Eesti meistrivõistlused: Otsuse kommentaar

Eesti meistrivõistlused 2009.a. jätsid Indrek Otsuse sõnul pildi, kus laval oli tahet ja ettevalmistust, aga kandepind jäi endiselt kitsaks. See kommentaar vaatab võistlejaid, mitte korraldust: kes arenes, kelle vorm jäi poolele teele ja mida see ütleb Eesti kulturismi ning bodyfitnessi seisu kohta.

Miks Eesti meistrivõistlused tol aastal kõnekad olid

43. Eesti Meistrivõistlused toimusid ajal, mil saalides oli näha palju korralikke treenijaid, kuid lavale jõudis neist väike osa. Kolmekümnest osalejast läksid medalita koju vaid neli. Kui kolme absoluutkategooriat mitte arvestada, jagati välja 11 Eesti meistritiitlit.

See kõlab esmapilgul hästi, aga peidab ka muret. Fitness jäi seekord üldse esindamata. Just see näitab, kui habras võib ala kandepind Eestis olla: harjutajaid on, kuid võistlusspordini jõudmine nõuab hoopis teist närvi, distsipliini ja pikka ettevalmistust.

Ausalt öeldes väärivadki enim tunnustust need, kes selle töö päriselt ette võtavad. Lavavorm ei sünni paari nädalaga. See on mitu kuud kaalumist, poseerimist, toidu jälgimist ja pingutust, mille tulemus paistab lõpuks välja vaid mõne minuti jooksul.

Eesti meistrivõistlused ja bodyfitnessi areng

Bodyfitness oli võistluse üks rõõmsamaid märke. Ala püramiidi alus ja tipp kasvab maailmas ning sama suunda oli näha ka Eestis. Maailmameistrivõistlustele sõitsid EMV kolm absoluutselt paremat: Christina Alev, Katrin Kimber ja Laura Reisalu. Kõigil oli juba suurvõistluste kogemus olemas.

Christina Alev kuulus nende viie-kuue võistleja hulka, kelle puhul sai rääkida silmnähtavast arengust. Katrin Kimber jäi talle selgelt alla, kuid oli vormiga alles poolel teel. Kui Katrin suudab taastada oma parima võistlusvormi, on teda palju raskem edestada.

Laura Reisalu võitis oma kategooria teenitult. Konditsioonis oli veel varu, kuid aastaga oli lihast juurde tulnud. Maailmatasemel heade eelduste realiseerimiseks tuleb seda siiski veel lisada.

Ka Vitaliya Dmitrieva, Annika Summel ja Tiina Porgand olid korralikult ette valmistatud. Nende puhul oli oluline just üldmulje: lavale ei tuldud lihtsalt osalema, vaid oma tehtud tööd näitama.

Kulturism: noored, juuniorid ja klassikud

Noorte kulturismis ei tulnud Sander Kuusk, Dmitri Kostitsõn ja Illimar Gaidalenko nalja tegema. Vahe oli väike ja lahing korralik. Illimari vabakava oli hea, kuid ei suutnud kehaga kaotatud punkte tasa teha.

Juunioride kergemas kategoorias (-75 kg) oli tase päris hea. Maiko võitis tänu parimale konditsioonile, kuid nüüd ootaks juba lisakilosid. Kristjan-Johannes näitas arengut kõigis osades ning esikoht jäi kuivuse taha. Siimon oli mõlemale vääriline konkurent.

+75 kg kategoorias oli Mikk omaette klass. Tema areng oli märgatav ja jalad olid massilt juba rahvusvahelisel tasemel. Noorelt mehelt ei saa veel nõuda vanemate sportlaste kuivust, kuid proportsioonid lubavad seada väga kõrgeid eesmärke. Vanus lubas tal juuniorina kaasa teha veel kaks aastat.

Klassikalises kulturismis läks lühemate meeste rivi selgelt paika: Imre Vähi, Harri Indus, Kalle Kippar. Imre oli võistluste teravaim mees, kuigi mitte päris oma kõige hullemas teravuses. Absoluutkategoorias läks teise koha heitlus Argo Aderiga väga tasavägiseks.

Pikemas kategoorias tuli meeldiv üllatus: Jüri Leinvald. Ta oli lihasmassis arenenud ja näitas head konditsiooni. Argo Vaible pakkus tugevat konkurentsi, kuid spordis tähendab paigalseis tihti tagasiminekut. Tanel Anton ja Marko Tooming lõpetasid võrdsete punktidega, paremuse otsustas Taneli kasuks pooside voor.

Mida Eesti meistrivõistlused meeste klassis näitasid

Meeste kulturismis oli kokku seitse võistlejat, kolme kategooria peale. Neli neist olid sisuliselt klassikud. See oli tolle hetke Eesti seis, aga kellegi kohta ei olnud põhjust halvasti öelda.

Marek näitas oma tavapärast poolikut vormi, kuid vabakavaga pingutas kõvasti. Valju oli viimaste aastate parimal tasemel ja võitis kokkuvõttes kindlalt. Ahti areng vääris eraldi märkimist: head proportsioonid ja korralik edasiminek tegid temast tulevikus selles kaalus tõsise vastase.

Andrei puhul oli pilt tuttav. Parema vormi ja suurema jalamassiga võiks ta olla kohe võitjakandidaat, aga seekord jäi see veel tulemata. Argo V. tuli pika pausi järel ning parem koht jäi konditsiooni taha, mitte eelduste puudumise tõttu.

Oti ja Argo A. etteasted olid päeva suur lugu. Argo ei olnud pausi ajal aega raisanud. Sellist arenguhüpet lihasmassis peagi veteraniikka jõudvalt mehelt ei osatud oodata. Vormis oli veel 5 kilo jagu varu ning klassikute MM-l detsembris pidi selguma, mis sellest edasi saab.

Ott oli taas omal heal tasemel. See tähendab viimased 11 aastat taset, millele teistel on raske midagi vastu panna. Konditsioonis oli veel kilokene varu, mis tulnuks MM-ks maha saada. Vabakava kohta kõlas küll märkus, et viiuldamine hakkab ära tüütama. Lihtne tõde: kui keha on nii tugev, võib ka kava vajada värskendust.

KKK

Kas see kommentaar hindab võistluse korraldust?

Ei. Indrek Otsuse kommentaar puudutab eeskätt võistlejaid, nende vormi, arengut ja laval nähtud taset. Korralduse hindamiseks on teised inimesed.

Miks bodyfitness eraldi esile tõusis?

Sest ala kasvas maailmas ja Eestis oli näha sama liikumist. Christina Alev, Katrin Kimber ja Laura Reisalu olid EMV kolm absoluutselt paremat ning kõigil oli suurvõistluste kogemus.

Millal olid tulemused lõplikud?

Juriidiliselt korrektselt selgusid Eesti meistrivõistluste lõplikud tulemused pärast dopingutestide analüüsi. Proovi andmas käisid kaks paremat.

Vaata tulemused siit!

Autor: Indrek Otsus

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.