26. juuli 2010

Ain Paavo: legendaarne Eesti kulturist

Ain Paavo: legendaarne Eesti kulturist

Ain Paavot on üks väheseid eestlasi, kelle nimi paneb vanemad kulturistid pea noogutama. 1990. aastal krooniti ta IFBB Euroopa meistriks kulturismis ja tõstmises sooritas ta tõukamises NSVL rekordi 220 kg – kaks suurt saavutust, kaks täiesti erinevat ala.

Ain Paavo – kahe ala rekordimees

IFBB on maailma suurim kulturismiorganisatsioon. Euroopa meistrivõistlustel mõõavad end sajad ettevalmistunud sportlased üle kogu kontinendi – 1990. aasta tiitel ei tulnud kätte lihtsalt siludes. Seal olid parimad.

Tõstmise pool on sama muljetavaldav. Tõukamine on jõuharjutus, kus raskus surutakse plahvatuslikult üle pea. 220 kg on tase, mis nõuab aastatepikkust spetsiifilist treeningut ja erakordset plahvatuslikku jõudu. See number jäi NSVL rekordiks – see tähendab, et kogu tohutu spordiriigi sportlaste seas polnud seda keegi paremini teinud.

Kahe nii erineva spordiala tippudeni jõudmine on erandlik. Kulturismis on vaja sümmeetriat, proportsioone ja lihase viimistlust. Tõstmises on vaja maksimaalset jõudu ja kiirust. Harva mahub üks inimkeha mõlemasse vormi.

Mis tegi Ain Paavo eriliseks?

Kulturismis on ta läinud ajalukku eelkõige oma võimsate säärelihaste poolest. Sääred on üks keerulisemaid lihasgruppe arendada – neid treenivad paljud, aga tõeliselt head sääred on haruldased. Nii professionaalsed kulturistid kui ka tavatreenijad teavad, et säärelihased vastavad treeningule tihtipeale kehvemini kui jalad, õlad või selg.

Seega kui mõni mees läheb kulturismiajalukku just oma säärte poolest, on see midagi tõeliselt erakordset.

Teine asi, mis tema puhul silma torkab: 57-aastasena oli Ain Paavoga endiselt väga heas vormis. See pole enesestmõistetav. Paljud sportlased, kes on aastaid maksimaalselt pingutanud, lõpetavad treenimise ja kaotavad kuju kiiresti. Väga heas vormis püsimine 57-aastaselt nõuab endiselt tõsist pühendumust – ja see on omaette saavutus.

Mida võib sellelt inimeselt õppida?

Ain Paavot karjäär karjäär pakub mõtteainet igaühele, kes tõsiselt treenib.

Jõualad täiendavad üksteist. Tõstmise tehnikad – eriti plahvatuslikud liigutused – arendavad lihaskiude ja neuromuskulaarset jõudu, millest kulturism ainult kasu saab. Kui treeningkava tundub lae all olevat, võib mõni klassikaline jõuharjutus uue stiimuli anda.

Säärelihastele tasub tähelepanu pöörata. Need on kõva töö ja kannatlikkuse lihasgrupp. Enamik inimesi alahindab aega, mis kulub säärtele nähtava tulemuse saamiseks. Aastad, mitte kuud.

Pikaajalisus on omaette eelis. 57-aastasena heas vormis olemine ei juhtu iseenesest – see on pikaajalise treeningharjumuse tulemus. Iga järjepidevalt tehtud treening ei anna kohe tulemust, aga kümne aasta pärast on vahe suur. Ain Paavoga on selle elav tõestus.

KKK

Mis oli Ain Paavot karjäär suurim saavutus kulturismis?

1990. aastal võitis ta IFBB Euroopa meistrivõistlused kulturismis. IFBB on maailma suurim kulturismiorganisatsioon ning Euroopa meistrivõistlused on tõsise tasemega turniir.

Mis rekord oli tal tõstmises?

Ta tegi tõukamises NSVL rekordi: 220 kg. Tõukamine on plahvatuslik üle pea surumine, mis nõuab erakordset jõudu.

Mille poolest oli ta kulturistina kõige tuntum?

Tema erakordselt arenenud säärelihaste poolest, mis paistsid silma isegi professionaalsel tasandil – ja sääred on üks raskemini arendatavaid lihasgruppe.

Autor: Fitness.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.