Imemees Ukrainas: jõusaali kohtumine

Imemees Ukrainas ei olnud laval särav võistleja, vaid kohalik jõusaalimees, kelle numbrid panid korraks vaikima. See lugu räägib ühest Kiievi treeningust, Aleksandr Artjomenkost ja sellest, miks paljas jõud jätab vahel tugevama mulje kui medalirida.

Miks imemees Ukrainas üldse silma jäi?

Kiievis võistlustel olles õnnestus teha ka mõned treeningud kohalikus jõusaalis. Saal ei olnud lihtsalt juhuslik koht, kuhu raskused maha panna. Selle omanik oli Kiievi kulturismi ja fitnessi liidu president Vitali Usõt?enko, kes oli ka võistluse peaorganisaator ning kutsus mind sellele võistlusele.

Sellised treeningud jäävad meelde. Võõras linn, võõras saal, aga tuttav heli: kang vastu pukki, kettad varnast maha, mehed ümberringi oma seeriaid tegemas. Jõusaalis saad kiiresti aru, kes lihtsalt räägib ja kes päriselt tõstab.

Vitali tutvustas mind kohaliku klubi jõumehega. Ta ei olnud võistlustel käinud mees. Vähemalt mitte selline, kelle nimi oleks tol hetkel lavaprogrammist tuttav olnud. Aga kui jutuks tulid tema jõunäitajad, muutus pilt kohe teiseks.

Mehe nimi oli Aleksandr Artjomenko. Just tema oli see põhjus, miks lihtsast jõusaalikohtumisest sai lugu, mida tasus hiljem edasi rääkida.

Imemees ja jõunumbrid, mis räägivad ise

Lamades surumine – 250kg. Ja oluline täpsustus: ilma mingi spetsvarustuseta. See tähendab, et jutt ei käi särgist, tugivahenditest või võistlusvarustusest, vaid puhtast toorest jõust.

Jõutõmme sirgete jalgadega oli samuti omaette nähtus: 5 – 6 kordust seerias 290kg. Kes on seda harjutust teinud, saab aru. Sirgete jalgadega tõmme ei luba eriti petta. Selg, reie tagaosa ja haare peavad kõik koos töötama.

Eriti tugevad olid mehe biitsepsid. Seistes kangiga küünarvarte kõverdused 110kg. See ei ole enam tavaline jõusaali ego-seeria, kus keha viskab kangi üles ja käed lihtsalt tulevad kaasa. Sellise raskuse juures peab kogu keha olema nagu üks plokk.

Kirja sai ka 6 -8 kordust x 3 seeriat ning maksimumina 150 kg 1x. Need numbrid on nii suured, et neid on kerge lihtsalt üle lugeda ja edasi minna. Aga kui mõelda tavalise treenija vaatenurgast, siis enamik inimesi ei tee sellise raskusega isegi baasharjutusi, rääkimata biitsepsikõverdusest.

Ka triitseps ei jäänud maha. Kitsa haardega surumine 160kg x 8 ja prantsuse surumine 130kg x 8 näitavad, et tegu ei olnud ainult ühe tugeva liigutusega. Käed olid tervikuna võimsad. Biitsepsi ümbermõõt oli 55cm.

Mida sellisest jõumehest õppida?

Lihtne tõde: suur jõud ei teki ainult ühest heast päevast. Selliste numbrite taga on aastate kaupa kordamist, rasket baastreeningut ja keha, mis on harjunud suurte koormustega. Seda ei saa kiiresti kopeerida.

Samas ei tähenda see, et igaüks peaks püüdma samu raskusi. Aleksandr Artjomenko oli omaette nähtus. Sellise mehe nägemine on pigem meeldetuletus, et jõusaalis on tasemeid väga palju. Mõni treenib tervise pärast. Mõni tahab paremat vormi. Mõni jõuab aga sinnamaani, kus iga seeria näeb välja nagu väike demonstratsioon.

Kui sellest loost midagi kaasa võtta, siis mitte mõtet, et homme tuleb kangile sama raskus panna. Pigem tasub vaadata suhtumist. Tugev keha vajab järjepidevust. Harjutused peavad olema selged. Raskus peab kasvama ajaga, mitte uhkusest.

Praktiline vaade: kuidas suuri numbreid lugeda?

Jõunumbrid mõjuvad alati paremini siis, kui neid oskab konteksti panna. Lamades surumine ja kitsa haardega surumine annavad vihje ülakeha surumisjõu kohta. Sirgete jalgadega jõutõmme räägib tagumisest ahelast. Biitsepsikõverdus näitab käte ja kere kontrolli, eriti siis, kui raskus läheb väga suureks.

Mis siis tegelikult juhtub? Kui inimene on tugev ainult ühes liigutuses, võib see olla eriala või harjutuse eripära. Kui tugevad on mitu eri liigutust, on pilt teine. Siis räägime üldisest jõutasemest, mitte juhuslikust rekordist.

Mehe kaal oli 110kg ringis. See annab numbritele veel ühe mõõtme. Suur kehakaal aitab jõutõstmisel tihti kaasa, aga ei tee tööd inimese eest ära. Kang tuleb ikka üles tõsta.

Vot sellised mehed elavad Ukrainas.

KKK: imemees ja jõutreening

Kas selliseid jõunumbreid saab tavatreenija eesmärgiks võtta?

Pigem mitte otseselt. Tavatreenija jaoks on mõistlikum eesmärk korralik tehnika, järjepidev treening ja enda varasemate tulemuste parandamine. Väga suured raskused vajavad pikka ettevalmistust.

Miks on biitsepsikõverdus 110kg nii eriline?

Sest biitsepsikõverdus on isolatsioonile lähem harjutus kui näiteks surumine või tõmme. Kui raskus on 110kg, peab lisaks kätele töötama ka kere, haare ja kogu keha stabiilsus.

Kas võistlustel mitte käimine vähendab tulemuste väärtust?

Ei pruugi. Võistlus annab ametliku mõõdupuu, aga jõusaalis nähtud tugevus võib ikkagi olla muljet avaldav. Aleksandr Artjomenko puhul jäid just treeningunumbrid meelde.

Autor: Ott Kiivikas

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.