Kulturismi ajalugu: 5 suurt poleemikat

Kulturismi ajalugu ei ole ainult lavavalgus, lihasmass ja karikad. Selle kõrval on alati olnud koht vaidlustel, solvunud sportlastel, katkistel liitudel ja otsustel, mille üle vaieldakse veel aastaid hiljem. Siin on viis vana, aga kõnekat juhtumit ajakirja Flex koostatud suuremast poleemikate reast.

Miks kulturismi ajalugu nii tuline on?

Kulturism on eriline ala, sest võit ei sõltu ainult kilodest kangil või finišijoonest. Laval hinnatakse vormi, sümmeetriat, kuivust, poseerimist ja üldmuljet. See tähendab, et kaotaja leeris jääb alati ruumi küsimusele: kas kohtunikud nägid sama, mida publik nägi?

Just seepärast sünnivadki suured vaidlused. Mõni algab laval ühe poosiga. Mõni koosolekul, kus keegi tahab vana süsteemi ümber teha. Mõni hoopis kohtusaalis, sest kulturismi algusaegadel peeti paljast ihu ja kehalist kasvatust lausa ohtlikuks kombeks.

Ausalt öeldes on need lood huvitavad ka siis, kui sa ei tunne iga nime peast. Need näitavad, kui palju on ala muutunud ja kui inimlikult võivad sport, äri ja ego kokku põrkuda.

Kulturismi ajalugu ja viis kuulsat vaidlust

15. Kal Szkalak ja “ristilöödud” poos

Kal Szkalak oli 1970ndate teisel poolel üks nendest nimedest, kellest räägiti palju. Ta tõusis areenile 1976. aastal, kui võitis 23 aastaselt AUU korraldatud Mr. Ameerika tiitli. Järgmisel aastal tuli ka Mr. Universum raskekaalus, kus ta alistas Mike Mentzer’i.

Tema jalgu ei peetud ala parimateks, kuid ülakeha oli mõjuv. Seepärast loeti teda “diskoaastate” silmapaistvamate kulturistide sekka. 1978. aastal üritas Szkalak luua elukutseliste kulturistide ühendust, kuid see plaan ei õnnestunud. Samal aastal osales ta Mr. Olympia’l ja sai viienda koha.

Kui kohaasetus välja kuulutati, reageeris Szkalak kohe. Ta võttis ristilöödud Jeesuse poosi: jalad koos, käed kahele poole väljasirutatud ja pea ühel küljel longus. Hiljem selgitas ta, et tema meelest lõi kulturismi võimuladvik ta risti. Tõlkijalt: tema arvates oli kohaasetus siis ebaõiglane, nagu mina aru saan.

Szkalak ei võistelnud pärast seda IFBB-s enam kunagi. See jäi tema esimeseks ja viimaseks IFBB profivõistluseks. Sündmuse ajal oli ta 25 aastane.

14. Jay Cutler jäi Ronnie Colemanile napilt alla

2001. aasta Mr. Olympia oli üks neist õhtutest, kus publik haistis suurt muutust. Kolm eelnevat aastat tundus, et Ronnie Colemanit ei tõuka troonilt keegi. Ometi oli Jay Cutler pärast kahte esimest vooru punktidega ees.

Cutler tõi lavale võimsa massi ja väga hea separatsiooni. Pärast kahte esimest vooru oli tal kuuepunktiline edumaa, mis tundus juba peaaegu otsustav. Levisid jutud, et uus Mr. Olympia on sündimas.

Finaaliõhtul pööras Coleman seisu enda kasuks. Ta võitis poseerimise vooru ja ka “posedown’i” ning jättis Cutleri napilt teiseks. Ühed olid rahul, teised pahased. Lihtne tõde: selline tulemus jääb kulturismifännide mällu kauaks.

13. Uue profiliiga kiire lõpp

Vahetult enne Florida Pro Xtreme Challenge’i, mis toimus 1. mai 2004, kogunesid sportlased ja ametnikud. Tollane Mr. Olympia promootor ning IFBB profiliiga asepresident Wayne DeMilia tahtis teha suure sammu: lahutada profiliiga IFBB-st.

Uus organisatsioon oleks koondanud profikulturiste, mõningaid ametnikke ja promootoreid. Mõte kõlas suurelt, aga tegelik elu oli karmim. See kaardimajake kukkus kokku juba mõne päevaga.

Isegi kolm nädalat hiljem, Night Of Champions’il, kandsid mõned toetajad veel “Pro Division” kirjaga T-särke. Kuid DeMilia oli oma positsiooni juba kaotanud. Ta jäi IFBB-s kohast ilma ja tema plaan ei saanudki päriselt jalgu alla.

12. Bernarr MacFadden arreteeriti

Kulturismi varane ajalugu oli tänapäeva mõistes üllatavalt närviline. Kahekümnenda sajandi alguses arreteeriti teedrajav kulturismi promootor Bernarr MacFadden kahel korral. Esimene kord tuli nilbuse süüdistuse tõttu.

1905. aastal toimus Madison Square Garden’is üks esimesi kulturismishow’sid. Seal julgesid mehed ja naised näidata peale käte ja jalgade ka veidi enamat. Sellest piisas, et üritus lõpetada. Tänapäeval kõlab see kummaliselt, aga toonases ühiskonnas oli kehalisus hoopis teise tähendusega.

Teine arreteerimine tuli 1907. aastal, kui MacFadden avaldas oma ajakirjas “Macfadden’s Physical Culture” kirjutise suguhaigustest. Ta mõisteti süüdi rõveduste kirjutamise ja avaldamise eest ning määrati kaheks aastaks raskele tööle. Ta kaebas otsuse edasi. Kui juhtum kasvas riiklikuks skandaaliks, vabandas president William Howard Taft 1909. aastal tema ees juhtunu pärast.

11. Joe Weider versus Bob Hoffman

Kõige ägedam lahing kulturismis ei toimunud kahe poseerimispükstes sportlase vahel. See käis kahe ülikonnas ärimehe vahel. Ühel pool olid Joe Weider ja IFBB, teisel pool Bob Hoffman ja AUU.

Nende sõnasõda kestis kaua ning selle kõrvale tuli ka hulk kohtuasju. Tüli haripunktis, viiekümnendate keskel, läks Hoffman nii kaugele, et trükkis ja riputas üles avalikke solvanguid. Väideti igasuguseid õelaid asju, muu hulgas seda, et Weider on kommunistide käsilane.

Kuuekümnendate alguseks olid Weiderid siiski sõja võitnud. Nad kindlustasid oma nime kulturismi ajalukku ja IFBB kasvas alaks, mille mõju ulatus üle maailma.

Mida kulturismi ajalugu neist lugudest õpetab?

Mis siis tegelikult juhtub, kui sportlane tunneb, et teda on laval ebaõiglaselt hinnatud? Tavaliselt jääb alles lugu. Vahel jääb ka haav. Kal Szkalaki poos oli ühtaegu protest ja teater, kuid see töötas, sest kõik said aru, mida ta mõtles.

Cutleri ja Colemani vaidlus näitab teist külge. Kulturismis võib sama vorm mõjuda eri kohtunikele erinevalt. Üks näeb massi, teine kuivust, kolmas lava valitsemist. See ei tee ala lihtsamaks, aga teeb selle pingeliseks.

DeMilia juhtum tuletab meelde, et sport ei ole ainult sport. Seal on organisatsioonid, võim, raha ja mõju. Kui vana süsteemi muuta, peab sul olema rohkem kui hea idee. Sul peab olema ka tugi.

Praktiline pilk vanadele kulturismivaidlustele

Neid lugusid tasub lugeda ilma liiga kiire kohtuotsuseta. Mõni tegelane oli oma ajastu laps. Mõni oli lihtsalt väga kangekaelne. Mõni kaitses oma äri, mõni oma sportlaseuhkust.

Kui vaatad tänapäeva kulturismi, on samad teemad endiselt kohal: kohtunike otsused, liigade vaheline võim, sportlaste õigused ja publiku usaldus. Vahetunud on lava, kaamerad ja sotsiaalmeedia kiirus. Inimlik osa on üsna sama.

Järgneb…

KKK

Miks kulturismis nii palju vaieldakse?

Sest tulemus sõltub kohtunike hinnangust. Vorm, proportsioon, lavaline olek ja poseerimine ei ole sama mõõdetavad nagu aeg jooksus või raskus tõstmises.

Kas 2001. aasta Mr. Olympia tulemus oli ebaõiglane?

Selle üle vaieldakse siiani. Jay Cutler oli pärast kahte esimest vooru ees, kuid finaalis kogus Ronnie Coleman vajaliku edu ja võitis.

Miks on vanad kulturismilood tänapäeval olulised?

Need aitavad aru saada, kuidas ala on kasvanud. Kulturismi ajalugu näitab, et lava taga on alati olnud sama palju draamat kui lava peal.

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.