Eleri Õisma: jõutõstja ja Eesti tegija
Eleri Õisma on jõutõstja, kelle esimene trenn oli 3. november 2010. See lugu võtab tema enda sõnade põhjal kokku, kuidas balleti ja pallimängude asemel sai valikuks kang, kükk ja võistluslavale minek.
Miks Eleri Õisma jõutõstmise juurde jõudis
Eleri taust ei alanud suure plaaniga saada jõutõstjaks. Kodus oli sport küll täiesti tavaline teema, sest vanemad olid aktiivsed spordiinimesed ja ema tegutses BodyPumbi treenerina. Sealt tuli esimene tõuge trenni minna.
Ballett ja iluvõimlemine ei olnud tema sõnul eriti tema „cup of tea”. Võistkondlikud pallimängud ei sobinud samuti hästi, sest teistega arvestamine ei tulnud spordis loomulikult. Ta proovis erinevaid treeninguid, kuid päris oma asja ei leidnud.
Siis tuli jõusaal. Alguses käis ta emaga BodyPumbis ja vahel ka niisama jõusaalis. Ühel hetkel hakkas ta sõbrannadega kätt suruma. Tüdrukud jäid alla. Poisid tahtsid ka proovida. Sageli jäid nemadki alla. Sealt jäi jõu teema vaikselt külge.
Otsustav hetk tuli siis, kui tädi korraldas kohtumise Margus Silbaumiga. Nii sai jõutõstmisest rohkem kui juhuslik huvi.
Kuidas Eleri Õisma treening ja võistlus käivad
Eleri treenerid on Raigo Kuusnõmm ja Margus Silbaum. Tema suurim sportlik saavutus selle loo ajal oli Baltic Cupi võit. Samas rõhutas ta ise, et on treeninud ja võistelnud veel vähe, nii et suurem osa on alles ees.
Jõutõstmine ei ole ainult tugev olemine. Võistluseelne ettevalmistus võib olla valus, eriti küki täisvarustuses. Kui oled kunagi sellist varustust selga pannud, tead, et see ei ole mugav trenniriie. See surub, pitsitab ja paneb vaimu proovile.
Ausalt öeldes on see osa, mida kõrvaltvaataja sageli ei näe. Suured raskused võivad enne katset peas suuremaks kasvada kui nad tegelikult on. Aga inimene harjub. Eleri kirjeldas parima tundena motivatsiooni ja adrenaliini, mis tuleb pärast iga trenni.
Tuleviku eesmärgid
Juunioride aja, kuni 23 aastaseni, soovis ta veeta rahvusvaheliste võistluste medalite poole liikudes. Edasine oli tema jaoks liiga kauge, et täpseid lubadusi anda. Unistused olid siiski olemas.
Jõutõstja argipäev: toit, puhkus ja motivatsioon
Eleri jaoks ei olnud jõutõstmine päris töö, sest raha ta sellega ei teeninud. Samas ei nimetanud ta seda ka lihtsalt hobiks. Trenn oli loomulik osa elust, umbes nagu söömine ja magamine. See ütleb päris palju.
Motivatsiooni leidis ta meestega koos treenimisest. Mõte oli lihtne: ta ei tahtnud olla halvem ja proovis nendega sammu pidada. Toetajate roll oli samuti suur. Vanemad, lähedased ja treenerid andsid kindlust. Kui treener ütles midagi hästi, tekkis tahtmine veel rohkem pingutada.
Toitumist pidas ta väga oluliseks. Tema päevas oli vähemalt 6 toidukorda päevas, jaotatud päeva peale laiali. Toidulisanditest tõi ta esile liigesetoidud, sest luustik ja liigesed arenevad aeglasemalt kui lihas. Lühikese treeningstaaži juures oli see tema jaoks eriti tähtis.
Puhkusega oli tal omamoodi suhe. Ühe koha peal istumine oli suur katsumus. Trenn oli koht, kus sai rabeleda, pinget maha võtta ja lõpuks rahulikum olla, isegi kui paigal püsimine tundus vahel juba 1 min järel keeruline.
Mida Eleri Õisma algajale sportlasele ütleks
Lihtne tõde: algus on huvitav, aga siis läheb raskeks. Tuleb tagasilööke. Neist tuleb üle olla. Eleri soovitus noorele sportlasele oli seada eesmärk, mida ei ole kerge saavutada. Elu ei peagi alati kerge olema, muidu hakkab igav.
See mõte sobib jõutõstmisse hästi. Kang ei tee järeleandmisi. Kui tehnika, uni, toit ja pea ei tööta koos, annab tulemus sellest kiiresti märku. Aga kui töö on tehtud, on tunne väga konkreetne: ma saan sellega hakkama.
Kooliajast jäi talle meelde seik, kus veebruaris oli küünarvarreluu murd. Käsi ei olnud kipsis, see pandi plaadiga kinni. Suusatamise hinne oli aga vaja kätte saada. Nii pani ta suusad alla, võttis ühe kepi ja liikus üle Nõmme küngaste ühe suusakepiga ja paaristõugetega. Ta arvas, et köiel kõndides oleks ta ilmselt kiiremini edasi saanud.
Fännidele ja toetajatele ütles ta aitäh. Iga nõuanne ja iga toetus andis juurde julgust. Raske kangi all ei ole alati kerge olla, aga teiste usk aitab mõelda: „ma saan sellega hakkama, pean saama!!!”
KKK
Mis spordialaga Eleri Õisma tegeleb?
Ta tegeleb jõutõstmisega. Tema esimene trenn oli 3. november 2010 ning treeneritena on mainitud Raigo Kuusnõmme ja Margus Silbaumi.
Mis oli tema suurim saavutus loo ilmumise ajaks?
Suurima tiitlina nimetas ta Baltic Cupi võitu. Samas ütles ta, et kuna treening- ja võistluskogemust oli veel vähe, on palju alles ees.
Mida saab algaja jõutõstja sellest loost õppida?
Eesmärk peab olema piisavalt raske, et see päriselt pingutama paneks. Samuti loevad treener, järjepidevus, taastumine ja inimesed, kes aitavad keerulistel hetkedel edasi minna.
Autor:Turg.Fitness.ee
.Tule trenni! ArtGym
