Murumets ja Zarubin: MM-kuld Eestile

Murumets ja Aivar Zarubin tegid Barcelonas Eesti jõuspordile suure päeva. Üks tõi maailmameistritiitli, teine Eesti rekordi, ning kogu lugu näitab hästi, kui tugev oli toonane politseisportlaste põlvkond.

See ei olnud lihtsalt kuiv tulemuste rida. Siin on korraga MM-kuld, jõutõmme 327,5 kilo ja ees ootav uus proov Poolas. Väikese Eesti kohta kõlab see päris suurelt.

Murumets ja Zarubin Eesti jõuspordis

Varemavaldatule lisaks on hea märkida, et märulipolitseinikust jõutõstja Aivar Zarubin tuli Barcelonas maailmameistriks. Seda kaalus kuni 110 kg. Juba see tulemus vääriks omaette tähelepanu, sest rahvusvaheline tiitel ei tule kunagi niisama. Selle taga on aastatepikkune treening, võistlusnärv ja oskus õigel päeval oma katsed ära teha.

Sama võistlusuudise teine suur nimi on Eesti mullune parim politseisportlane, rammumees Andrus Murumets. Tema tegi kehakaalus üle 125 kg Eesti rekordi. Jõutõmbes tuli kirja 327,5 kilo. See number ei vaja palju ilustamist. Kes on jõusaalis kasvõi korra rasket tõmmet proovinud, saab aru, mida selline raskus tähendab.

Surumises sai Murumets 200 kilo. Oluline detail on seegi, et särgid olid Barcelonas keelatud. See muudab tulemuse ausas mõttes veel kõnekamaks, sest abivarustuse roll jõutõstmises võib olla suur. Kui varustus on piiratud, tuleb rohkem välja sportlase enda puhas jõud, tehnika ja stabiilsus.

Miks Murumets tulemus kõnetab?

Ausalt öeldes on selliste tulemuste puhul lihtne vaadata ainult medalit ja rekordit. Tegelik pilt on laiem. Eesti jõusport oli siis nähtav, tegijad olid rahvusvahelisel tasemel ning nimed nagu Andrus Murumets ja Aivar Zarubin andsid noorematele treenijatele väga selge sõnumi: ka siit saab minna suurele lavale.

Murumetsa puhul lisab loole kaalu tema taust. Tallinna prefektuuris töötav sportlane ei elanud ainult jõusaali rütmis. Töö ja treeningu ühendamine nõuab rutiini, kannatust ja oskust taastuda. See on tuttav paljudele harrastajatele ka täna. Vahe on lihtsalt selles, et enamik meist ei tõmba võistlusel 327,5 kilo.

Hästi läks ka teistel eestlastel. Hõbedaga lõpetas tallinlane Aivar Krupp ja pronksiga rakverlane Aivar Reimann. See näitab, et jutt ei käinud ühest õnnestunud stardist, vaid tugevast koondpildist. Kui samast ringist tuleb mitu medalit, on kuskil tehtud järjekindlat tööd.

Kuidas selline jõutase sünnib?

Lihtne tõde: suur jõud ei teki ainult raskust kangile lisades. Tugev jõutõmme vajab jalgu, selga, haaret, keskkeha ja pead. Kui üks lüli järele annab, jääb katse pooleli. Seepärast on jõutõstja treening harva juhuslik. Igal raskel päeval on oma mõte, igal kergemal nädalal samuti.

Jõutõmbes on eriti tähtis algasend. Kang peab liikuma kehale lähedalt, selg peab püsima kontrolli all ja tõmme ei tohi muutuda paaniliseks rapsimiseks. Suurte raskuste juures maksab iga sentimeeter. Murumets näitas Barcelonas, et tema tehnika ja jõud kandsid ka siis, kui kaal kangil oli Eesti rekordi vääriline.

Surumine 200 kilo ilma särkideta on samuti tugev märk. See nõuab õlgade, rinna ja triitsepsi koostööd, kuid veel rohkem vajab see korduvat harjutamist sama võistlusliigutusega. Võistluspäeval ei ole aega otsida uut tehnikat. Siis tuleb usaldada seda, mis on treeningul sisse töötatud.

Murumets järgmise suure proovi eel

Kuuldavasti võtab oma sportlased kokku politsei peadirektor Andropov ja seda 18. augustil. See on väike, aga kõnekas detail. Kui sportlased toovad Eestile tiitleid ja rekordeid, väärivad nad tähelepanu ka väljaspool spordisaali. Politseijuht ise võistles MMil sulgpallis, mis annab kogu loole omamoodi sportliku tausta.

Murumetsa jaoks ei lõpe hooaeg Barcelonaga. 21. augustil sõidab ta Poola, kus peetakse järjekordne WRP ehk maakeeli äraseletatult ilmarekordite üritamise võistlus. Selline start nõuab teistsugust vaimset valmisolekut. Rekordite üritamisel ei minda lihtsalt kohta kaitsma. Minnakse piiri nihutama.

Mis siis tegelikult juhtub, kui sportlane tuleb rekordilt ja peab kohe uuesti keskenduma? Ta peab taastuma, hoidma vormi ja mitte laskma värskel edul pead segi ajada. See on sageli raskem, kui kõrvalt paistab. Keha on väsinud, aga kalender liigub edasi.

KKK: Murumets ja Barcelona MM

Kes tuli Barcelonas maailmameistriks?

Aivar Zarubin tuli Barcelonas maailmameistriks kaalus kuni 110 kg. Ta oli märulipolitseinikust jõutõstja ning tema tulemus lisas Eesti jõuspordile olulise rahvusvahelise tiitli.

Mis rekordi tegi Andrus Murumets?

Andrus Murumets tegi kehakaalus üle 125 kg Eesti rekordi jõutõmbes. Tulemuseks märgiti 327,5 kilo. Surumises sai ta 200 kilo.

Mis võistlus ootas Murumetsa Poolas?

21. augustil sõitis Murumets Poola, kus peeti WRP ehk ilmarekordite üritamise võistlus. See tähendas uut suurt proovikivi kohe pärast Barcelona tulemust.

Autor: Aare Kreilis

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.