Teadmiseks võistlejale: 2016 reeglid

Teadmiseks kõigile, kes plaanisid 2016. aastal minna Eesti meistrivõistlustele, Eesti karikavõistlustele või välisvõistlustele: oluline oli klubi, litsents ja õigeaegne registreerimine. Siin on sama info selgemalt lahti kirjutatud, et võistleja näeks kohe, mida teha ja millal.

Teadmiseks enne võistlushooaega

2016. aasta reeglite järgi ei saanud sportlane lihtsalt ise võistlusele nime kirja panna. Eesti meistrivõistlustel, Eesti karikavõistlustel ja välisvõistlustel said osaleda EKFL-i liikmesklubide sportlased, kellel oli kehtiv litsents.

Lihtne tõde: kui tahtsid lavale minna, pidi kõigepealt olema korras klubiline kuuluvus. See tähendas, et sportlane pidi kuuluma mõnda EKFL-i liikmesklubisse või pidi klubi ise astuma EKFL-i liikmeks. Katkine liitumislink on siit eemaldatud, sest vanale aadressile ei saa enam kindlalt toetuda.

Selline kord võib tunduda bürokraatiana, aga võistlusspordis on sel oma põhjus. Klubi on vahelüli sportlase ja alaliidu vahel. Klubi koondab andmed, annab edasi registreerimised ja aitab vältida olukorda, kus võistleja avastab viimasel nädalal, et mõni vajalik samm jäi tegemata.

Võistleja litsents ja klubiline kuuluvus

Litsents kehtis kalendriaasta jooksul ja maksis 50 €. Litsentsitaotluse esitas sportlane oma klubile. Klubi võis oma sportlaste litsentside eest tasuda, kuid see ei olnud kohustus. Seega pidi võistleja selle küsimuse oma klubiga varakult üle rääkima.

Hea mõte oli see teema lahendada juba hooaja alguses, mitte siis, kui vorm hakkas valmis saama. Võistluspäeva lähenedes on peas niigi kaal, grimm, kategooria, poseerimine ja reisiplaan. Litsents ei tohiks olla viimane lahtine ots.

Klubivahetuse puhul oli reegel range: sama kalendriaasta jooksul sportlase klubilist kuuluvust muuta ei saanud. Kui sportlane soovis klubi vahetada, tuli sellest oma klubile teada anda. Klubi edastas info EKFL-ile detsembrikuu jooksul.

Praktikas tähendas see, et hooaja keskel ei saanud lihtsalt otsustada: nüüd esindan kedagi teist. Võistleja pidi oma plaani ette mõtlema. Kui treeningpaik, treener või klubi muutus, tuli ka võistluskalender ja liikmesus õigel ajal läbi rääkida.

Teadmiseks registreerimise tähtaegadest

Võistlustele registreerimine käis klubide kaudu. See tähendab, et klubi esitas EKFL-ile oma sportlaste nimekirja. Sportlane ise pidi aga klubile õigel ajal teada andma, millistel võistlustel ta osaleda plaanib.

Kevadhooaja info tuli klubile esitada hiljemalt 15. märtsiks. Sügishooaja info tuli esitada hiljemalt 15. augustiks. Need kuupäevad olid olulised, sest nende järgi sai klubi oma nimekirjad kokku panna ja alaliidule edastada.

Ausalt öeldes on see koht, kus paljud sportlased kipuvad liiga hilja tegutsema. Vorm võib olla hea, aga kui registreerimine ei liigu õigel ajal läbi klubi, võib võistlusplaan takerduda. Seepärast tasus juba ette kirja panna, kas eesmärk oli Eesti karikas, Eesti meistrivõistlused või mõni välisvõistlus.

EM, MM ja eliitkoondise põhimõtted

Euroopa meistrivõistlustele või maailmameistrivõistlustele pääsemiseks pidi sportlane olema varem Eesti meistrivõistlustel või Eesti karikavõistlustel esikolmikus. 2016. aasta info järgi arvestati selleks tulemusi aastatest 2015 või 2016.

Kui EM-il või MM-il oli korraldajate poolt võistlejate arv piiratud, lähtus EKFL valiku tegemisel üldjuhul sportlikust printsiibist. Teisisõnu: eelistati viimase kvalifikatsioonivõistluse tulemusi. See oli võistlejale selge signaal, et kodused võistlused ei olnud lihtsalt vahepeatus, vaid tähtis osa rahvusvahelisele lavale jõudmise teest.

Eliitkoondisse kuulusid 2016. aastal sportlased, kes olid 2015. aastal EM-il või MM-il jõudnud esikuuikusse. 2017. aastaks oli lisatingimus karmim: koht pidi jääma ka võistlejate arvu vaadates esimese poole sisse. Näiteks nelja võistleja puhul tähendas see 1. või 2. kohta. Kuues koht andis eliitkoondise koha ainult siis, kui kategoorias oli vähemalt 12 võistlejat.

Eliitkoondise sportlasele korvas EKFL EM-il ja MM-il osalemiseks transpordikulud. See oli oluline tugi, sest välisvõistlus ei tähenda ainult stardimaksu. Sinna lisanduvad lend, majutus, toit, kohapealne liikumine ja kogu võistlusnädala korraldus.

2016. aasta eliitkoondise nimekirja kuulusid Oleg Anissimov, Kristina Koroljak, Endla Vaher, Rain Kuusnõmm, Raigo Kuusnõmm, Ott Kiivikas, Reet Reimets, Peep Reinart, Ene Tomingas, Regina Krukovskaja, Johanna Lond ja Imre Vähi. Nimekiri võis täieneda sõltuvalt 2016. aasta EM-i tulemustest.

Praktiline kontrollnimekiri võistlejale

Enne hooaja algust tasus teha kolm asja. Esiteks kontrollida, kas klubi kuulub EKFL-i liikmesklubide hulka. Teiseks küsida klubilt üle, kes ja millal esitab litsentsitaotluse. Kolmandaks anda oma võistlusplaan klubile enne tähtaega, mitte viimasel hetkel.

Kui eesmärk oli välisvõistlus, tuli lisaks vaadata varasemaid tulemusi. Kas esikolmiku koht Eesti MV-l või KV-l oli olemas? Kas kategoorias võis tulla piirang võistlejate arvule? Mis oli viimane kvalifikatsioonivõistlus, mille põhjal valik tehakse?

Need küsimused ei ole ainult paberimajandus. Need aitavad sportlasel oma hooaja rahulikult üles ehitada.

KKK: teadmiseks enne lavale minekut

Kas võistleja sai end ise EKFL-i võistlusele registreerida?

2016. aasta korra järgi käis registreerimine klubide kaudu. Sportlane andis oma võistlusplaani klubile ja klubi esitas nimekirja EKFL-ile.

Kui kaua litsents kehtis?

Litsents kehtis ühe kalendriaasta jooksul. Originaalinfo järgi oli litsentsi maksumus 50 €.

Kas klubi sai aasta keskel vahetada?

Sama kalendriaasta jooksul klubilist kuuluvust muuta ei saanud. Üleminekusoov tuli oma klubile teada anda ning info liikus EKFL-ile detsembris.

Autor: EKFL