Eesti Raskejõustikumuuseum: pärand

Eesti Raskejõustikumuuseum on loodud selleks, et Eesti raskejõustiku lugu ei jääks kastidesse, kappidesse ja vanade albumite vahele. Siit algab koht, kuhu saavad koonduda sportlaste elulood, võistluste protokollid, trofeed, fotod, videod ja muud esemed, mis aitavad mõista, kuidas jõualad Eestis kasvanud on.

Miks Eesti Raskejõustikumuuseum loodi?

Raskejõustiku pärand ei sünni ainult suurtest võitudest. See sünnib ka vanadest treeningpäevikutest, võistluslehtedest, karikatest, fotodest ja lugudest, mida endised sportlased omavahel räägivad. Kui need jäävad eri inimeste kodudesse laiali, on neid hiljem raske üles leida.

Muuseumi eesmärk on koguda, säilitada ja süstematiseerida Eesti raskejõustiku pärandit. See tähendab, et alles ei hoita ainult ilusaid esemeid, vaid ka tausta: kes võistles, kus võisteldi, millised olid tulemused ja milline oli ajastu vaim.

Algatuse taga olid Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, Eesti Jõutõsteliit, Eesti Tõstespordi Liit, Eesti Personaaltreenerite Liiit ja Spordiklubi Reval Sport. See on oluline detail, sest raskejõustik ei ole üks kitsas ala. Sinna mahuvad kulturism, fitness, jõutõstmine, tõstmine ja treeneritöö. Igal alal on oma inimesed, oma võistlused ja oma mälestused.

Lihtne tõde: kui materjal on ainult kellegi mälus või garaažiriiulis, võib see ühel hetkel kaduda. Kui see on korrastatud, saab seda uurida, näidata ja kasutada ka siis, kui algsed tegijad enam igal detailil silma peal ei hoia.

Kuidas Eesti Raskejõustikumuuseum pärandit hoiab?

Muuseumi töö algab kogumisest. Vajalikud on sportlaste elulood, võistluste protokollid, trofeed, foto- ja videomaterjalid ning muud kultusesemed. Iga selline asi annab pildi sellest, kuidas ala Eestis arenes ja millised inimesed selle arengut vedasid.

Teine samm on korrastamine. Üks karikas võib olla ilus mälestus, aga kui selle juures puudub võistluse nimi, aasta või sportlase taust, jääb osa loost rääkimata. Protokollid ja fotod aitavad mälestused siduda faktidega. Nii saab hiljem aru, mis toimus, mitte ainult seda, et midagi kunagi toimus.

Arnolt Tokko, kes oli Eesti Kulturismi ja Fitnessiliidu asutaja ja selle president aastatel 1997-2016, ütles asutamiskoosolekul, et Eesti Raskejõustiku ajalugu on võimas ning sellesse tuleb väärikalt suhtuda. Tema mõte oli selge: see ajalugu tuleb tulevaste põlvede jaoks säilitada.

Tokko sõnul on Eestis palju raskejõustikuga seotud pärandit, mis on laiali entusiastide, endiste sportlaste kodudes, spordiklubides ja mujal. Ta tõi välja ka tänapäevase probleemi: kui dokumenti 30 sekundiga üles ei leia, tundub see juba kadununa. See kõlab karmilt, aga igaüks, kes on vana võistlustulemust otsinud, saab sellest aru.

Mida tasub raskejõustiku pärandi juures märgata?

Kõige väärtuslikumad ei ole alati kõige säravamad esemed. Mõnikord räägib vana foto rohkem kui medal. Mõnikord on oluline just võistluse protokoll, sest see kinnitab tulemuse ja paneb sportlase nime õigesse aega. Ka videomaterjal võib aidata näha tehnikat, lavalist esinemist või võistluse õhkkonda nii, nagu tekst seda edasi ei anna.

Raskejõustiku puhul on tähtis ka treenerite ja klubide roll. Spordiklubi Reval Sport panustas Eesti Raskejõustikumuuseumi asutamisse oma ruumidega aadressil Aia tänav 20. Sellest sai muuseumi asukoht. See seob pärandi konkreetse paigaga, mitte ainult üldise ideega.

Eesti 100. ja Eesti raskejõustiku 130. juubeliaasta annavad sellele algatusele sümboolse raami. Juubelid mööduvad kiiresti, aga nende ajal tehtud otsused võivad jääda kauaks. Kui pärand sel hetkel kokku tuua, saab sellest rohkem kui pidulik sõnavõtt.

Ausalt öeldes on sellise muuseumi väärtus kõige paremini näha siis, kui keegi küsib lihtsa küsimuse: kes olid meie ala tegijad enne praegust põlvkonda? Kui vastus on olemas, on ajalugu elus. Kui vastus tuleb otsida juhuslikest mälestustest, on juba hilja.

Eesti Raskejõustikumuuseum ja tulevased põlved

Muuseum ei ole ainult mineviku hoidla. See võib olla ka tööriist noorematele sportlastele, treeneritele ja huvilistele. Kui inimene näeb, kui kaua on Eestis jõualadega tegeldud, muutub tänane treening laiemaks looks. Kangi all tehtud töö ei ole enam ainult isiklik eesmärk, vaid osa pikemast rajast.

Selline pärand aitab ka ala tõsiselt võtta. Kulturism, fitness, jõutõstmine ja tõstmine vajavad dokumenteeritud ajalugu samamoodi nagu iga teine spordiala. Ilma selleta jäävad tegijad kergesti nähtamatuks, eriti need, kes tegutsesid enne digiajastut.

Mis siis tegelikult juhtub, kui materjalid kokku kogutakse? Tekib võimalus võrrelda ajastuid, taastada võistluste käiku, leida üles sportlaste lood ja näidata, kuidas Eesti raskejõustik on arenenud. See on kasulik nii uurijale, ajakirjanikule, treenerile kui ka tavalisele spordihuvilisele.

KKK

Mis on Eesti Raskejõustikumuuseum?

See on MTÜ, mille eesmärk on koguda, säilitada, korrastada ja tutvustada Eesti raskejõustikuga seotud pärandit, sealhulgas elulugusid, protokolle, trofeesid, fotosid ja videoid.

Kes oli algatuse autor?

Algatuse autorina nimetati Arnolt Tokko. Ta oli Eesti Kulturismi ja Fitnessiliidu asutaja ning selle president aastatel 1997-2016.

Kus muuseum asub?

Arnold Tokko tänas Spordiklubi Reval Sporti, mis panustas muuseumi asutamisse ruumidega aadressil Aia tänav 20.

Autor: Fitness.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.