Margus Silbaum: MM-hõbe jõutõmbes
30.-31. märtsil toimuvad Tartus Eesti meistrivõistlused jõutõstmises. Pühapäeval läheb kangi juurde ka Margus Silbaum, kellele õnnestumise korral oleks järjekordne kuld koos noorusaegadega kümnes. Tabasin Peetrist (Järvamaa) pärit mehe kodust kaks tundi enne keskpäevast treeningut. Silbaumilt, MM-hõbedalt jõutõmbes (320 kg) kuulsin, et ta on heas toonuses, läbib juba traditsioonilist kaheaastast võistlustsüklit. Mis äraseletatult tähendab, et koduseid jõuproove võtab pingevabalt, sihikul on aga EM mais ja MM-võistlused novembris.
Sel aastal on spordisõbrad Margust kodukandi laval juba näinud. Jaanuaris oli Paide Tervisekeskuses kohtumine nii jõutõstja Silbaumi kui ka esikulturist Ott Kiivikasega. Mõlemad MM-võistluste kogemustega mehed rääkisid oma alast, vastasid küsimustele ja jagasid autogramme. Et Otist on meie veebilehes juba mõnda puhku juttu olnud, peatun seekord vaid 25aastasel Margus Silbaumil.
Millal selle ala leidsid?
”Isa Heino helistas. Oli november 1994 ja ta oli just Spordilehest lugenud, et nii ja niisugused tulemused on Eesti rekordid, ja et mul oleks kükis ning jõutõmbes väljavaateid,” meenutab Margus asjade algust. Järgmise aasta meeste meistrivõistlusel oli talv läbi harjutanu platsis. Märtsist 95 läksid tema nimele kümme meie juunioride rekordit. Eriliselt olevat meeles kangiga küki tegemine. Ikkagi avaala. Paras pabin sees. Sapsud värisesid. Pärast surumist oli viimaseks alaks jõutõmbeks ülepinge maandatud. Oli sündinud uus jõutõstja, kes nüüd juba seitse aastat on kaaslaste-konkurentide halbades unenägudes peategelane.
Kaks aastat juhendas isa. Edasi tulid iseõppija-rajaleidja aastad. ”Arvan, et tänu sellele olen ka tulemusi teinud, suvaline maapoiss, nagu ma kord juba olen,” arutleb Margus valehäbi teesklemata. Treenerid vajanuks palka. Nii otsustas ta ise endale hoolealuseid leida. Loetu-uuritu aitab treener Silbaumil 1995. Kareda vallas raskejõustikku teistelegi õpetada.
Muud ametit polegi?
”Oleme väikselt palkmaju müünud. Raha kulub mul kõik spordi peale, ainuüksi õigeks söögiks läheb ära viis tuhat krooni kuus,” räägib Margus, ”koos pingutame, vennas Marek, kirjastuse müügimees, on käinud minuga võistlustel kaasas. Teine vend Rein on selle kirjastuse omanik. Sulemehel saab varsti 10 aastat. On tehtud koolitarbeid, kalender-märkmikke, muud tarvilikku. Ilmselt sobivaid, sest lisaks Lõuna-Eestile on huvi tuntud mujaltki.”
1996. juunioride EM Prahas. Margusel tuli leppida 14. kohaga. ”Kõige kehvem, mis minuga juhtunud on. Aga teisalt, kui ma poleks seal käinud, ei oleks ka MM-hõbedani mite kunagi jõudnud,” meenutab ta. See on öeldud veendumusega, mida juba mitu aega enda teada hoitud. Edasi pajatab ta kaheaastastest treeningutsüklitest. Näiteks käesolev algas mullu detsembris, pärast Sotkamos medalisaamist, ja kestab kuni 2003. aasta novembrini, kui Taanis MMi peetakse. Aga tänavu mais on Rootsis EM ja novembris Slovakkias MM. Kui Rootsis üksikaladel medaleid ei jagata, saab seal tema klassi tegija loota heal juhul kokkuvõttes esikuuiku kohaga. Tuleb teha kogusumma, mis on üle 800 kilo.
Praegu on Silbaumi mark ja Eesti mark 790 kg. MMil saab olla eesmärk aga üks mullust hõbemedali ülehõbetada. Kas õnnestub?
Ei, ta ei kehita õlgu. Mees, kel kulub päevas 4-6 tundi harjutades, on keskendunud ja veendunud, et peab õnnestuma. Ütleb, et tingimused on harjutamiseks head: Peetri kultuurikeskuses, jõusaalis. Hea omaette nokitseda.
2002. märtsi viimane päev ja pühadeaegne Tartu. Kehakaal kuni 100 kilo (tavaliselt olnud kategooria kergemas)? Hetkel ei tea ainult tulemusi. Meil on veel 27. kuupäev. Keskpäevane trenn läbi, õhtune ees. Mõne tunni kaugusel. Jõutõstmise märkmikulehele on mul kirjutatud jõutõstjate aastakoosolekul talletatu: esikolmik 2001, TÜ Spordiklubi, Ai-Petri (Silbaumi koduklubi) ja Tartumaa Jõud.
Miks selline imelik klubi nimi? Pagan, see just jäigi Marguselt küsimata.On midagi uut ka järgmiseks looks.
Autor: Aare Kreilis