Lamades surumine Rocca al Mare koolis

Lamades surumine tõi 24. mail 2016 Rocca al Mare Kooli saali 27 noort sportlast. Seitsmendad kevadised lahtised võistlused näitasid, et koolinoorte jõualad ei ole ainult suurte raskuste tõstmine, vaid ka närv, tehnika ja aus punktiarvestus.

Võistlusel osalesid õpilased mitmest Tallinna ja Harjumaa koolist. Tulemusi võrreldi Wilksi koefitsiendi järgi, et eri kehakaalus sportlased saaksid võistelda võimalikult võrdselt.

Lamades surumine ja koolivõistluse mõte

Kooli jõusaalivõistlusel on oma eriline õhkkond. Mõni tuleb kindla plaaniga võita, mõni teeb esimese ametliku katse ja mõni saab alles kohapeal aru, kui palju loeb rahulik sooritus.

Rocca al Mare Kooli kevadine lamades surumise võistlus oli juba seitsmes. See tähendab, et tegemist ei olnud juhusliku spordipäeva lisaga, vaid traditsiooniga, kus õpilased saavad end turvalises ja mõõdetavas vormis proovile panna.

Sel korral oli kohal 27 sportlast, nende seas 2 neidu. Kõige suurem esindus tuli Tallinna Järveotsa Gümnaasiumist, kust osales 16 õpilast. Rocca al Mare Koolist oli võistlemas 3 õpilast, Tallinna Nõmme Gümnaasiumist 2 ning Tallinna Õismäe Gümnaasiumist ja Tabasalu Ühisgümnaasiumist kumbki 1 õpilane.

Väljaspool arvestust tegi kaasa Rocca al Mare Kooli vilistlane Raimond Pääru. Sellised osalejad annavad võistlusele juurde head võistlusvaimu: nooremad näevad, et treening ei lõpe kooli lõpetamisega.

Kuidas lamades surumine arvestuses toimis?

Lamades surumine tundub pealt vaadates lihtne: heidad pingile, võtad kangi, lased rinnale ja surud üles. Tegelikult määrab palju rohkem. Õige asend, kindel käte laius, pinges selg ja kontrollitud liikumine võivad olla vahe eduka ja ebaõnnestunud katse vahel.

Tulemustes kasutati Wilksi koefitsienti. Lihtsalt öeldes aitab see võrrelda eri kehakaalus võistlejate jõutaset. Suurem absoluutne raskus ei tähenda alati kõrgemat kohta, sest arvesse läheb ka sportlase kehakaal.

See põhimõte muutis poiste absoluutarvestuse põnevaks. Võistluse suurim raskus oli 150 kg, kuid esikohta see automaatselt ei toonud. Just siin tulebki välja, miks Wilksi arvestus koolivõistlustel hästi töötab: väiksem sportlane saab tugeva tulemusega võidelda suuremate meestega samas tabelis.

Poiste absoluutarvestus

Poiste absoluutarvestuses võitis Andri Eric Külaviir Tallinna Nõmme Gümnaasiumist. Eelmisel aastal oli ta kolmas, seekord tõi 142,5 kg tulemus ja 90,77 Wilksi punkti talle esikoha.

Teise koha sai Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilane Pavel Budanov. Tema surus päeva suurima raskuse, 150 kg, kuid 86,52 Wilksi punkti jättis ta üldarvestuses teiseks. Ausalt öeldes on see hea näide sellest, miks ainult kangil olev number ei räägi kogu lugu.

Kolmanda koha saavutas eelmise aasta võitja Holger Ader Tabasalu Ühisgümnaasiumist. Tema tulemuseks jäi 125 kg ja 84,49 Wilksi punkti.

Tüdrukute arvestus

Tüdrukute arvestuses võistlesid kaks Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi neidu. Mõlemale oli see esimene võistlus, mis teeb nende tulemused eriti väärtuslikuks. Esimene start on alati närviline, eriti siis, kui publik vaatab ja kohtunik annab käske.

Võidu sai Elina Lillebach, kes surus 40 kg ja kogus 45,42 Wilksi punkti. Teiseks tuli Rebecca Lamberg, samuti 40 kg tulemusega, kuid 40,74 Wilksi punktiga.

Rocca al Mare Kooli parim

Rocca al Mare Kooli sisearvestuses tuli võitjaks Kevin Henry Kindsigo. Tema tulemus oli 90 kg ja 58,60 Wilksi punkti. Kodukooli arvestus lisab võistlusele oma väikese pinge, sest tihti tuntakse üksteist klassist, koridorist või trennist.

Lamades surumine: mida noor võistleja jälgib?

Esimene soovitus on lihtne: ära vali avakatseks raskust, mida oled vaid korra unenäos näinud. Avakatse peaks olema kindel. Kui see tuleb puhtalt üles, on võistlejal kohe parem tunne ja järgmisi katseid on lihtsam planeerida.

Teiseks tasub harjutada võistluskäske. Treeningul kiputakse kangi rinnalt kohe üles suruma, aga võistlusel võib kohtunik nõuda pausi. Kui paus tuleb üllatusena, kaob jõud kiiresti.

Kolmandaks loeb soojendus. Mitte liiga vähe, mitte liiga palju. Hea soojendus teeb õlad ja küünarnukid valmis, kuid ei võta põhikatseteks jõudu ära. Koolivõistlusel on lihtne teiste raskustest hoogu sattuda, aga oma plaan peab jääma esikohale.

Ja veel üks asi: tehnika ei ole ainult ilu pärast. Stabiilsed jalad, pinges ülakeha ja kontrollitud kangitee teevad tõste turvalisemaks. See on eriti tähtis noortele, kes alles ehitavad jõubaasi.

Lamades surumine ja võistluse kokkuvõte

Rocca al Mare Kooli kevadine võistlus näitas, et lamades surumine sobib koolinoorte jõuprooviks hästi. Reeglid on arusaadavad, tulemus on selgelt mõõdetav ja Wilksi koefitsient aitab eri kehakaalus sportlasi ausamalt võrrelda.

Kõige olulisem ei olnud ainult see, kes võitis. Tähtis oli ka see, et 27 noort tuli lavale, pani nime kirja ja tegi katsed ära. Sellest algabki võistluskogemus.

KKK: lamades surumine koolivõistlusel

Miks kasutatakse lamades surumises Wilksi koefitsienti?

Wilksi koefitsient aitab võrrelda eri kehakaalus sportlasi. Nii ei võida alati ainult see, kes tõstab kõige suurema raskuse, vaid arvesse läheb ka kehakaalu suhtes näidatud jõud.

Kas esimene võistlus peaks olema maksimaalne pingutus?

Esimene võistlus võiks olla pigem kogemuse saamine. Hea avakatse, rahulik sooritus ja kohtuniku käskude kuulamine annavad rohkem kasu kui liiga riskantne raskus.

Mida enne lamades surumise võistlust harjutada?

Harjuta kindlat algasendit, kangi kontrollitud langetamist, pausi rinnal ja tugevat lõpusirutust. Lisaks tasub proovida võistluse moodi soojendust, et päev ei tuleks kehale üllatusena.

Autor: Rivo Raaper ja Ants Rosenbaum

Tule trenni! ArtGym