Spordivigastused: Orava raamat eesti keeles
Spordivigastused on teema, millest sportija saab tihti päriselt aru alles siis, kui põlv, õlg või hüppeliiges enam trenni teha ei luba. Professor Sakari Orava raamat “Spordivigastused” aitab neid olukordi varem märgata ja rahulikumalt mõista. See ei ole ainult arstidele mõeldud tekst, vaid praktiline lugemine ka treenerile, harrastajale ja lapsevanemale.
Miks spordivigastused vajavad selget keelt?
Trennis räägitakse valu kohta sageli väga lihtsalt: “venitasin ära”, “läks paiste”, “kannatan lõpuni”. Mõnikord piisabki puhkusest. Teinekord on see aga märk vigastusest, mis vajab kiiremat tähelepanu. Just siin on ühine sõnavara tähtis.
Professor Orava raamatu tugevus on see, et see seob sportlase kogemuse meditsiinilise mõtlemisega. Ta selgitab, kuidas spordivigastused tekivad, kuidas neid diagnoositakse ja millised on ravivõimalused. Tekst on kirjutatud arusaadavas keeles, kuid eeldab siiski, et lugeja värskendab tugi-liikumisaparaadi anatoomia ja meditsiini põhitermineid.
Ausalt öeldes on see vaev väärt. Kui sportija saab aru, mis vahe on tavalise treeningväsimuse ja hoiatava valu vahel, muutuvad otsused paremaks. Treener oskab koormust sättida. Perearst ja spordiarst saavad rääkida sportlasega samas keeles. Ning ravi või taastusravi ei jää ainult üldiseks soovituseks, vaid muutub konkreetsemaks plaaniks.
Kuidas Spordivigastused aitab sportijat?
Raamatus “Spordivigastused” ei käsitleta vigastust ainult kui õnnetut hetke. Tähtis on kogu ahel: miks ülekoormus tekib, millal valu süveneb, millised märgid viitavad tõsisemale probleemile ja kuidas taastumist jälgida. See teeb raamatu kasulikuks ka neile, kes pole eriala spetsialistid.
Lihtne tõde: vigastuse ennetamine algab märkamise oskusest. Kui põlv annab igal jooksuringil märku või õlg valutab pärast igat surumistreeningut, ei ole see lihtsalt “iseloomu kasvatamine”. Selline info tuleks kirja panna, treeneriga läbi rääkida ja vajadusel spetsialistile näidata.
Raamat aitab mõista ka seda, miks taastusravi ei ole karistus. See on osa treeningust. Kui sportlane tahab tagasi rajale, saali või väljakule, peab ta teadma, mida keha talub ja mida mitte. Orava lähenemine toetab just sellist mõistlikku tagasitulekut.
Treeneri ja arsti koostöö
Raamat arendab treenerite, sportlaste ning spordi- ja perearstide ühist keele- ja teadmisteruumi. See kõlab ametlikult, aga sisu on väga praktiline. Kui kõik osapooled saavad samast probleemist ühtemoodi aru, on lihtsam otsustada, kas koormust vähendada, tehnikat muuta või uuringule minna.
Mida Spordivigastused lugemisel tähele panna?
Raamat on kasulik siis, kui seda ei loeta ainult riiulitäiteks. Hea mõte on võtta kõrvale märkmed ja kirjutada üles oma spordiala tüüpilised riskikohad. Jooksjal võivad need olla sääred, põlved ja kannakõõlus. Jõusaalis treenijal õlad, alaselg ja küünarnukid. Pallimängudes lisanduvad hüppeliigesed ja kontaktist tekkivad traumad.
Mis siis tegelikult juhtub, kui sportija neid märke varem tunneb? Ta ei pea iga valuga paanikasse minema, kuid ta oskab teha pausi enne, kui väike häda muutub pikaks eemalolekuks. See on eriti tähtis harrastajale, kellel tuleb treening sobitada töö, pere ja une kõrvale.
Raamat on kirjastatud Tallinna Ülikooli kirjastuse, Spordimeditsiini sihtasutuse ja Spordikoolituse ja -Teabe sihtasutuse koostöös. Seda saab osta kõigist suurematest raamatukauplustest ning Tallinna Ülikooli kirjastuse ja Spordikoolituse ja -Teabe SA veebipoest.
Professor Sakari Orava tutvustab oma raamatut ja selle eestikeelset väljaannet Tallinnas 9. – 10. oktoobril toimuva Spordivigastuste konverentsi avapäeval. Konverentsist saab lugeda lähemalt Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Seltsi kodulehelt.
KKK: Spordivigastused ja Orava raamat
Kellele raamat “Spordivigastused” sobib?
See sobib sportlasele, treenerile, harrastajale ja kõigile, kes tahavad vigastustest selgemalt aru saada. Tekst ei eelda arstidiplomit, kuid anatoomia põhimõisted tulevad kasuks.
Kas raamat aitab vigastusi ennetada?
Jah, eelkõige parema märkamise kaudu. Kui tead varaseid hoiatavaid märke, on lihtsam teha õigel ajal paus, muuta koormust või küsida nõu.
Kas see asendab arsti vastuvõttu?
Ei. Raamat annab teadmisi ja aitab küsimusi paremini sõnastada, kuid tugev valu, turse, liikumispiirang või korduv probleem vajab spetsialisti hinnangut.
Autor: Sakari Orava “Spordivigastused”
Tule trenni! ArtGym
