Spordipsühholoogia koolitused treenerile

Spordipsühholoogia ei ole ainult tippsportlaste teema. Treenerile annab see paremad tööriistad, et hoida rühmas korda, märgata väsimust ja aidata sportlasel võistlusel pea selge hoida.

Kui trennis on kümme erineva iseloomuga inimest, ei piisa ainult heast harjutuste kavast. Vaja on osata suunata tähelepanu, koostööd ja pingega toimetulekut nii, et õppimine päriselt toimuks.

Miks spordipsühholoogia treenerile korda läheb

Treeneri töö näeb väljast lihtne välja: näita ette, paranda tehnikat, pane koormus paika. Tegelikult toimub samal ajal veel palju muud. Keegi kaotab keskendumise. Keegi kardab eksida. Keegi on väsinud, aga ei ütle seda välja. Mõnes võistkonnas on koostöö paberil olemas, kuid mängu ajal ei loe sportlased üksteist piisavalt hästi.

Just siin tulebki spordipsühholoogia praktiliselt mängu. See aitab treeneril aru saada, miks sportlane vahel ei tee seda, mida ta juba oskab. Põhjus ei ole alati laiskus või halb vorm. Mõnikord on asi tähelepanus, pinges, ebakindluses või selles, et rühm ei toimi veel ühtse tiimina.

Ausalt öeldes on see teema eriti oluline noortega töötades. Noorsportlane õpib korraga tehnikat, enesekontrolli ja suhtlemist. Kui treener oskab seda keskkonda teadlikult juhtida, on ka treening rahulikum ja tulemus parem.

Spordipsühholoogia koolitused Tartus ja Tallinnas

Tartu Ülikooli kevadsemestri kursused olid suunatud treeneritele, kes tahtsid täiendada oma teadmisi sportlaste käitumise, tähelepanu ja vaimse valmisoleku teemadel. Kõiki koolitusi viis läbi Aave Hannus ning iga kursuse maht oli 10 tundi. Osalustasu oli 98 €.

Esimene teema puudutas treeneri teed distsipliinini. See keskendus ennetavatele ja korrigeerivatele võtetele, mis aitavad hoida treeningu õppimisele suunatuna. Distsipliin ei tähenda ainult keelamist. Heas trennis on reeglid selged, tähelepanu püsib ja sportlane saab aru, miks mingi tegevus vajalik on.

Teine kursus, Võistkonnataju arendamine: tähelepanu ja koostöö treening sportmängudes, vaatas tiimitööd tajupsühholoogia nurga alt. Sportmängudes ei piisa sellest, et iga mängija on eraldi tugev. Mängija peab märkama ruumi, kaaslasi ja olukorra muutumist. Mängueelne ja mängujärgne analüüs aitavad seda teadlikumalt treenida.

Kolmas kursus, Treeneri läbipõlemise ennetamine, oli suunatud treeneri enda töövõimele. Treener annab palju energiat välja: emotsioonid, vastutus, ootused, suhtlus vanemate ja sportlastega. Kui taastumine ja piirid jäävad juhuse hooleks, tekib läbipõlemise risk märkamatult.

Neljas kursus, Keskendumise juhtimine võistlusolukorras: praktiline fookuse treenimine, käsitles võistluspäeva vaimset poolt. Mis siis tegelikult juhtub, kui sportlane teab, mida teha, aga pingelisel hetkel mõte hajub? Treener saab õpetada lihtsaid võtteid, millega segajaid märgata ja tähelepanu tagasi ülesandele tuua.

Kuidas spordipsühholoogia trennis töötab

Hea vaimne ettevalmistus algab tavalisest treeningust, mitte alles võistluspäeva hommikul. Kui sportlane harjub trennis tähelepanu suunama, enda reaktsioone märkama ja pärast sooritust rahulikult analüüsima, on tal võistlusel rohkem kindlust.

Treener saab alustada väga lihtsast. Näiteks panna enne harjutust paika ühe konkreetse fookuse: põlve asend, söödu ajastus, hingamine või pilgu suund. Pärast harjutust ei pea küsima ainult “kuidas läks?”. Parem küsimus on: “Millele sa tähelepanu hoidsid?” Selline väike muutus õpetab sportlast mõtlema oma soorituse üle, mitte ainult tulemust hindama.

Võistkonnaspordis on sama loogika koostööga. Kui mängijad räägivad läbi, mida nad teatud olukorras nägid ja ootasid, tekib ühine keel. See ei sünni ühe koosolekuga. Seda tuleb harjutada nagu söötu, kaitseasendit või stardikiirust.

Praktiline spordipsühholoogia treeneri töös

Lihtne tõde: treener ei pea olema psühholoog, et kasutada psühholoogilisi põhimõtteid targalt. Ta peab oskama märgata mustreid. Millal rühm laguneb? Millised sportlased lähevad pinges lukku? Kuidas muutub koostöö siis, kui tempo tõuseb?

Praktiliselt tähendab see kolme harjumust. Esiteks tee ootused selgeks enne harjutust, mitte pärast segadust. Teiseks anna tagasisidet käitumisele ja valikule, mitte inimese sildistamisele. Kolmandaks jäta treeningu lõppu paar minutit, et sportlane saaks öelda, mida ta õppis ja mida järgmisel korral proovib.

Ka treeneri enda vaimne seisund loeb. Sügisene saaliperiood, võistluskalender ja pikad õhtud võivad võtta rohkem kui alguses paistab. Kui treener on pidevalt kurnatud, muutub ka suhtlus järsemaks. Seepärast on läbipõlemise ennetamine osa kvaliteetsest treeneritööst, mitte pehme kõrvalteema.

Spordipsühholoogia KKK

Kas spordipsühholoogia sobib ainult tippsporti?

Ei. Seda on vaja ka noorte-, harrastus- ja võistkonnaspordis. Tähelepanu, motivatsioon, koostöö ja pingega toimetulek mõjutavad igal tasemel treeningu kvaliteeti.

Mida treener selliselt koolituselt kaasa saab?

Ta saab praktilisi võtteid treeningu juhtimiseks: kuidas hoida distsipliini, arendada koostööd, märgata läbipõlemise ohte ja õpetada sportlast võistlusel keskenduma.

Kas vaimset valmisolekut saab treenida nagu tehnikat?

Jah, kui seda teha järjepidevalt. Fookuse hoidmine, segajatega toimetulek ja soorituse analüüs muutuvad paremaks siis, kui neid harjutatakse regulaarselt.

Autor: fitness.ee