teadmisi võrdlema Otsuse, Kiivika või Kalmuse omadega. Selleks pole põhjust. Aga kui oled pikalt jõutreeninguga jännanud, hakkad märkama mustreid, mida alguses ei näe.
Üks asi saab üsna kiiresti selgeks: juhuslik treenimine viib juhuslike tulemusteni. Rind ja biitseps ühel päeval võib tunduda mõnus klassika, aga selline jaotus ei tee sind iseenesest paremaks kulturistiks, jõutõstjaks ega rammumeheks. Treening peab teenima eesmärki, mitte lihtsalt täitma õhtut.
Teine lihtne tõde: puhkus ei ole laiskus. Kui tahad kasvada, pead andma kehale aega kohaneda. Kulturismis ja rammumehe treeningus ei ole ühte püha korduste arvu, mis töötaks kõigile ja alati. Keha vajab vaheldust. Mõnikord raskemalt, mõnikord mahukamalt, mõnikord rahulikumalt.
Kogemus õpetab treeningut planeerima
Instinktiivne treening kõlab hästi. Lähed saali, kuulad keha ja teed seda, mis tundub õige. Suures plaanis võib see töötada, aga iga üksiku trenni põhjal ainult enesetundele lootmine on petlik. Kehvemal päeval jätad pingutamata, paremal päeval lähed liiga uljaks. Nii hakkavad jõunäitajad üles-alla kõikuma.
Parem on mõelda programmiliselt. Programm algab kuskilt, areneb samm-sammult ja liigub mingi tulemuse poole. Kui tead, millised seeriad ja kordused tuleb ära teha, sunnib plaan sind ka väsinud päeval natuke rohkem pingutama. See ei tähenda peaga vastu seina jooksmist. See tähendab, et loidus ei saa kogu otsustamist enda kätte.
Sama kehtib kavade tellimise kohta. Kui inimene tellib juba üle 1 2 kava ja ikka ei saa aru, kuidas harjutusi vahetada või jaotust kohandada, on midagi puudu. Alguses on abi vaja, loomulikult. Aga tõsisem huviline hakkab üsna ruttu ise lugema, võrdlema ja katsetama.
Lihtne näide: kavas on biitsepstõste kangiga, aga kõik kangid on kinni. Mõni jääb ootama, vahel isegi kuni 15 minutit. Teine võtab hantlid ja teeb töö ära. Just sellistest pisiasjadest on näha, kas inimene mõtleb treeningu kaasa või täidab ainult rida paberil.
Mida teha, kui areng jääb kinni
Kõige raskemad harjutused on tihti kõige vajalikumad. Kükk on põhjusega harjutuste kuningas. Kui vihkad kükki, võib asi olla selles, et jalad on nõrgad. Kui väldid lõuatõmbeid, võib selg jääda pikaks ajaks maha. Ausalt öeldes on see ebamugav koht, aga just seal areng algab.
Kui tahad olla võimalikult terviklik trennimees, õpi armastama harjutusi, mida sa teha ei jõua. Mitte sellepärast, et kannatamine oleks eraldi eesmärk, vaid sellepärast, et nõrk koht näitab kätte töö suuna. Ma vihkasin kükki ja jalgu polnud eriti ollagi. Hiljem sain aru, et raske oli ta just seetõttu, et jalg oli nõrk. Suletud ring.
Sama lugu on seljaga. Mõne lihasgrupi arengust saab rääkida alles siis, kui oled sellega järjepidevalt aastaid tööd teinud. Mõnikord võib minna veel vähemalt 10 aastat, enne kui pilt hakkab meenutama seda, mida peas ette kujutad.
Kogemus ja vigastused: mida tähele panna
Üks ebamugav tõde tuleb ka ära öelda: treeni kui targalt tahad, vigastustest sa päris mööda ei pääse. Saab vähendada riski, saab õppida tehnikat, saab valida mõistlikuma koormuse. Aga rauaga töötades tekib ikka hetki, kus keha annab märku.
Kui panna raskejõustiku alad vigastuste järgi ritta, siis kõige karmim on rammumees, teisel kohal jõutõstmine ja kolmandal kulturism. Kulturismitreening on kehale üldiselt leebem, sest koormust saab täpsemalt suunata ja harjutusi lihtsamini vahetada.
Siin aitab ka väga lihtne anatoomia tundmine. Iga jõusaali tulija võiks enne suurte raskuste tagaajamist teada peamisi lihaseid, nende asukohta ja funktsiooni. Muidu juhtubki, et arvatakse, nagu surumine istudes kangiga kaela tagant ja tõmme istudes kaela taha mõjuksid kehale samamoodi. Ei mõju.
Praktilised tähelepanekud treeningust
Kerge nohu, üksik köhatus või väike külmetus ei ole alati põhjus trenni vahele jätta. Siin peab muidugi enesetunnet kuulama. Kui keha on päriselt haige, puhka. Kui oled lihtsalt veidi uimane, võib kerge ja mõistlik treening isegi rütmi hoida.
Toitumiskava puhul on sama lugu nagu treeningukavaga. Kui tahad kava järgi süüa, pead juba natuke aru saama, mida toidud sisaldavad ja kuidas neid asendada. Muidu muutub iga väike muutus probleemiks. Mis siis tegelikult juhtub, kui plaanis olev toit kodust otsa saab? Siis peab oskama mõelda, mitte ainult juhist jälgida.
Kõige parem areng tuleb siis, kui õpid küsima õigeid küsimusi. Miks ma seda harjutust teen? Millist lihast ma tunnen? Kas ma puhkan piisavalt? Kas ma väldin midagi ainult sellepärast, et see on raske? Need küsimused ei kõla uhkelt, aga töötavad.
KKK: kogemus jõusaalis
Kas algaja peaks kohe keerulise treeningkava tellima?
Alguses võib kava aidata, aga sellest üksi ei piisa. Algaja peab õppima ka seda, miks harjutused kavas on ja kuidas neid vajadusel asendada.
Kas iga trenn peab olema maksimaalselt raske?
Ei pea. Raske töö on vajalik, kuid arenguks on vaja ka taastumist, vaheldust ja pikemat plaani. Ainult gaas põhjas treenimine lõpeb sageli seisaku või vigastusega.
Miks peaks tegema harjutusi, mis ei meeldi?
Sest tihti ei meeldi need just seetõttu, et oled neis nõrk. Kui harjutus on mõistlik ja tehnika lubab, võib see näidata väga täpselt, mida arendada tuleb.
Autor: Janar Rückenberg
Allikas:Turg.Fitness.ee
Tule trenni! ArtGym
