Fitnessisportlased tõid MM-ilt neli medalit

Fitnessisportlased tegid Santa Susannas tugeva nädalavahetuse: Eesti koondis tõi maailmameistrivõistlustelt koju neli medalit. Võistlus toimus 5.–8. novembril Hispaanias ning laval käis kokku 10 Eesti sportlast.

See ei olnud tavaline hooaeg. Ebakindlad olud, muutunud reisiplaanid ja pikk ettevalmistus panid sportlased proovile juba enne lavale astumist. Seda enam väärib tulemus tähelepanu: üks maailmameistritiitel, üks hõbe ja kaks pronksi.

Miks fitnessisportlased selle MM-i meelde jätavad

Santa Susanna on kulturismi ja fitnessi maailmas tuttav nimi. Seal ei minda lihtsalt vormi näitama. Sinna jõuavad sportlased, kes on teinud kuude kaupa täpset tööd: treening, toitumine, taastumine, poseerimine ja vaimne valmisolek peavad kokku jooksma just õigel päeval.

Eesti jaoks oli see võistlus eriti tugev märk. Väike koondis tõi suurelt lavalt neli medalit ning mitu sportlast jõudis finaali või esikümnesse. Sellised kohad ei tule juhuslikult. Need tulevad aastatepikkusest tööst, treenerite toest ja oskusest õigel hetkel laval särada.

Ausalt öeldes on fitnessis pealtvaatajal lihtne näha ainult viimast tulemust: medal, koht või protokollirida. Tegelik töö jääb sageli varju. Võistlusvorm tähendab aga seda, et sportlane peab olema väga distsiplineeritud ka siis, kui energiat on vähe ja lavapäevani on veel mitu nädalat.

Kuidas Eesti medalid jagunesid

7. novembril võistles meeste physique kategoorias Ats Lahi. Ta astus lavale pikkuskategoorias kuni 182 cm ja saavutas tugeva 5. finaalikoha. Finaali jõudmine sellisel tasemel on juba omaette märk sellest, et vorm, esitus ja üldmulje olid väga head.

Sama päeva suurim Eesti rõõm tuli naiste bodyfitnessis. Tiia Kaare võitis pikkuskategoorias kuni 158 cm esikoha ja maailmameistritiitli. See on tulemus, mida Eesti fitnessiringkond mäletab kaua. Maailmameistriks ei saada ainult hea vormiga; vaja on tervikut, kus kehaehitus, proportsioonid, lavaline hoiak ja kindlus töötavad koos.

8. novembril jätkus medalite korjamine bikinifitnessi laval. Relika Merilai võitis masters bikinifitness 35–39 vanuseklassis, kuni 164 cm pikkuskategoorias pronksi. Sama vanuseklassi pikemas kategoorias, 164+ cm, sai Kadri Tammoja hõbemedali.

Päeva neljanda Eesti medali tõi Agne Kiviselg. Tema võistles bikinifitnessi kuni 169 cm kategoorias ja sai tugevas konkurentsis pronksi. Lihtne tõde: kui ühel koondisel tuleb samalt MM-ilt mitu medalit eri kategooriatest, näitab see ala laiemat taset, mitte ainult ühe sportlase head päeva.

Fitnessisportlased finaalides ja esikümnes

Medalid olid loo tipp, aga Eesti tulemused ei piirdunud sellega. Relika Merilai võistles ka bikinifitnessi kuni 158 cm pikkuskategoorias ja sai 7. koha. See tähendab, et ta suutis samal võistlusel olla konkurentsis mitmel rindel, mis nõuab nii head vormi kui ka tugevat lavanärvi.

Karmen Kiier saavutas bikinifitnessi kuni 166 cm kategoorias 10. koha. Kady Pärnaku võistles kuni 169 cm pikkuskategoorias ja lõpetas 8. kohaga. Need on tihedad kategooriad, kus iga detail loeb: poos, samm, lihaste toon, üldine värskus ja see, kui hästi sportlane end laval esitleb.

Bikinifitnessi kuni 172 cm kategoorias olid eestlastest laval Liis Marian Toomse ja Maris Malm. Liis Marian sai 7. koha ning Maris 8. koha. Pikimas, 172+ cm kategoorias võistles Silja Rämson ja saavutas 5. koha. See on finaalikoht, mis kinnitab, et Eesti sportlased ei olnud MM-il ainult osalejad, vaid päriselt pildis.

Mida sellest võistlusest kaasa võtta

Mis siis tegelikult juhtub, kui Eesti koondis toob MM-ilt neli medalit? Esiteks annab see noorematele sportlastele selge sõnumi: ka Eestist on võimalik jõuda maailma tippu. Teiseks tõstab see kogu ala nähtavust.

Kolmandaks näitab see, kui tähtis on järjepidevus. Fitness ei ole ainult võistluspäeva pilt. See on pikk protsess, kus vormi ehitatakse, lihvitakse ja hoitakse. Eriti Eesti sügises, kui päevad lähevad lühikeseks ja motivatsioon ei tule alati iseenesest, on selline sihikindlus omaette saavutus.

Viimase suurema IFBB korraldatava võistlusena oli kalendris Arnold Classic Europe, mis pidi toimuma 11.–13. detsembril. Santa Susanna MM pani aga mitme Eesti sportlase hooajale juba väga väärika punkti.

Fitnessisportlased: KKK

Kui mitu medalit Eesti fitnessisportlased MM-ilt tõid?

Eesti sportlased tõid Santa Susanna maailmameistrivõistlustelt neli medalit: Tiia Kaare kulla, Kadri Tammoja hõbeda ning Relika Merilai ja Agne Kiviselja pronksid.

Kes tuli maailmameistriks?

Tiia Kaare võitis naiste bodyfitnessi kuni 158 cm pikkuskategoorias esikoha ja sai maailmameistritiitli.

Miks on finaalikohad fitnessis olulised?

Finaalikoht näitab, et sportlane kuulub oma kategooria tugevamate hulka. MM-il on konkurents tihe ning isegi esikümnesse jõudmine nõuab väga head ettevalmistust.

Autor: Janika Koch-Mäe