28. veebruar 2006

Alkohol – suurim vaenlane

Tõlgitud ajakirjast Body

Meie, trennitegijad naudime vahetevahel klaasikese veini, pudeli õlut, dringi või kaks. Kuid enne kui järgmine kord trimpad, peaksid alkoholist nii mõndagi teadma. Alkohol on kahjulik nii lihastele kui ka organismi üldseisundile.

Alkoholi nautimine üritustel on täiesti enesestmõistetav. Õlu ja naps jõuludel ja jaanipäeval, vein lõunalauas, õlu või kaks teleka ääres jalgpalli vaadates see kõik on peaaegu normaalne. Siin ei tundu midagi halba ja väära. Hoolimata sellest, et alkohol on mürk, on olemas viiteid sellele, et mõõdukas alkoholi tarbimine vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Vastandiks sellele – tihe alkoholi tarbimine põhjustab südamehaigusi, lisaks ajuhalvatust ja äkilist südameseiskumise riski.

Mõõduka alkoholi tarbimise juures ohtu veel ei tunneta. On tehtud kindlaks, et see tõstab hea kolesterooli sisaldust veres ja alandab paha kolesterooli sisaldust. Kuid alkoholis sisalduvad komponendid siiski mõjutavad tervist. Mõnedes alkohoolsetes jookides leiduvad antioksüdandid, eriti punases veinis olevad polüfenoolid, näivad olevat tervisele positiivse mõjuga. Positiivsete nähtude kõrval tuleb siiski meeles pidada, et alkohol võib põhjustada vähki, maksakahjustusi ja ka hormonaalseid ning ainevahetuslikke häireid.

Hormonaalsed mõjutused
Lihaste kasvatamisel on tähtis meeles pidada, et alkohol stimuleerib lihast kahjustava kortisoli moodustumist. Tõestuseks võiks tuua selle, et alkohoolikute lihased on tihti närbunud. On uuritud ka alkoholi mõju kasvuhormoonile (GH) ja testosteroonile. Leiti, et alkohol takistab kasvuhormooni eritumist, eriti öösel, kui kasvuhormooni loomulik eritumine organismis on suurim.
Alkohol takistab ka meessuguhormooni, testosterooni, eritumist. Seega kujutab alkohol ohtu kõigile meestele, eriti aga neile, kes soovivad lihaseid kasvatada. Alkohol alandab testosterooni sisaldust, samaaegselt suureneb aga naissuguhormooni, östrogeeni sisaldus. Tulemuseks võib olla impotentsus ja viljastamatus.
Alkohol tõstab ka naistel östrogeeni sisaldust, see suurendab rinnavähi riski ja menstruatsioonihäireid. Nagu meestel, nii ka naistel võib liigne alkoholi tarbimine põhjustada viljastamatust.

Ainevahetuslikud mõjutused
Alkohol takistab lihast ehitavate (anaboolsete) hormoonide (kasvuhormoon ja testosterooni) eritumist ja lisaks sellele takistab valgusünteesi ja see omakorda lihaskasvu.
Lisaks sellele pärsib alkohol rasva eritumist „rasvavaramust” ehk rasvapõletust. Alkoholist saadakse ka kuhjaga niinimetatud „tühjasid kaloreid” ehk kaloreid, mis ei sisalda organismile vajalikke toitaineid, mida saadakse toidust.

Tuleks tähele panna, et alkohol sisaldab peaaegu sama palju kaloreid grammi kohta kui rasv (alkoholist saadakse seitse kalorit grammi kohta, kuid rasvas on üheksa kalorit grammile). Asja teeb veel hullemaks see, et alkohol tekitab söögiisu.

Ühes uurimuses said katsealused enne lõunat nautimiseks, kas aperatiivi või puuviljamahla (mille nad said ise vabalt valida). Teadlased märkasid, et alkoholi tarvitanud sõid lõunal 200 kalorit rohkem ja nad ei kompenseerinud seda ka hilisemate söögikordade toiduga (st. ei söönud vähem).
Alkohol ei täida kõhtu samamoodi nagu toit. Seega tuleb kaloreid liiast ja algab rasvumine. See aga ei ole hea uudis neile, kes soovivad vabaneda üleliigsest kaalust.

Kuldne kesktee
Kõikide negatiivsete mõjude vältimiseks oleks seega parem loobuda alkoholist lõplikult või mis? Kuid nagu teatakse, ei ole teooria ja käitumine alati sama asi, eriti kui soovitakse teha vahetevahel midagi „ekstra”. Hoia oma alkoholitarbimine seega nende erijuhtude jaoks. Mõõdukas kogus alkoholi on 10grammi (pidu!) päevas naistele ja 20grammi meestele. Võrdluseks olgu öeldud, et pudel õlut (330 ml), klaas veini (120ml) või 40ml viina sisaldab 12grammi alkoholi. Hoolitse siis vaid selle eest, et neid pidupäevi liiga palju ei tuleks.

Kokkuvõtteks
Kuigi mõõdukas alkoholi tarbimine on näidanud vähendavat südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, ei ole soovitatav nautida alkohoolseid jooke just kõrvalnähtude pärast. Südame – ja veresoonkonnahaiguste riski vähendamiseks on parem süüa tervislikult (suurendada näiteks omega 3-rasvhapete, antioksüdantide, kiudainete, proteiini hulka toidumenüüs ja vähendada süsivesikute hulka) ja teha regulaarselt jõu- ja aeroobseid treeninguid. Võttes arvesse neid soovitusi saad kauba peale tugeva, treenitud ja trimmis keha, millest võid vaid unistada, kui tarbid alkoholi…

Autor: Rosin