Eesti rekord lamades surumises: Kaido

Eesti rekordi sündis Kõrvekülas tugeva närvi ja suure rauaga: Kaido Leesmann surus lamades 287,5 kg. See lugu võtab kokku, mis 17. detsembril veteranide Eesti meistrivõistlustel juhtus ja miks see tulemus Eesti jõutõstmises nii kõva sõna on.

Miks Eesti rekord oli suur asi?

Laupäeval, 17. detsembril, Kõrvekülas toimunud veteranide Eesti meistrivõistlustel püstitas Kaido Leesmann järjekordse absoluutse Eesti rekordi lamades surumises. Tulemus oli 287,5 kg. See ei olnud lihtsalt oma vanuseklassi võit. See oli absoluutne märk sellest, et Leesmann kuulus endiselt Eesti tugevaimate surujate hulka.

Sellega parandas ta oma varasemat rekordit 2,5 kilo võrra. Jõutõstmises kõlab see number väikselt ainult paberil. Kui kang on juba rekordiraskuses, võib isegi väike lisandus tähendada suurt vahet tehnikas, enesekindluses ja võistluspäeva õnnestumises.

Viimase katsena proovis Leesmann suruda 300 kg. Ta sai kangi üles, kuid tehnilise vea tõttu jäi rekord seekord fikseerimata. See on lamades surumise karm pool: ainult jõust ei piisa. Loeb ka paus rinnal, liikumise puhtus, käskluste järgimine ja see, kas kohtunikud näevad tõstet määrustepärasena.

Kuidas Eesti rekord lamades surumises sündis?

Võistlusel sai Kaido esimese koha Masters I kategoorias (üle 40 a.). Lisaks tunnistati ta Eesti parimaks Masters klassi jõutõstjaks ning Eesti parimaks lamades surujaks. Need tiitlid näitavad, et tulemus ei olnud juhuslik sähvatus, vaid osa tervest võistluspäevast, kus kogemus ja vorm tulid kokku.

Lamades surumine on jõutõstmises pealtnäha lihtne ala: heida pingile, võta kang, suru üles. Tegelikult on detailides väga palju peidus. Õlad peavad olema stabiilsed, jalad töötavad vastu põrandat, selg hoiab asendit ja käed liiguvad kindlal rajal. Mida suurem raskus, seda vähem saab midagi juhuse hooleks jätta.

Ausalt öeldes teebki 300 kg katse loo eriti kõnekaks. See näitas, et piir ei olnud ainult 287,5 kg juures. Leesmann liikus veel suurema tulemuse poole, aga jõutõstmises on reegel selge: rekordiks saab ainult tehniliselt korrektne tõste.

Mida sellest võistlusest tähele panna?

Kaido Leesmann oli enne seda juba tänavune Euroopa meister ning maailmameistrivõistluste pronksmedalist. See taust annab tulemusele kaalu juurde. Rekord ei sündinud tühjalt kohalt, vaid sportlase puhul, kellel oli rahvusvaheline tase juba tõestatud.

Samal võistlusel paistsid silma ka teised veteranide klassi sportlased. Masters II kategoorias (üle 50 a.) võidutses Oleg Belorusov. Masters III kategoorias (üle 60 a.) tuli Eesti meistriks Heino Maiste, kes oli samal aastal Euroopa meistrivõistlustel hõbeda saanud.

Heino Maiste püstitas Eesti rekordid nii kükis kui ka lamades surumises. Maiste kükkis 190 kg ning surus 115 kg. Need tulemused tuletavad meelde, et veteranide jõutõstmine ei tähenda rahulikku kõrvalala. Seal tehakse päris tööd ja tõstetakse päris raskusi.

Lihtne tõde: vanuseklass ei võta rekordilt väärtust vähemaks. Masters sportlaste puhul lisandub tulemusele hoopis teine mõõde. Treening peab sobima kehale, taastumine peab olema targem ja võistluspäeval ei saa loota ainult nooruse peale. Kogemus muutub tugevuseks.

Eesti rekord ja lamades surumise õppetund

Selle võistluse kõige praktilisem õppetund on see, et lamades surumises ei võida ainult suur rind või tugev triitseps. Võidab tervik. Treening, tehnika, närv, pausid, kohtunike käsklused ja õigel hetkel tehtud katsevalik mängivad kõik oma osa.

Kui tavaline treenija sellest loost midagi kaasa võtab, siis võiks see olla kannatlikkus. Rekordid ei sünni ühe hea trenniga. Need tulevad aastatepikkusest tööst, kordustest ja oskusest raskel hetkel sama liigutus uuesti puhtalt teha.

KKK: Eesti rekord lamades surumises

Mis tulemusega Kaido Leesmann rekordi püstitas?

Kaido Leesmann püstitas absoluutse Eesti rekordi lamades surumises tulemusega 287,5 kg.

Kas 300 kg katse läks rekordina kirja?

Ei. Leesmann surus 300 kg küll üles, kuid tehnilise vea tõttu jäi rekord fikseerimata.

Kes veel samal võistlusel silma paistsid?

Oleg Belorusov võitis Masters II kategoorias (üle 50 a.) ning Heino Maiste tuli Eesti meistriks Masters III kategoorias (üle 60 a.).

Autor: EJTL

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.