Meeskulturist: kuidas lava vormi hinnata

Meeskulturist on laval korraga nii tervik kui ka detailide kogum. Hea hindamine ei tähenda ainult suurte käte või kuiva kõhu märkamist, vaid kogu keha proportsioonide, lihaskvaliteedi ja poseerimise vaatamist ühise pildina.

Kui kohtunik vaatab võistlejat, peab tal olema kindel järjekord. Muidu hakkab silm hüppama ühelt lihaselt teisele ja võrdlus muutub ebaühtlaseks. Lihtne tõde: kulturismis võidab kõige veenvam tervik.

Miks meeskulturist vajab täpset hindamist?

Kulturismilaval ei hinnata ainult seda, kes näeb esmapilgul kõige suurem välja. Suur lihasmass võib mõjuda võimsalt, aga kui õlad, rind, selg, keskkoht ja jalad ei sobi omavahel kokku, jääb pilt poolikuks. Seetõttu alustab kohtunik üldmuljest.

Üldmulje tähendab lihaste massi, harmooniat ja kvaliteeti. Harmoonia näitab, kas kehaosad toetavad üksteist. Kvaliteet tähendab lihaste selgust, eraldumist ja vormi. Laval on tähtis ka see, kas võistleja suudab oma tugevusi näidata ilma, et nõrgemad kohad kohe silma torkaksid.

Vaatlus käib peast allapoole. Eest vaadates liigub pilk läbi pea, kaela, õlgade, rinna, käte, kõhulihaste, torso V-kuju, vööpiirkonna, reite, säärte ja jalalabade. Seljapoosides lisanduvad seljalihased, tuharalihased ja reie kakspealihas. See süsteem aitab kõiki võistlejaid võrdselt võrrelda.

Kuidas meeskulturist kohustuslikes poosides välja paistab?

Kohustuslikud poosid on hindamise alus. Need sunnivad võistlejaid näitama sama kehaosa samas olukorras. Nii saab kohtunik paremini aru, kelle lihased on arenenumad, kelle proportsioonid on puhtamad ja kelle vorm peab pinge all vastu.

1. Topeltbiitseps eest. Esmalt vaadatakse biitsepsi kuju, suurust ja proportsiooni. Tähtis on ka see, kas õlavarre lihaste erinevad osad eristuvad. Pärast seda liigub hindamine tavapäraselt peast jalalabadeni.
2. Selja lailihas eest. Siin otsitakse ülakeha V-kuju. Selja lailihased peavad õigesti poseerides looma laia, kindla raami. Alles siis minnakse edasi keha üldise tasakaalu ja lihasrühmade kvaliteedi juurde.
3. Rind-biitseps ehk biitseps küljelt. See poos toob esile rinnalihased, rinnakorvi kaare, biitsepsi, reie kakspealihase ja sääre. Küljelt on hästi näha, kas reie ja sääre profiil toetab ülejäänud keha.
4. Topeltbiitseps selja tagant. See on üks sisukamaid poose, sest nähtavale tuleb suur osa lihasrühmadest. Kohtunik hindab käelihaseid, selga, tuharaid, reie tagaosa ja sääri. Siit paistavad sageli välja nii tugev vorm kui ka puudulik proportsioon.
5. Selja lailihas selja tagant. Põhirõhk on selja laiuses. Hea lailihas annab kehale tugeva raami, aga hindamine ei lõpe ainult seljaga. Pilk liigub jälle üle kogu keha.
6. Triitseps küljelt. Esmalt hinnatakse triitsepsit. Samal ajal annab poos kohtunikule võimaluse võrrelda reie ja sääre profiili. See on hea näide, kuidas üks poos ei räägi ainult ühest lihasest.
7. Kõht ja jalad. Siin on fookuses kõhulihased ja reie nelipealihas. Kuiv keskkoht, tugev reiejoon ja kontrollitud poseerimine annavad palju infot võistleja vormi kohta.

Meeskulturist ja tervikpilt: mida kohtunik otsib?

Ausalt öeldes võib publiku pilk sageli peatuda kõige nähtavamal lihasel. Kohtunik ei saa seda luksust endale lubada. Tema ülesanne on võrrelda kehaosa kehaosaga ja võistlejat võistlejaga.

Oluline on, et lihasmass ei tuleks proportsioonide arvelt. Väga suur ülakeha ja nõrgad jalad rikuvad terviku. Sama kehtib vastupidi: tugevad jalad ei päästa pilti, kui õlad, rind ja selg jäävad kitsaks või pehmeks.

V-kuju on meeste kulturismis eriti tähtis. Laiad õlad ja selg koos kontrollitud vööpiirkonnaga loovad laval tugeva mulje. Samas ei piisa ainult kujust. Lihased peavad olema selged, pinges ja nähtavalt arenenud.

Poseerimine mängib samuti suurt rolli. Sama keha võib tunduda parem või halvem sõltuvalt sellest, kas võistleja oskab end näidata. Liiga pinges nägu, värisevad jalad või kehv asend võivad rikkuda muidu hea vormi. Mis siis tegelikult juhtub? Kohtunik näeb mitte ainult keha, vaid ka kontrolli keha üle.

Praktilised märgid, mida laval tähele panna

Hea hindamine algab rahulikust vaatlusest. Kõigepealt tasub märgata üldist siluetti: kas keha on sümmeetriline, kas vasak ja parem pool on tasakaalus ning kas ülemine ja alumine kehaosa räägivad sama keelt.

Seejärel tulevad detailid. Õlad peaksid looma laiuse, rind peaks olema täis ja selg piisavalt arenenud. Käed ei tähenda ainult biitsepsit; triitseps annab õlavarrele suure osa mahust. Kõht peab olema kontrollitud, mitte lihtsalt nähtavate lihastega. Reied ja sääred näitavad, kas töö on tehtud kogu kehaga.

Ka jalalabad ei ole juhuslik lisand. Kui asend on halb, muutub kogu poos nõrgemaks. Kulturismis loeb iga osa, isegi see, mis esmapilgul tundub väike.

Lõpuks tuleb võrrelda võistlejaid samadel alustel. Kui üks mees on parem seljapoosides ja teine eestpoosides, peab kohtunik otsustama, kelle tervik on tugevam. See ongi kulturismi hindamise raske osa.

KKK

Kas suurim meeskulturist võidab alati?

Ei. Suurus aitab, aga ainult siis, kui sellega kaasnevad proportsioonid, lihaskvaliteet ja hea lavaline kontroll.

Miks vaadatakse keha peast jalalabadeni?

See annab kohtunikule kindla süsteemi. Nii ei jää mõni lihasrühm või proportsioon märkamata ning võistlejaid saab ausamalt võrrelda.

Milline poos näitab vormi kõige paremini?

Ühte ainsat poosi ei ole. Seljapoosid näitavad palju lihaskvaliteeti ja proportsioone, aga lõplik pilt tekib kõigi kohustuslike pooside põhjal.

Mikk-Alvar Olle tõlk. IFBB Amateur Bodybuilding Rules

Autor: https://kulturism.ee/

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.