Jõutõstmine juubelinumbri vääriliselt

Jõutõstmine sai XXV Eesti meistrivõistlustel täpselt sellise päeva, mida juubelinumbrilt oodata võis: pikk võistlus, palju närvi ja rekordid, mis panid saali elama. Reval-Spordis tähistati samal ajal ka alaliidu kümneaastaseks saamist ning päeva lõpuks oli selge, et ala polnud sugugi uniseks jäänud.

Jõutõstmine ja juubeliõhtu Reval-Spordis: juubelinumbri vääriliselt

Võistlus algas keskpäeval ja venis üheksanda õhtutunnini. Osaleda said nüüd vaid kodakondsed, kuid numbrid ei kukkunud ära: naisi oli kuus, mehi kolmkümmend kolm. See on Eesti jõutõstmise kohta korralik pilt, eriti kui arvestada, et tegu oli hooaja alguse võistlusega.

Avamisel peeti meeles mehi, kes olid ala üles ehitanud. Tänutaldriku said eelmine president Arnold Tokko, kes tegeles nüüd peamiselt kulturismiga, ning alaliidu üks loojaid Jaan Kärner, värske peakohtunik. Kiidusõnu jagus ka võõrustavale klubile, juhataja Partasjukile ja tema töökale kollektiivile.

Uus president Kaido Leesmann ütles oma tervituses, et jõutõstmine on letargiast üle saanud ja taas tõusul. Hiljem tuli jutuks ka see, et enim tööd ootab organisatsiooni tugevdamine ja ala geograafia laiendamine. Leesmann ise teadis võistluspinget hästi: jõutõstmises oli tal kaks kulda, kabes aga 16 Eesti meistri tiitlit.

Rekordid, närv ja jõutõstmine laval: juubelinumbri vääriliselt

Väike närv käib sellise päeva juurde. Rain Karu, kes käis mullu MMil, otsis sobivat särki ega leidnud seda esmahooga. Žürii koosseisus Kaido Leesmann, Jaan Kärner, Ants Rosenbaum ja Raimo Kaasik pidas kiire nõu. Põlveopi läbinud Tarmo Mit vaatas samal ajal üle lava. Tema enda kord tuli hiljem, enne seda saatis ta tulle oma käealused, eesotsas Inna Terasmaaga.

Täiesti uus mees oli Sisekaitseakadeemia lõpetanud Andrus Murumets. Õhustik oli talle tuttav nagu rammumeeste show, aga Eesti meistrivõistlused lisasid asjale teise kaalu. Meelejahutaja Raimo Aas viskas saali kohal nalja, et võrreldes soomlastest suusatajatega seisavad meie omad ka kiiremini kui nemad sõidavad. Ausalt öeldes, selline lause hoiab pingelisel päeval õhu liikumas.

Kangi juurde tuli kükkima tiitlikaitsja Tiiu Kimber Pärnust. Ta tegi 52,5 kg ja esimene rekord oligi sündinud. Hiljem lisas ta veel viis kilo ning see polnud tema viimane sõna. Inna Terasmaa tähelend algas 100 kiloga. Eesti rekord nihkus kuni 60 kg kaalus 15 kilo. Noorte ja juunioride rekordite eest hoolitses lisakatsel Maran Meldre, kükkides 152,5ga.

Mis otsustas võistluse tulemuse?

Peakohtunikuga favoriite vaadates tulid kiiresti jutuks Köster, Nurmeots, Päll ja Ilvest. Saalist kostis, et Murumets alustab kükkimist siis, kui teised on oma lae saavutanud: 270st. Meistrite meistriks tulekuks oli kasulik olla kerge ja tõsta palju. 140kilosel Mitil oli seetõttu raske, aga mitte võimatu kogu asi kinni lüüa. Köster võttis end eelmisel päeval kaalu, kilo maha, ja kuni 75 kg oli taas tema kategooria.

Esimesena langes välja Janek Nurmeots Reval-Spordist. 230 jäi alistamata, sest kohtunikud ei tunnistanud tema kükke. Raul Köster tegi omakorda saatusliku vea esimesel kükil: haige õlg sai vale käte asendi tõttu uue pisimatsu. Planeeritud 710 asemel jäi hiljem summaks 655 kg.

Kaido Leesmann märkis, et kükk ja jõutõmme on põhilised, lamades surumine aga punktipoolelt odavam ala. Wilks’i tabelis ei otsusta ainult kilod. Teises ringis jõudis Köster siiski rekordini, kuigi protesti kostus. Kohtunikud olid üksmeelsed: 3:0. Lamades surumises jäi Köster aga kohe 15 kiloga miinusesse ja üldvõit polnud enam kindel.

Naiste punktirida oli selgem: Terasmaa TÜ SKst, Jegorova Muskel-Spordist ja Mikk Pärnu Ringist. Suurte meeste ajal võttis Murumets hakatuseks rekordi Gröönilt ära, kükkides 290,5se kangiga. Siis tuli viljandlane ja sai Eesti margi tagasi: 292,5 kilo. See oli ka juunioride rekord. Ülekolesajased katsed ei õnnestunud.

Lamades surumises kordas Tarmo Mitt pärast oppi 215 ja seadis rekorditähiseks 225 kg. Külaline Maiori tegi 230 ning näitas teistele suunda. Jõutõmbes lõi välja Murumetsa talent: 285 ja 305, summas rekordiks 795. Mitilt jäi maha mark 325 ja 840 kg. Need olid eliittulemused. Lõpuks selgus, et Wilks’i tabelis oli Mitil Kösterist siiski vähem silmi: 0,36, ent siiski.

Jõutõstmine publiku jaoks: mida märgata?

Kui sellist võistlust saalist vaadata, ei ole tähtsad ainult kilod. Loeb see, kas kükk on piisavalt sügav, kas lamades surumisel püsib keha kontrolli all ja kas jõutõmbes ei tule kang enne märguannet käest. Just siin lähebki publikul põnevaks. Mis siis tegelikult juhtub? Üks valge tuli võib muuta meeleolu. Üks punane tuli võib võtta rekordi.

Raimo Aas võttis päeva hästi kokku: iga kuues katse andis rekordi. Jaan Kärner nimetas seda keskmiseks võistluseks ja kutsus kõiki 10. Mail Kalevi halli järgmist jõulist etendust vaatama. Peasekretär Margus Silbaum, kes ise need võistlused vahele jättis, hoolitses protokolli eest. Tema sõnul jõuab veel: aasta alles algas.

KKK

Miks kasutatakse jõutõstmises Wilks’i tabelit?

Wilks’i tabel aitab eri kehakaalus sportlasi võrrelda. Suurem tõstetud kogus ei tähenda alati paremat punktitulemust, sest arvesse läheb ka sportlase kehakaal.

Mis alad kuuluvad jõutõstmise võistlusse?

Võistlus koosneb kolmest alast: kükk, lamades surumine ja jõutõmme. Summa tekib parimatest õnnestunud katsetest igal alal.

Miks võib rekordikatse läbi kukkuda?

Põhjuseid on mitu: tehniline viga, liiga raske kang, vale ajastus või kohtunike otsus. Jõutõstmises ei piisa ainult jõust, ka reeglid peavad olema täpselt täidetud.

Autor: Aare Kreilis

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.