Vitamiinid: mis nad on ja milleks vajalikud

Vitamiine on need väikesed orgaanilised ühendid, mille puudust märkad alles siis, kui midagi on juba viltu — väsimus ei taandu, küüned murduvad, talvel ei saa nohust lahti. Inimese toit peaks sisaldama umbes 20 erinevat vitamiini, igaüht oma kindlas koguses. Selles loos vaatame, mida vitamiinide kehas tegelikult teevad, kust neid saab ja millal tasub muretseda.

Miks vitamiinid on organismile vajalikud

Vitamiinidest aitavad reguleerida ainevahetust ja sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada tervist ja töövõimet. Nad ei anna ise energiat nagu süsivesikud või rasvad, vaid toimivad pigem nagu kübarad ratastes — ilma nendeta süsteem ei käi.

Vitamiine jaotuvad kahte rühma:

• Rasvas ja õlis lahustuvad — A, D, E, K vitamiinide. Neid suudab organism teatud määral varuda, näiteks maksas.
• Vees lahustuvad — C, B1, B2, B6, B12, PP vitamiinidest. Need ei seisa kehas kaua, nii et neid on vaja iga päev toiduga juurde saada.

Tuntumad rasvas lahustuvad vitamiinid

A-vitamiin

Puhtal kujul on A-vitamiin viskoosne, peaaegu värvusetu õli. Õhuhapniku ja ultraviolettkiirguse toimel laguneb kergesti, kuid kuumtöötlemisel säilib pea täielikult — seega keedetud porgand ei ole kaotatud porgand. Loomsetes toiduainetes esineb A-vitamiin valmis kujul, taimsetes karotiinina ehk nn provitamiinina, millest maks valmistab vajaduse korral A-vitamiini.

Kasvuealistel lastel põhjustab A-vitamiini puudus kasvu pidurdumist — sellest ka rahvapärane nimetus kasvuvitamiin. Lisaks kutsub puudus esile kanapimedust ja teisi silmahaigusi ning vähendab üldist vastupanuvõimet. Looduslikud allikad on kalamaksaõli, maks, piim, või ja munakollane. Organism oskab A-vitamiini varuda maksas ja neerudes, nii et iga päev pole vaja seda taga ajada.

D-vitamiin

D-vitamiin mõjutab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Just tema toimel püsib nende ioonide kontsentratsioon veres normaalsel tasemel ning ta soodustab kaltsiumi ja fosfori kogunemist luustikku ja hammastesse. Põnev fakt: D-vitamiin sünnib ka inimese nahas ise — nahas leiduv 7-dehüdrokolesterool muutub ultraviolettkiirte toimel aktiivseks vitamiiniks. Eesti talvel päike seda tööd kahjuks tegema ei pane, sügis-talvel on D-vitamiini puudus siinkandis pigem reegel kui erand.

Puuduse korral ei arene luustik ja hambad normaalselt, kehakasv on häiritud, lastel võib areneda rahhiit ning vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Toiduga saab D-vitamiini kalamaksaõlist (eriti tursamaksaõlist), kaladest, munakollasest, võist, piimast ja rasvasest juustust.

E-vitamiin

E-vitamiin soodustab sugunäärmete normaalset talitust, aitab vältida häireid maksa ja närvisüsteemi tegevuses ning korraldab lihastegevust. Samuti aitab ta karotiinil muutuda A-vitamiiniks ja koguneda siseelunditesse. E-vitamiini täpset päevavajadust pole lõplikult kindlaks tehtud, kuid tavalises segatoidus seda tavaliselt jätkub.

Tuntumad vees lahustuvad vitamiinid

C-vitamiin

C-vitamiin on vajalik kudede ainevahetuses. Ta aktiveerib mõnede fermentide ja hormoonide toimet, soodustab haavade ja luumurdude paranemist ning on tähtis tegur hambasööbija profülaktikas. Allikaks on kartulid, tomatid, porgandid, marjad ja puuviljad. C-vitamiin hävib kergesti oskamatul toiduvalmistamisel ja ebaõigel toiduainete säilitamisel — nii et kui keedad köögivilja tunni aega, võid sama hästi joogivett ainult juua. Organism säilitab seda vitamiini vähesel määral, nii et iga päev tasub midagi värsket lauale tuua.

B-rühma vitamiinid

B1-vitamiin on süsivesikute ainevahetuses väga vajalik. Selle puudumisel esineb peavalu, väsimus, unetus, närvipõletikud, seedehäired ja korratusi toitainete imendumisel. Mida rohkem sisaldab toit süsivesikuid, seda rohkem ta vajab B-vitamiini. Neutraalses ja aluselises keskkonnas kuumutamisel vastupidavus väheneb.

B-vitamiinide kompleksi sisaldavad nii loomsed kui taimsed toiduained. Kompleksi puudumine põhjustab isutust, nõrkust, südame ja närvisüsteemi häireid, pidurdab kasvu ja arenemist. B6-vitamiin avaldab head toimet närvisüsteemi mitmesuguste häirete puhul. B12-vitamiin on vajalik vereloomeprotsessis ja avaldab head mõju kehvveresuse ravis, eriti kui seda kasutatakse koos soolhappega. Ka peavalude puhul on B12-vitamiini toime hea.

PP-vitamiin

PP-vitamiin on vajalik naha, seedetrakti ja närvisüsteemi normaalseks talituseks. Erinevalt mõnest oma sugulasest on PP-vitamiin vastupidav nii kuumutamisele kui hapendamisele — keetmine ja hapukapsa-toonik teda paigast ei löö.

KKK vitamiinide kohta

Kas mitmekülgsest toidust saab kõik vitamiinid kätte?

Suurema osa jah — kui menüüs on köögivili, puuvili, täisteratooted, liha, kala ja piimatooted. Eesti talvel on erandiks D-vitamiin, mida päikesest lihtsalt ei tule.

Kas vitamiinide üledoosi on võimalik saada?

Rasvas lahustuvad vitamiine (A, D, E, K) võivad organismi koguneda ja suurte annustega liialdamine pole hea. Vees lahustuvad vitamiinid eritub liig uriiniga, kuid kümnekordsed päevadoosid pole ka siin mõistlikud.

Kas vitamiinid hävinevad toidu valmistamisel?

Osa küll. C-vitamiin on kõige tundlikum — pikk keetmine, vee äravalamine ja õhu kätte jätmine viib selle minema. A- ja PP-vitamiin on kuumutamisele üsna vastupidavad.

Oma lisa vitamiinid leiad siit: https://turg.fitness.ee/et?view=browse&q=vitamiin

Autor: Ero Viik

Allikas: Terviseamet – toidulisandid.