Mr. Olympia ja kulturismi poleemikad

Mr. Olympial on kulturismis rohkem kui üks võistlus; see on lava, kus vorm, ego ja kohtunike otsused põrkuvad eriti valusalt. Siin on viis juhtumit, mis tegid kulturismi ajaloo lärmakaks ja jätsid fännid vaidlema veel aastakümneteks.

Miks Mr. Olympia vaidlused siiani kõnetavad

Kulturism on pealtnäha lihtne spordiala: astud lavale, näitad vormi ja kohtunikud panevad kohad paika. Tegelikult on asi palju segasem. Loeb mass, kuivus, sümmeetria, poseerimine, nimi, aeg ja vahel ka poliitika. Just seetõttu ei vaibu vanad vaidlused kergesti.

See tekst jätkab sarja, kus vaadatakse viitteist suurimat poleemikat kulturismi ajaloos. III osa keskendub kohtadele 5 kuni 1. Need lood ei ole mugavad. Siin on kaotusvalu, rassism, surm, mõrvajuhtum ja kaks Arnold Schwarzeneggeri kõige vaieldumatumat hetke.

Mr. Olympia, Arnold ja Sergio Oliva 1972

5 SCHWARZENEGGER VÕIDAB 1972 AASTA MR. OLYMPIAL OLIVAT.

Pärast seda, kui Sergio Oliva oli 1969. a. Schwarzeneggerist parem, kaotas ta Arnoldile juba järgmisel aastal kahel korral: Mr. Maailm (Mr. World) ja Olympia tiitel. 1971. aastaks oli Oliva IFBB üritustest eemaldunud ja hoidis madalamat joont. Aga 1972. aastaks oli ta tagasi ning väidetavalt oma eluvormis.

See oli Oliva neljas ja viimane suur duell Arnold Schwarzeneggeriga. Schwarzenegger väljus võitjana, kuid fännid vaidlesid siis ja vaidlevad ka praegu, kas otsus oli õiglane. Mis siis tegelikult luges: kuivus ja mass või hoopis poliitika ja nahavärv?

Oliva väitis, et tema 1972. a. tiitel varastati. Ta esitas Schwarzenegger´ile väljakutsed 1973. a. Mr. Internationali posedowni voorus ja ka televisioonishow The Tomorrow Show raames, kus võisteldi raskuste tõstmises. Tulevane California kuberner loobus nendest väljakutsetest. Müüdi ja Tamme 1972. a. duell jäi siiski kulturismiajaloo üheks kuumemaks teemaks.

Kulturismi ajalugu ja Mr. Ameerika tiitel

4 RASSISM TUHMISAB MR. AMEERIKA TIITLIT.

AUU hakkas Mr. Ameerika võistlust korraldama alates 1938. aastast. Kuni 1970. aastani ja Chris Dickersonini võitis selle tiitli alati kindla nahavärviga kulturist. Esimesel 32 l võistlusel jäeti sisuliselt kõrvale mustad ja väga heas vormis sportlased nagu George Paine, Melvin Wells, Art Harris, Elmo Santiago jpt.

Sergio Oliva näide on eriti valus. Hoolimata selgest ülekaalust ja võimsast vormist jäi ta kolmel korral tiitlist ilma. See juhtus isegi 1963. aastal, kui ta liitus IFBB ga ja võitis Mr. Maailma tiitli. Teadaolevalt ei võitnud Oliva ka 1963. aasta AUU Mr. Chicago tiitlit sellepärast, et ta ei rääkinud siis veel inglise keelt.

Joe ja Ben Weider ning IFBB mängisid olulist rolli kulturismi rassibarjääride murdmisel. Juba viiekümnendal aastal promosid nad musti kulturiste nagu Leroy Colbert ja Harold Poole. Poole võitis ka 1964. a. IFBB Mr. Ameerika tiitli. Oliva võistles samal aastal AUU Mr. Ameerika võistlustel ja sai kõigest 7. koha.

Traagilised lood lava taga

3 – SALLY McNEIL´I SÜÜDISTATAKSE RAY McNEILI MÕRVAS.

Ray McNeil oli profikulturist, tema naine Sally võistles amatööride tasemel. 1995. a. Valentini päeval, neli päeva enne Ray South Beach Pro Invitationali võistlust, tulistas Sally kodus Lõuna Californias oma abikaasat pumppüssist kõhtu ja näkku.

Sally väitel oli ta perevägivalla ohver. Samas kinnitasid politsei raportid, et Sally oli juba varem olnud ise mitmete vägivaldsete episoodide algataja. 19. märtsil 1996. a. mõisteti Sally süüdi teise astme mõrvas ja talle määrati 19 aastane vanglakaristus, mida ta ka praegu kannab.

2 – MOHAMED BENAZIZA SUREB.

Pärast 1992. aasta Hollandi Grand Prix võitu kukkus Mohamed Benaniza lava taga kokku. See oli Benaniza kaheksas profivõit kolme aasta jooksul. Seitse tundi hiljem 4. oktoobril 1992. a. suri ta 33 aastaselt südameatakki.

Diureetikum Momo, mida ta kasutas, kuivatas keha vedelikust, kaaliumist ja magneesiumist sedavõrd, et süda ei suutnud enam lüüa. Benaniza on üks traagilisemaid näiteid sellest, mis kulturismis diureetikumide tõttu juhtunud on. Ekstreemse dehüdratsiooni tõttu on haiglasse sattunud ka Mike Matarazzo, Paul Dillett, Flex Wheeler, Tom Prince ja paljud teised.

Mr. Olympia 1980 ja lõputu vaidlus

1 – ARNOLD SCHWARZENEGGER TULEB TAGASI JA VÕIDAB 1980 Kulturismi poleemika.

Loomulikult on 1980. a. Mr. Olympial siiani üks enim debateeritud võistlusi. Arnold Schwarzenegger tuli üllatusvõistlejana pärast viieaastast pausi tagasi. Ta oli väiksem kui seitsmekümnendate algul, kuid selgelt kuivem. Arnold võitis oma seitsmenda Olympia tiitel tiitli.

Enne showd toimunud sportlaste kohtumisel tekkis Schwarzeneggeri ja Mike Mentzeri vahel äge verbaalne kokkupõrge. See oli napilt üle minemas isegi füüsiliseks kähmluseks. Mentzer, kes oli siis 28, oli väga heas hoos ja teel oma edu tippu, kuid lõpetas võistlustel nõutuks tegeva viienda kohaga. Ta ei võistelnud enam kunagi.

Fännid vaidlevad siiani, kas see võistlus keerati kulturismiajaloo kõige tuntuma profikulturisti kasuks. On neid, kes ütlevad, et Arnoldi asemel oleks vormi ja väljanägemise järgi pidanud võitma Mike Mentzer, Chris Dickerson või Frank Zane. Samas leidub ka neid, kelle meelest Arnold ei olnud oma parimas, kuid vääris ikkagi võitu.

KKK: Mr. Olympia ja vanad vaidlused

Miks 1972. aasta duell nii tähtis oli?

Sest Sergio Oliva ja Arnold Schwarzenegger olid eri ajastu sümbolid. Nende vastasseis pani fännid küsima, kas laval hinnati ainult keha või ka sportlase nime ja mõju.

Kas 1980. aasta Mr. Olympia otsus oli vale?

Selle üle pole üksmeelt. Osa fänne peab Arnoldi võitu poliitiliseks, osa näeb temas endiselt väärilist võitjat. Just see teebki võistluse nii kuulsaks.

Mida need lood tänapäeva kulturistile õpetavad?

Lihtne tõde: vorm on tähtis, aga spordiala ajalugu ei koosne ainult lihastest. Seal on ka kohtunikud, terviseriskid, maine, surve ja inimlikud vead.

15 biggest controversies and shocking moments in bodybuilding history Flex, Feb, 2006 by Greg Merritt

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.