Balti Matš ja Eesti karikavõistlused

Balti Matš ja Eesti karikavõistlused 2010.a. jätsid Indrek Otsuse vaates mitu selget märki: noori oli laval rohkem, mõni sportlane oli tugevalt edasi liikunud ja Eesti fitnessis paistis rahvusvahelist taset. See ei olnud lihtsalt tulemuste rida, vaid pilt sellest, kus Eesti kulturism, fitness ja bodyfitness tol hetkel päriselt seisid.

Miks Balti Matš ja karikavõistlused tähtsad olid

Alustuseks headest asjadest. Võistles kokku 14 noort-juuniori, mis oli ilus arv. Märgatavalt olid arenenud Janar Rückenberg, Kristina Koroljak ja Liisa Otsus. Meeste fitnessis oli tekkinud rahvusvahelise tasemega võistleja Oleg Anissimov. Vaatamata mitme olulise tegija kõrvalejäämisele oli laval siiski 7 bodyfitnessisti.

Silma jäi ka vabakavade keskmise taseme tõus. Kitsale kandepinnale vaatamata oli tol hetkel Eestis 7 sportlast, kellelt võis loota EM-lt finaalikohta. See on väike ala, aga selline arv ei teki tühjalt kohalt.

Balti Matš näitas noorte seisu

Noorte kulturismis oli seekord võistlejaid rohkem kui medaleid. 4 noore mehe konkurentsist väljus võitjana Silver Eensalu, kes pani oma paremuse maksma vabakavaga. Erinevalt kohtunike arvamusest pidas Indrek Otsus teda ka kehalt kindlalt parimaks. Samas on selles vanuses keeruline kellegi sportlikku potentsiaali ennustada. Aeg näitab. Aasta pärast võib sama meeste järjestus olla pea peale pööratud.

Juunioride kulturismis oli osalejate arv meeldivalt suur ja tase ühtlane. Raudsepa ja Sõrmuse lihasmassi lähedale seekord siiski keegi ei küündinud. Kergemate juunioride võit läks üllatuslikult Anton Ostroglazovile, kes oli vormi tegemisega vist kõige vähem vaeva näinud. Kohtunikud hindasid piisavalt kõrgelt tema sünnipäraseid proportsioone: kehaga 2.koht ja vabakavaga 1.koht.

Mõistatuseks jäi, millega see vaieldamatult eeldustega noormees viimased 2 aastat jõusaalis tegelenud oli. Medalit väärisid ka Taavi Taros (2.) ja Maksim Zavertailo (3.). Viimase puhul oleks tahtnud näha suuremat edasiminekut. Millal siis veel, kui mitte selles eas?

Raskemate juunioride tase oli loogiliselt veidi tugevam. Seda kinnitas ka absoluutse pingerea kaks kõrgemat kohta. Võitja Edward Oks oli looduselt saanud head eeldused. Nüüd jäi oodata, millal see raam lihastega täidetakse. Esteetilise kehaga Dmitri Kostitsõn teenis kindlalt teise koha. Noorte-juunioride absoluudi selgitamisel olid kohtunikud võitja Edward Oksi suhtes üsna üksmeelsed, aga kohtade kõikumine esimesest kuuendani mõjus juba veidi ebanormaalselt. Või ei ole?

Fitness ja bodyfitness laval

Fitnessist rääkides tuli rahul olla juba sellega, et Eestil oli välja panna 4 võistlejat. Naistest oli endiselt parim Natalia, kelle vormitipp oli sihitud mai lõpuks Euroopa meistrivõistlusteks. Seal ootas ületamist mullune pronksmedal. Seekord oli ta valinud vabakava tüübi, mis talle väga hästi sobis.

Liisa Otsus oli võistluspausi kasutanud nii, nagu peab. Areng oli silmnähtav. Selle jätkudes olid reaalsed kõrged kohad tiitlivõistlustel, aga juba sel kevadel Novi Sadi ei mindud nalja tegema. Vabakava soorituses jäi veel arenguruumi, võimalik, et ka kava sisus. Kristina Koroljak jättis hea mulje nii kehaliselt kui vabakava poolest, kuid kolmandast kohast selles konkurentsis pääsu ei olnud.

Tsirkuses leiba teeniva Oleg Anissimovi näol oli Eesti saanud fitnessisti, kelle vabakava elemendid olid maailma tipptasemel. Kui õnnestub järele aidata jalad, võib temalt oodata korralikku kohta mis tahes rahvusvahelisel võistlusel.

Bodyfitnessi võistlejatest (7) näitasid peaaegu kõik Eesti harju keskmist taset, kuigi kolm nimekat tegijat puudus. Vaeva oli nähtud nii riiete kui kehaga. Samas jäi sellest väheks, et teenida alaliidult lähetust EM-le. Põnev oli võistlus absoluutsele tiitlile, kuhu pääsesid mõõtu võtma 6 naist.

Võit läks teenitult Kati Grabbile. Konkurentsi tihedust näitas kohtade kõikumine teisest kuuendani. Sedapuhku pidid järgmiste kohtadega leppima Vitalya Dmitrieva (-163 hõbe) ja Olga Skavõsh (163+ kuld). Eraldi jäi silma Janika Jürgenson, kes jäi veel mitmeks aastaks juuniori-ikka. Tema arengut tasus huviga oodata.

Kulturismi kategooriad ja vormi hind

Klassikalisi kulturiste oli kahe kategooria peale kokku vaid neli. Ometi oli osalejate tase selline, et vähemalt neli meest võisid end kulturistiks ehmatada ja read jäid veel hõredamaks. Kaks meest olid tippvormis: Imre Vähi ja Taavi Koovit. Mõlemalt tuli seni parim vabakava.

Taavi Koovit oli Euroopa meistri vääriline. Jalgade mass oli paranenud, kuigi väike varu jäi veel jalgade ja tuharate teravuses. Muljetavaldav oli Janar Rückenbergi areng. Kolmest mehest parim raam, tipptasemel rinnalihas ja lihasmassilt rahvusvaheline tase klassikalises kulturismis. Läbilöök sõltus nüüd võimest ja oskusest parandada vormi lihasmassi kaotamata. Veteranvõistlejat Harri Indust polnud Indrek Otsus paremana näinud. Tubli töö.

Kulturismi -80 kg kategooria võitis kindlalt Andrei Abrossimov oma viimase aja parima sooritusega. Ülakeha massilt, vähemalt eestvaates, kannatas ta seista Kooviti, Kiivika ja Rückenbergi kõrval. Mihkel Jakobsonilt oleks lisaks korralikule vormile oodanud edasiminekut lihasmassis. Aga seda polnud.

-90 kg võitis tänu kehahinnetele Argo Vaible. Kahjuks tuli ka seekord tõdeda, et vormi tegemine ei olnud tal viimastel aastatel õnnestunud. Võimalik, et seda soosis otsus võistelda kulturismis, so suurema kehakaalu juures. Indrek Viska oli võistlemises vahet pidanud ja polnud kindel, et see talle kasuks tuli. Klassikaliste proportsioonide maksvusele pääsemiseks oli vaja ülakeha massi, aga eelkõige teravamat vormi. Viimane ei sünni üleöö, kui pole vastavat ainevahetustüüpi. Selles suunas tuleb minna samm-sammult ning seda soosib võistlemine ja kehakaalu kontrolli all hoidmine. Jalad ja vabakava olid Eesti paremate tasemel.

Absoluutse paremusrea vaatamisel üllatusi ei olnud. 90+ võistelnud Ott Kiivikas pidi 5:2 tunnistama Taavi paremust. See mõõduvõtmine oli nimetatud meestele vist põhimõttelise tähtsusega. Pooliku vormiga Euroopa meistrit ei õnnestunud murda. Mainimist vääris Oti uus vabakava: tunda oli professionaalse koreograafi kätt. Kuigi tulemus oli pisut ootamatu, isegi ebatraditsiooniline, olid selle kavaga head eeldused rahvusvahelisel areenil silma jääda ja plusspunkte teenida.

Nüüd olid kodustel konkurentidel erinevad ülesanded. Taavi pidi 4 nädalat vormi hoidma ja Ott pidi paari kilo jagu teravust koguma. Kumbki ülesanne ei tundunud ebareaalne. Ka kolmas-neljas, Imre ja Janar, olid samas seisus: üks pidi vormi hoidma ja teine parandama.

KKK: Balti Matš ja Eesti võistlused

Mida Balti Matš 2010.a. Eesti sportlaste kohta näitas?

See näitas, et järelkasv oli olemas, kuid tase kõikus kategooriati palju. Kõige tugevamad märgid tulid fitnessist, klassikalisest kulturismist ja mõnelt kiiresti arenenud noorelt.

Kes jäid Indrek Otsuse kommentaaris enim silma?

Esile tõusid Janar Rückenberg, Kristina Koroljak, Liisa Otsus, Oleg Anissimov, Taavi Koovit, Imre Vähi ja Ott Kiivikas. Igaühe puhul oli põhjus erinev: vorm, vabakava, areng või rahvusvaheline potentsiaal.

Miks vormi teravus nii palju otsustas?

Kulturismis ja klassikalises kulturismis ei piisa ainult massist. Kui vorm pole terav, kaob laval proportsioonide ja lihasdetailide mõju. Just see eristas mitut head sportlast veel paremast tulemusest.

Autor: Indrek Otsus

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.