Eesti Jõutõsteliit: algus ja areng

Jõutõsteliit Jõutõsteliidu Jõutõsteliit sündis ametlikult 1993. aasta kevadel, aga selle loo juured ulatuvad 14 aastat varasemasse aega. See on lugu esimestest võistlustest, rahvusvahelistest kontaktidest, keerulisest ajast ja inimestest, kes hoidsid ala elus ka siis, kui ametlikku liitu veel polnud.

Miks Eesti Jõutõsteliit üldse tekkis?

Jõutõstmine ei alanud Eestis suure plakati ega valmis organisatsiooniga. Esimesed jõutõstevõistlused Eestis peeti 26. mail 1979 Tallinnas Harjuoru võimlas. Korraldajateks olid Alar Laev, Ants Rosenbaum ja Mati Õun. Tollases N. Liidus olid need esimesed sellised võistlused ning kogu nn sotsialismileeris teised, pärast tolleaegset Tšehhoslovakkiat.

Juba järgmisel aastal läks asi ametlikumaks. Esimesed Jõutõstmise liit meistrivõistlused jõutõstmises peeti 1980. aastal 24.-25. mail. Kohal oli ka esimene välisvõistleja: 110 kg kehakaalu mees Seppo Seppänen Jyväskyläst. Samadel võistlustel valiti Jõutõstmine jõutõstmise esimeseks juhiks Mati Õun.

Rahvusvaheline mõõde tuli kiiresti juurde. Sama aasta 4. oktoobril peeti Tallinnas esimesed rahvusvahelised võistlused, kus külalisteks olid Soome Humppila Yri klubi jõutõstjad. See oli selge märk, et Jõutõsteliit Jõutõsteliidu tõstjad ei tahtnud jääda ainult oma saali piiridesse.

Eesti Jõutõsteliit enne ametlikku asutamist

1982. aasta talvel võeti Jõutõstmise liit Euroopa Jõutõsteliidu ehk EPF-i eristaatusega liikmeks. Rahvusvaheline Jõutõsteliit ehk IPF tunnustas Eestit de facto, sest Jõutõstmine polnud tollal riik. Samast aastast hakati meie paremate meeste tulemusi lisama rahvusvahelistesse edetabelitesse.

1983. aasta alul kutsuti Jõutõsteliit Jõutõsteliidu jõutõstjad esimest korda Euroopa meistrivõistlustele. Siit neid aga võimude poolt välja ei lastud. Samal aastal sai Rain Suurkivi siiski esimese Jõutõstmise liit jõutõstjana võistelda väljaspool N. Liidu piire. Tšehhoslovakkia lahtistel meistrivõistlustel jäi ta viiendaks.

1980. aastate teisel poolel hakati registreerima N. Liidu rekordeid jõutõstmises. Jõutõstmine mehed jõudsid kiiresti pildile. 1. oktoobril 1987 seisuga oli meie meeste nimel 17 N. Liidu rekordit 44-st. See number räägib üsna otse, kui tugev oli siin juba tekkinud koolkond.

Aga sport ei käinud tol ajal ainult kangi ja kohtunike järgi. 1988. aasta 19.-20. veebruaril Ida-Siberis Tjumenis toimunud N. Liidu I karikavõistlustel tundsid Jõutõsteliit Jõutõsteliidu võistlejad, et neid nöögiti kohtunike poolt sihilikult. See rikkus meeste esinemise ja näitas valusalt, et “rahvaste sõpruse riiki” polnud neil päriselt asja.

Kuidas jõutõstmine Eestis kasvas?

1989. aasta 3.-4. detsembri korraldati Eestis esimesed suured rahvusvahelised võistlused. Need olid Tootmiskoondise “Jõutõstmise liit Põlevkivi” auhinnavõistlused Kohtla-Järvel. Osavõtjaid oli 59: neist 10 Soomest, 7 Poolast, 9 Lätist, 2 Ukrainast ja 4 Venemaalt.

Neil võistlustel võistles Eestis esimest korda naisjõutõstja, soomlanna Anna-Liisa Prinkala. Samal aastal asutati Eestis ka esimesed raskejõustikuklubid: “Jaan” Tallinnas, “Power” Viljandis ja “Jõud” Tartumaal.

1990. aasta 8.-9. septembril osalesid Jõutõstmine jõutõstjad esimest korda Põhjamaade meistrivõistlustel Vaasas. Selleks ajaks olid välisvõistlused ja külaliste võistlusretked Eestisse juba üsna tavalised. Lihtne tõde: ala kasvas kiiremini kui paberimajandus selle ümber.

Sama aasta 15.-16. detsembril Jõhvis peetud “Alutaguse Karu” CUP oli Jõutõsteliit Jõutõsteliidu jõutõsteajaloo suurim võistlus. Seal osales 79 atleeti, sh 5 naist, Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Gruusiast, Ukrainast ja Venemaalt. Neil võistlustel astus üles ka esimene Jõutõstmise liit naisjõutõstja, kohtlajärvelanna Tatjana Tatmjanina.

Eesti Jõutõsteliit ja ametlik algus

Jõutõstmine Vabariigi taastamine 1991. aastal muutis olukorda. Eesti NSV ajal juhtis jõutõstmist vabariiklik komisjon, mis kuulus ametlikult Eesti Tõstespordi Föderatsiooni alla. Tegelikult tegutses see üsna iseseisvalt, nii palju kui N. Liidu tingimustes võimalik oli.

9. jaanuaril 1993 tuli Tallinnas kokku initsiatiivgrupp. Seal kuulutati jõutõstekomisjoni tegevus lõppenuks ja moodustati iseseisva Eesti Jõutõsteliidu ajutine juhatus. Esimeheks valiti Jaan Kärner.

13. märtsil Tallinnas kokku tulnud Jõutõsteliidu juhatuse laiendatud koosolek moodustas juba alalise juhatuse. J. Kärner jätkas presidendina. Peasekretäriks valiti Alar Laev ning juhatuse liikmeiks Riina Aasa, Ants Torri, Raimo Kaasik, Ahto Paavo, Rein Rahuoja, Joosep Pupart, Viktor Korobov ja Rein Jõgila. Kohtunikekogu esimeheks sai Ants Rosenbaum, liikmeiks Tõnu Kaasik ja E. Põld.

13. aprillil 1993 registreeris Spordiamet Eesti Jõutõsteliidu kui juriidilise isiku. Liit otsustas, et Eesti Meistrivõistlustel saavad medaleid vaid EV kodanikud ning ka Eesti rekordeid saavad teha vaid EV kodanikud. Uute Eesti rekordite arvestus algas 15. maist 1993. Samal päeval kinnitas Jõutõsteliidu president J. Kärner järgunormatiivid noortõstjast kuni rahvusvahelise meistrini.

Sama aasta 30. oktoobril korraldati Tallinnas Eesti Jõutõsteliidu I meistrivõistlused. Erandina peeti need sügisel. Tavaliselt oli Eesti meistrivõistluste aeg varakevad.

Mida tasub sellest loost meeles hoida?

1999. aasta jaanuaris valiti jõutõsteliidu uueks presidendiks Arnold Tokko. 2001. aasta jaanuaris valiti ta Eesti jõutõstejuhiks ka teiseks ametiajaks ning jätkab tänagi. Eesti Jõutõsteliidu aupresident on ala algatamise entusiast ja pikaaegne juht Mati Õun.

Artikli algses seisus oli kirjas, et Eestis tegeletakse tänapäeval jõutõstmisega 25 spordiklubis, harjutajaid on umbes 250 ja võistlusi korraldatakse aasta jooksul u 30. Need arvud näitavad vähemalt üht: ala oli väikese kogukonna käes, aga kogukond oli sitke.

KKK

Millal Eesti Jõutõsteliit ametlikult asutati?

Eesti Jõutõsteliit registreeriti juriidilise isikuna 13. aprillil 1993. Organisatsiooniline töö algas juba 9. jaanuaril 1993, kui moodustati ajutine juhatus.

Millal peeti esimesed jõutõstevõistlused Eestis?

Esimesed jõutõstevõistlused Eestis peeti 26. mail 1979 Tallinnas Harjuoru võimlas. Korraldajad olid Alar Laev, Ants Rosenbaum ja Mati Õun.

Kes oli Eesti jõutõstmise esimene juht?

Esimeseks juhiks valiti Mati Õun 1980. aastal peetud Eesti meistrivõistlustel. Hiljem nimetati ta ka Eesti Jõutõsteliidu aupresidendiks.

Autor:

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.